Hermann Hesse Mariabronni kloostris elas abt Daniel ja kasvandik Narziss. Mõlemast peeti kloostris väga lugu ja mõlemad olid omal alal targad. Abt oli lihtsameelne ja alandlik, Narziss valdas väga hästi kreeka keelt ja oli hea õpetlane. Narziss ei soovinud ise endale ametikohti aga oli kindel, et neid pannakse talle peale, sest ta tunneb hästi inimese loomust ja kutsumust. Kloostrisse saabus uus õpilane, Goldmund, kes oli saadetud sinna ta isa poolt, kes arvas, et Goldmund peab lunastama ta ema patte, isa tahtis, et Goldmund jääks kloostrisse alatiseks. Goldmund oli sõbralik ja meeldis kohe kõigile, keda kohtas. Esimene päev ei alanud just eriti hästi, ta sattus kaaslasega kaklusse, sest oli tunnis magama jäänud ja teda noriti seepärast. Kui Goldmund kohtas Narzissi sai talle selgeks, et selle noormehe poolehoidu tahab ta võita ja
kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma. Stepihundi" Harry Haller on mitmes suhtes autori enda alter ego. Hesse oli kriitiline 1920. aastate Euroopa suhtes; tema vaimsed kaasaegsed olid Goethe, Novalis, Jean Paul jt autorid, keda mainitakse ka Halleri lemmikutena. "NARZISS JA GOLDMUND" Tegemist on lummava teosega, mis sobib praktilise filosoofia käsiraamatuks. Selles mõtestatakse ja mõõdetakse ning seda vastavuses saksakeelse indogermaanluse parimate traditsioonidega inimese tunnetusjõudu Jumala loodud maailmas. Keskajal toimuvat kirevat sündmustikku kannab intelligentne hulkur Goldmund (eestikeelselt Kuldsuu), kes ennast teostab naistes ja kunstis. Talle vastandub mentorina teoloog Narziss, kelle maailm on klooster
● "Rosshalde" (1914) ● "Knulp: kolm lugu Knulpist" (1915, eesti keeles 1997) ● "Pilk kaosesse" (esseekogu, 1920) ● "Demian" (romaan, 1919, eesti keeles 1994) ● "Klingsori viimane suvi" (1920, eesti keeles 1965) ● • "Siddhartha" (1922, eesti keeles 1986 ja 2004) • "Supelsaks" (1925, eesti keeles 2003) • "Nürnbergi reis" (1927) • "Stepihunt" (1927, eesti keeles 1973, 1993 ja kahes trükis 2002) • Narziss ja Goldmund" (1930, eesti keeles 1995 ja 1996) • "Tee sissepoole" (jutustustekogu, 1931) • "Hommikumaaränd" (1932, eesti keeles 1986 ja 2004) • „Klaaspärlimäng" (1943, eesti keeles 1976 ja 2006) • "Astmed" (luulevalimik; 1961) Tunnustused ● 1904 Wiener Bauernfeld-Preis ● 1936 Gottfried-Keller-Preis ● 1946 Goethe auhind ● 1946 Nobeli kirjandusauhind ● 1950 Willhelm Raabe-Preis ● 1954 Orden pour la morite ●
Alustas uusromantikuna ja uusekspressionismina. Tähelepanu võitis arenguromaaniga ,,Peter Camenzind" peategelaseks nooruk, kes ei suuda kohaneda elutingimustega ja otsib enda tõelist olemust. Talle iseloomulik kohanematus ja eneseotsing. Sai tuntuse saksa kultuuriruumis, aga ses polnud midagi väga uut v nii. Räägib ka kooliajast ja abielu raskustest. ,,Demian" inimese iseendaks saamine. ,,Siddharta" idamaise teemaga enese otsimine. ,,Stepihunt". ,,Nartsiss ja Goldmund" keskaja teema. ,,Klaaspärlimäng"- peateos, kõige mahukam 1943. aastal. Iseloomulik on kõrgema poole püüdlemine ja oma tee leidmine. Palju on kujunemisromaane, sageli on takistuseks kujunemisel väärarusaamad, vaimsed kammitsad. Omalt poolt uuendas kujunemisromaani autobiograafia lisamisega, kaasaegse psühholoogia sisse toomisega ja sotsiaalse kriitika lisamisega. Otsitakse harmooniat. Igapäevase maailma taga on peidus igaveste
1962 suri leukeemiasse. Teosed: Alustas uusromantikuna, impressionistina. * Kogumik ,,Luuletused" (1902) * ,,Peter Camenzind" (1904) - Hesse 1.romaan, tõi talle kuulsuse * Jutustus ,,Ratta all" (1906), Romaan ,,Rosshalde"(1914)- mõlema ajendiks isiklikud draamad. * ,,Demian. Ühe nooruse lugu"(1919) - romaan, mis sai loominguliseks pöördepunktisks. * Jutustus ,,Siddharta"(1922), ,,Stepihunt"(1927) - viib Hesse nime modernistlike maailmakirjanike hulka. * Jutustus ,,Narziss ja Goldmund"(1932), jutustus ,,Hommikumaaränd"(1932), romaan"Klaaspärlimäng". On kirjutanud jutustusi, muinasjutte, luulet, mälestusi, arvustusi, esseistikat, koostanud antoloogiaid, toimetanud ajakirju. Loomingust: Herman Hesse loomingu juured on eelkõige saksa romantismis, India ja eirit Hiina mõtteloos, Nietzsche filosoofias, Juhgi psühhoanalüüsis ja isiklikes kogemustes-kriisides. Sealt on pärit tema teoste teemad: kõrgema, puhtama maailma ning terviklikkuse ja
" ,,Demian. Ühe nooruse lugu"- Emil Sinclairi pesudonüümi all avaldatud romaan, mis sai Hesse loominguliseks pöördepunktiks ning kinnistas edaspidiseks põhiteemaks inimese iseendaks saamise ,,Siddahtra"- samale teemale pühendatud jutustus, milles Hesse on tagasi pöördunud juba lapsepõlvest tuttava Hiina ja India filosoofia juurde. ,,Stepihunt"- eneseleidmise lugu, mis tänu uudsele vormile viib Hesse nime modernistlike maailmakirjanike hulka. ,,Narziss ja Goldmund"- keskaega kantud jutustus, mille nimitegelased otsivad samuti oma teed, sõnu ja abstraktsioone nautiv intellekutaal Narziss leiab selle vaimu, ekstravertne kunstnikunatuur Goldmund elu teenimises ning mõlemad on võrdselt õigel tee. Jutustus ,,Hommikumaaränd" ja romaan ,,Klaaspärlimäng" kuuluvad kokku, jutustades inimvaimu ajatusest, omakasupüüdmatust vaimsuse teenimisest ja aukartusest elu sees.
1946. aastal autasustati ta Nobeli preemiaga kirjanduse valdkonnas. Tema teoseid hakati kõikide maailma keeltesse tõlkima veel tema omaenda elu vältel. Esseekogu ,,Pilk kaosesse", romaan ,,Demian" ning ,,Klingsori viimane suvi" olid kirjutatud I maailmasõja ajal, mil tema loomingusse tekkis kriis, mida teosed ka väljendavad. Kõige kuulsam ning kõige suurema kriisimõjuga oli teos ,,Stepihunt". Hiljem kirjutatud ja kuulsaimad Hesse teosed olid romaan ,,Narziss ja Goldmund", ,,Hommikumaaränd" ning ,,Klaaspärlimäng". Arvatakse, et Hesse on kõige tõlgituim saksa kirjanik, peale vendade Grimmide. Konkreetsemalt öeldes on Hesse teoste lugejaid Ameerikas ja Aasias milljoneid. Kogu maailmas on üle 100 miljoni tema raamatute koopiad ning tänapäevani väljastab saksa kirjastus Suhrkamp Verlag üle 30 000 koopia kuus. 4 Stepihunt ,,Stepihunt" käsitleb inimhinge ja selle olemust
humanistlikest väärtustest, ning eraelulisi katastroofe. Väljapääsu otsi intensiivsest vaimsest tegevusest ja psühhoanalüüsist. 1919.aastal ilnub romaan "Demian. Ühe nooruse lugu". See näitas uut kvaliteeti, pöördepunkti, uut algust. "Kingsori viimane suvi" (1920); "Siddhartha" (1922); "Supelsaks" (1925); 20.ndate emotsonaalse ja loomingulise kriisi, eneseotsingute ja vaimsele selgusele kõudmise perioodi lõpetasid "Stepihunt" (1927); "Narziss ja Goldmund" (1930). Hilisemad romaanid "Hommikumaaränd" (1932); "Klaaspärlimäng" (1943) märkisid uuele tasandile jõudmist, müütiliste mõõtmeteni ulatuvat inimkonna vaimukultuuri poeetilist sünteesi. Ilmumise järel tekitas "Stepihunt" elevust ja poleemikat. Uus huvilaine tekkis 60-ndate hipipõlvkonnas. "Stepihunt" "Iga inimese elu on tee iseenda juurde, katse leida seda teed, osutamine ühele võimalikule rajale."
Dinge zu sagen." Der junge Eugen Gauß hat einige Schwierigkeiten, sich abends in dem für ihn unüberschaubaren Berlin zu orientieren: ,,Immer neue Straßen, immer noch eine Kreuzung, und auch der Vorrat an umhergehenden Leuten schien unerschöpflich." Die dann folgende Verhaftungsszene der revolutionär-naiv-weinerlichen Studenten steigert noch einmal die durch den Erzählton vermittelte Distanz zu den Figuren. Unschwer zu erkennen sind auch die Parallelen zu Narziß und Goldmund von Hermann Hesse: Zwei Charaktere, die vieles gemeinsam haben, doch grundverschiedene Wege wählen. In beiden Werken entscheidet sich eine der beiden Hauptpersonen (Humboldt bzw. Goldmund), zu reisen, um die Welt kennenzulernen, während die andere (Gauß und Narziß) ausschließlich durch das Denken ihren Erfolg erzielen will. Besonders deutlich wird die Ähnlichkeit durch Humboldts letzte Reise nach Russland, wo er die Reise nicht ,,genießen" kann und schlussendlich erkrankt.