vajalik osa pildist märkida, see Edit menüü käsuga Copy mälupuhvrisse laadida, pöörduda tagasi tekstitöötlusprogrammi ja Edit menüü käsuga Paste käsuga ta teksti kleepida. Sarnaselt saab pilte ka näiteks veebilehtedelt otse teksti paigutada. 2. Kasutades Insert menüü käsku Picture valikuid. Reeglina läheb avanevate valikute seast vaja käsku From File, mille peale avaneb kõrval nähtav dialoogiaken, milles saame oma arvuti ketastelt/ kataloogidest otsida soovitud graafikafaili ja selle teksti lisada. Sellisel meetodil saab lisada kõigis levinumates graafika failivormingutes salvestatud pilte. Samas valikus on ka käsk Clip Art, mille abil saab tekstile lisada programmi tootja (antud juhul Microsoft) poolt kasutada antud pildikogumikku kuid nende kasutamist ei soovitata, sest nad on laialt levinud ja väga isikupäratud. 3. Viimase võimalusena saab lihtsamaid skeeme/pildikesi luua ka tekstitöötlusprogrammi oma joonistusvahendeid kasutades.
Näiteks keeruka graafikaga lehepoognad nõuavad palju rohkem aega kui lihttekstiga leheküljed. Palju aeganõudvam on ka värviprint. Harilikult esitatakse printeri maksimaalse töökiiruse näitajad mitme tööviisi kohta. Lisaparameetrks teksti printimisel om märkide printimistihedus. Seda iseloomustatakse enamasti märgitiheduste 10, 12 või 15 cpi (märki tolli kohta) korral. Kuna graafika printimiskiirus on tunduvalt väiksem, siis lisaparameetriks töökiiruse hindamisel on graafikafaili konkreetne iseloom. Printeri efektiivsus graafika väljastamisel sõltub oluliselt ka leheküljel kujutatu iseloomust. Sama kehtib ka värviprindi kohta. PABERI FORMAAT Iga printerimudel on ette nähtud ühe kindla maksimaalse paberiformaadi kasutamiseks. Siia kuuluvad nii lehepoognad, ümbrikud, kleebislipikud kui ka muud andmekandjad. Tegelikult määrab andmekandja formaadi maksimaalselt võimalik prindilaius. Lühikese võlliga
leheküljed. Palju aeganõudvam on ka värviprint. Harilikult esitatakse printeri maksimaalse töökiiruse näitajad mitme tööviisi kohta. Lisaparameetriteks teksti printimisel on märkide printimistihedus. Seda iseloomustatakse enamasti märgitiheduse 10, 12 või 15 cpi (characters per inch- märki tolli kohta) korral. Olgu öeldud, et tavalise kirjutusmasina märgitihedus on 10 cpi. Kuna graafika printimiskiirus on tunduvalt väiksem, siis lisaparameetriks töökiiruse hindamisel on graafikafaili konkreetne iseloom. Printeri efektiivsus graafika väljastamisel sõltub oluliselt ka leheküljel kujutatu iseloomust (raster- või vektorgraafika, exceli tabel, foto jne.). Sama kehtib ka värviprindi kohta. Vanemad laserprinterid võimaldavad maksimaalset tekstiväljastuse kiirust 4 lk/min, uuemad 6-8, kallimad profitööks mõeldud mudelid kuni 24 lk/min. Jugaprintereilt võib oodata kiirust 1-6 Ik/min (värviline print on palju aeglasem). Nõelprinterid väljastavad
nõuavad palju rohkem aega kui lihtsalt tekstiga leheküljed. Printeri maksimaalse töökiiruse näitajad esitatakse mitme tööviisi kohta. Lisatunnuseks teksti printimisel on märkide printimistihedus. Seda iseloomustatakse enamasti märgitiheduste 10, 12 või 15 cpi (märki tolli kohta) korral. 9 Graafika printimiskiirus on tunduvalt väiksem, siis lisatunnuseks töökiiruse hindamisel on graafikafaili iseloom. Printeri efektiivsus graafika või värviprindi väljastamisel sõltub oluliselt ka sellest kas leheküljel kujutatu on raster- või vektorgraafikas, Excelis või fotol. Printeri kiirus sõltub palju ka mälumahust, kui printeril ei ole piisavalt mälu väljastab printer poolikud lehed. Laserprinteri muutmälu (RAM-i) suurus määrab ära tema graafilise kujutise salvestamise võimalus. Mälu võetakse megabaitide kaupa ja lehekülghaaval. 3.4 Paberi formaat ja söötmine
Erinevaid näitajaid printeri maksimaalse töökiiruse määramisel on mitmeid. Jagunevad need enamasti tööviiside kaupa. Lisaparameetriteks teksti printimisel on märkide printimistihedus, mida iseloomustatakse märgitihedusega 10, 12 või 15 cpi (characters per inch märki tolli kohta). Võrdluse võib teha tavalise kirjutusmasinaga mille märgitihedus on 10 cpi. Kuna graafika printimiskiirus on tunduvalt väiksem, siis lisaparameetriks töökiiruse hindamisel on graafikafaili konkreetne iseloom. Printeri efektiivsus graafika väljastamisel sõltub oluliselt ka leheküljel kujutatu iseloomust (raster või vektorgraafika, exceli tabel, foto jne.). Sama kehtib ka värviprindi kohta. Vanemad laserprinterid võimaldavad maksimaalset tekstiväljastuse kiirust 4 lk/min, uuemad 68, kallimad profitööks mõeldud mudelid kuni 24 lk/min. Jugaprintereilt võib oodata kiirust 16 Ik/min. Nagu ikka on värviline prints ka siin palju aeglasem Nõelprinterid
Palju aeganõudvam on ka värvitrükk. Harilikult esitatakse printeri maksimaalse töökiiruse näitajad mitme tööviisi kohta. Lisaparameetriteks teksti printimisel on märkide printimistihedus. Seda iseloomustatakse enamasti märgitiheduse 10, 12 või 15 cpi (characters per inch- märki tolli kohta) korral. Olgu öeldud, et tavalise kirjutusmasina märgitihedus on 10 cpi. Kuna graafika printimiskiirus on tunduvalt väiksem, siis lisaparameetriks töökiiruse hindamisel on graafikafaili konkreetne iseloom. Printeri efektiivsus graafika väljastamisel sõltub oluliselt ka leheküljel kujutatu iseloomust (raster- või vektorgraafika, Exceli tabel, foto jne.). Sama kehtib ka värvitrüki kohta. Vanemad laserprinterid võimaldavad maksimaalset tekstiväljastuse kiirust 4 lk/min, uuemad 6-8, kallimad profitööks mõeldud mudelid kuni 24 lk/min. Jugaprintereilt võib oodata kiirust 1-6 Ik/min (värviline trükk on palju aeglasem). Nõelprinterid väljastavad mustandreziimis
annaabi.ee 
