Lähtuti loodusest, õpiti õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist jpm Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu Selle ajastu tuntuimad maalikunstnikud on Massacio, Piero della Francesca ja Sandro Botticelli Massacio (14011429) Ta oli meisterlik elutruude figuuride, liikumise ja kolmemõõtmelisuse kujutaja Masaccio värvid on tumedad ja sügavad Inimesed ta freskodel on tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav Hoolimata oma lühikesest elust ja karjäärist mõjutas ta tugevalt mitmeid teisi kunstnikke. Masaccio teoseid Püha Kolmainsus (14251428) Paradiisist väljaajamine 1427. Pearaha 1427. Piero della Francesca (1412 1492) Piero oli oma eluajal kuulus kunstnik ja temalt tellis töid enamik Itaalia kunstimetseenidest, kaasa arvatud paavst Halveneva nägemise tõttu loobus ta 1470. aastal maalimisest
. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; käsutatakse puhtaid värvitoone. Esimeseks vararenessansi maalijaks peetakse 28- aastaselt surnud Masaccio't (1401-1429). Masaccio värvid on tumedad ja sügavad, inimesed tema freskodel tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav. Pildil Masaccio "Paradiisist väljaajamine". Leebe munk Fra Angelico (1387-1455) maalis harda usutundega, säravalt puhastes toonides freskosid, ohtralt kasutas ta seejuures kulda. Inimesed on tal veel gootilikult saledad, harukordselt hingelised on ta haprad enesessetõmbunud madonnad ja inglid. Pildil Fra Angelico "Maarja kuulutus".
Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole, aga imelikul kombel võib ta oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna kui täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessansi maalikunst. Esimeseks vararenessansi maalijaks peetakse 28-aastaselt surnud Masaccio't (1401- 1429), kes Firenzes oma freskodega saavutas sellise inimlike tunnete väljenduse, millist varem veel polnud nähtud. Masaccio värvid on tumedad ja sügavad, inimesed tema freskodel tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav. Ta püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutas Aadamat ja eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Edasi järgnes terve rida omanäolisi maalijaid. Leebe munk Fra Angelico (1387-1455) maalis harda usutundega, säravalt puhastes toonides freskosid, ohtralt kasutas ta seejuures kulda. Inimesed on tal veel gootilikult saledad, harukordselt hingelised on ta haprad enesessetõmbunud madonnad ja inglid
Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole, aga imelikul kombel võib ta oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna kui täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessansi maalikunst. Esimeseks vararenessansi maalijaks peetakse 28-aastaselt surnud Masaccio't (1401- 1429), kes Firenzes oma freskodega saavutas sellise inimlike tunnete väljenduse, millist varem veel polnud nähtud. Masaccio värvid on tumedad ja sügavad, inimesed tema freskodel tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav. Ta püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutas Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Edasi järgnes terve rida omanäolisi maalijaid. Leebe munk Fra Angelico (1387-1455) maalis harda usutundega, säravalt puhastes toonides freskosid, ohtralt kasutas ta seejuures kulda. Inimesed on tal veel gootilikult saledad, harukordselt hingelised on ta haprad enesessetõmbunud madonnad ja inglid
siirusega rohkem südamesse minna kui täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessansi maalikunst. Esimeseks vararenessansi maalijaks peetakse 28-aastaselt surnud Masaccio't (1401-1429), kes Firenzes oma freskodega (värskele niiskele krohvipinnale maalitud pilt) saavutas sellise inimlike tunnete väljenduse, millist varem veel polnud nähtud. Masaccio värvid on tumedad ja sügavad, inimesed tema freskodel tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav. Edasi järgnes terve rida omanäolisi maalijaid. Leebe munk Fra Angelico (1387- 1455) maalis harda usutundega, säravalt puhastes toonides freskosid, ohtralt kasutas ta seejuures kulda. Inimesed on tal veel gootilikult saledad, harukordselt hingelised on ta haprad enesessetõmbunud madonnad ja inglid. Paolo Uccello (1397-1475) lõi värvikaid lahingupilte, kus ta mõnuga
Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole, aga imelikul kombel võib ta oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna kui täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessansi maalikunst. Esimeseks vararenessansi maalijaks peetakse 28-aastaselt surnud Masaccio't (1401-1429), kes Firenzes oma freskodega saavutas sellise inimlike tunnete väljenduse, millist varem veel polnud nähtud. Masaccio värvid on tumedad ja sügavad, inimesed tema freskodel tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav. Edasi järgnes terve rida omanäolisi maalijaid. Leebe munk Fra Angelico (1387-1455) maalis harda usutundega, säravalt puhastes toonides freskosid, ohtralt kasutas ta seejuures kulda. Inimesed on tal veel gootilikult saledad, harukordselt hingelised on ta haprad enesessetõmbunud madonnad ja inglid. Paolo Uccello (1397-1475) lõi värvikaid lahingupilte, kus ta mõnuga demonstreeris oma
Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole, aga imelikul kombel võib ta oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna kui täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessansi maalikunst. Esimeseks vararenessansi maalijaks peetakse 28-aastaselt surnud Masaccio't (1401-1429), kes Firenzes oma freskodega saavutas sellise inimlike tunnete väljenduse, millist varem veel polnud nähtud. Masaccio värvid on tumedad ja sügavad, inimesed tema freskodel tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav.Edasi järgnes terve rida omanäolisi maalijaid. Leebe munk Fra Angelico (1387- 1455) maalis harda usutundega, säravalt puhastes toonides freskosid, ohtralt kasutas ta seejuures kulda. Inimesed on tal veel gootilikult saledad, harukordselt hingelised on ta haprad enesessetõmbunud madonnad ja inglid. Paolo Uccello (1397-1475) lõi värvikaid lahingupilte, kus ta mõnuga demonstreeris oma