Tähtis osa on linnadel,mis olid majanduslikult ja poliitiliselt sõltumatud. Linnades pandi alus käsitööle.Kultuur hakkas ilmalikustama. Gooti ajastul tekkis huvi ümbritseva maailma suhtes.Ristisõjad olid suured mõjutajad kunstis. Huvi tunti: 1.kosmos2.loodus3.inimese isiksus, mis kandub esiplaanile. Ilmalik kirjandus,rüütli romaanid,suured kroonikad,palveraamatud kalendri steenidega hakkasid esile kerkima. Tähtsaim oli gooti katedraal. Gooti stiil vihjab gootidele. Linna katedraale toetasid valitsejad.Gooti kirik on basiilika 3-5 lööviline. Kesklöövi müürid on kolmeosalised nagu romaani ajastulgi.Uued konstruktsioonid: ristvõlvid,tugipiilarid,-kaared, mis toetasid seina väljast, ümarad aknad,gooti teravkaar,palju torne, kaunistused. Välisarhitektuurile annab tüüpilise ilme toestik tugipiidad ja tugi- kaared. Tugipiitu võib olla kaks rida. Tugipiit aheneb astmetena ülespoole kerkides ja teda kroonib terav tornike või sammas fiaal
koloonia. 714- 1238 a. kuulus araablastele ja oli emiraadi keskuseks. Pärast seda sai Valencia vasallkuningriigi pealinnaks. Sevilla, linn Lõuna-Hispaanias Andaluusia omavalitsuspiirkonnas, Guadalquiviri jõe ääres. Sevilla on suur raudtee- ja maanteesõlm, koos merelaevadele sadamaga. Sevilla rajasid umbes 8. saj. e.m.a. foiniiklased. Sevilla oli 45 aastast e.m.a. Rooma koloonia. Barcelona asutasid 3.saj. e.m.a. kartaagolased, seejärel kuulus linn: roomlastele, lääne gootidele, araablastele ja frankidele. Hispaania kesmine rahvastiku tihedus on 92,6 in/km2 . Võrreldes Eestiga on see mitu korda suurem. See riik on tihedlat asustatud. Hispaania on tööstuse- ja põllumajanduse maa. Hispaanias on põhiliselt maarahavas. Hispaania on kiire linnastumise etapis. 2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia rannikul lähistel andis tõsise tagasilöögi hispaanalaste kalasaakidele.
Euroopa rüüstamist. Rootsit kui riiki siis veel ei olnud – nagu Eestigi, oli Rootsi killustunud väiksemateks maakondadeks. • Ühtne riigivõim tekkis Rootsis 11.-12. sajandil, seoses ristiusustamisega. • 13. sajandiks oli Rootsi muutunud enam-vähem ühtseks riigiks, mille koosseisu kuulus ka Soome. Rootsi oli kristlik riik, mida valitses kuningas, ent riikluse tekkimise alused ei olnud mitte pärit Lääne-Euroopast ja frankidele ja gootidele omasest feodaalsüsteemist, vaid Skandinaavia traditsioonidest, mille üheks aluspõhimõtteks oli, et talupoeg on alati vaba mees. Rootsi riikluse areng • Rootsi oli keskajal tihedalt seotud Taaniga. 1397 Taani, Norra ja Rootsi isegi ühinesid, kui loodi Skandinaaviamaid ühendav Kalmari unioon. Riigi keskus asus Taanis, Rootsit nähti pigem kui ääremaad. • Rootsi iseseisvus uuesti 1523, kuningas Gustav Vasa I juhtimisel. Iseseisvununa algasid Rootsis mitmed
Vanalinnas on palju antiikse päritoluga ehitisi. Näiteks Barcelona Katedraal, mille ehitamist alustati 1298 aastal. "La Sagrada Familia" on linna kuulsamatest monumentidest üks enim külastatavam. Hispaania üks kuulsamaid arhitekte Antonio Gaudi juhatas ehitustöid alates 1883 aastast. Huvitav on ka kindlasti külastada vabaõhumuuseumi "El Pueblo Español" (Hispaania küla). Linna asutasid 3.saj. e.m.a. kartaagolased, seejärel kuulus linn: · Roomlastele · lääne gootidele · araablastele · frankidele Vaatamisväärsused Barcelonas: · Sagrada Família kirik · Vanalinn Ciutat Vella · Barcelona okeaarium · Parc Güell · Palau Güell · Casa Batlló · La Pedrera · MACBA (kunstimuuseum) · Torre Agbar · Arc de Triomf Muid pilte Barcelonast: Valencia on Hispaania sadamalinn idarannikul Vahemere ääres, Turia (Guadalaviari) jõe suudmealal. Valencia linna elanike arv oli: · 650 000 elanikku 1971 aasta
Ariaanluse levik germaanlaste seas - Esimesed kokkupuuted kristlusega toimusid Musta mere piirkonnas. Doonau ääres elavate gootide keskel levitasid kristlust eelkõige sõjavangid, keda oli kaasa toodud bütsantsist. Neljanda sajandi keskel, kui goote valitses Atanarik, tabas kristlasi suur tagakiusamine ning kristlusesse pöördunud gootid siirdusid suurte hulkadena Bütsantsi, Traakiasse. Konstantinoopoli patriarh Johannes Chrysostomos andis viienda sajandi alguses Konstantinoopoli gootidele oma kiriku, kus peeti gootikeelseid jumalateenistusi. Uusariaanlikud teoloogid väitsid, et Poeg oli oma olemusels Isast erinev ja nende vaheline samasus oli ainult moraalne mille aluseks oli Poja sõnakuulelikkus Isa vastu. Väike-Aasia ariaanlik kirik alustas varsti pärast neid sündmusi suurejoonelise misjonitööga , mille eesmärgiks oli gootide abil viia kristlus ka teiste germaanihõimudeni .Läänegooti ariaanluse arendamisega tegeles eriti mees nimega Wulfila.
eesotsas toonase juhi Gainasega. Ida-Rooma on see olnud, kes Lääne-Rooma maha müüs – üks arvamus, miks idas Bütsants nii kaua püsis ja hõimudele vastu pani. Et germaani hõimudele vastu astuda, tõid lääne rooma väehjuhid oma leegionid ära Britanniast Itaaliasse, mis tähendab ka maailmaajalooliselt Britannia provintsi loovutamist barbaritele. Rooma vägede juhataja Stilihov mõrvatakse ja see annab gootidele võimaluse Roomat rünnata. Gootide eesmärk oli saada föderaadi staatus, sellest keiser keeldus. Tulemuseks oli katastroof. 410. aastal vallutavad gootid Rooma – see on esimene pöördepunkt. Ka gootide juht Alarich sureb ootamatult, mis tõmbab edasisiele pealetungile piiri ette. Sellesse aega jääb püüd kukutada viimane Rooma keiser Romulus Augustus – oluliseks eelduseks on see, et Rooma sõjaväes on germaanlaste käes ülekaal. Protsess ei toimu mitte
Kreeka filosoofia ja Rooma õigus/tsivilisatsioon juhtisid Augustinuse kristluse juurde. Ta elas siiski kristluse-eelsel ajastul (eriti 4. sajandi lõpp, mil paganlus oli endiselt elujõus). Roomlastel määras poliitika tsiviilreligiooni, kristlastel määrab religioosne ilmutus poliitilise korra. De Civitate Dei. "Jumalariigist". Augustinus kõneleb selles raamatus roomlastele ning väidab, et Rooma langemine kristlastest-ariuslastest gootidele, keda juhtis Alarich, ei ole midagi hävinud, vaid sellel on hea tagajärg. Üldse Augustinusest lähtuv hoiak on, et "kõik asjad teenivad head eesmärki" ja teiselt poolt "see ei saa olla hea, kui see ei tee valu" (kuna suurimaks kiusatuseks on uhkus, millesse on kergem langeda siis, kui asjad hästi lähevad, seega on kindlam, et oled õigel teel, kui asjasse on seotud valu...). "Jumalariigis" räägib ta Rooma taassünnist, nii kreeka filosoofia kui
retoorikat. Kreeka filosoofia ja Rooma õigus/tsivilisatsioon juhtisid Augustinuse kristluse juurde. Pöördumiskogemus Tolle, lege. Konfliktid valeõpetustega ariuslased, donatistid, pelagianism. Võitlus paganlusega. Victoria altari küsimus 384. Ta elas siiski kristluse-eelsel ajastul (eriti 4. sajandi lõpp, mil paganlus oli endiselt elujõus). De Civitate Dei. "Jumalariigist". Augustinus kõneleb selles raamatus roomlastele ning väidab, et Rooma langemine kristlastest-ariuslastest gootidele (410), keda juhtis Alarich, ei ole midagi hävinud, vaid sellel on hea tagajärg. Toona tekkis diskussioon, kas põhjuseks on Rooma vanade jumalate hülgamine ja asendamine kristliku Jumalaga. Üldse Augustinusest lähtuv hoiak on, et "kõik asjad teenivad head eesmärki" ja teiselt poolt "see ei saa olla hea, kui see ei tee valu" (kuna suurimaks kiusatuseks on uhkus, millesse on kergem langeda siis, kui asjad hästi lähevad, seega on kindlam, et oled õigel teel, kui asjasse on seotud valu..
annaabi.ee 
