W.G.Golding ,,Kärbeste jumal" Räägin oma ettekandes William Gerald Goldingu romaanist "Kärbeste jumal". Golding sündis 19. septembril 1911 Edela-Inglismaal. Ta ise on öelnud, et kogu ta lapsepõlv (isegi kogu ta elu) on olnud lausa õudusttekitavalt viisakas. Ta õppis Oxfordis kirjandust ning töötas nii hoolekandeasutuses kui õpetas ka inglise keelt, kirjandust ning filosoofiat Salisbury koolis. 1940-1945 teenis Golding Briti sõjaväelaevastikus ning võttis osa dessantoperatsioonidest, mistõttu nägi ta II Maailmasõja jubedusi ka oma silmaga
W.G.Golding ,,Kärbeste jumal" Räägin oma ettekandes William Gerald Goldingu romaanist "Kärbeste jumal". Golding sündis 19. septembril 1911 Edela-Inglismaal. Ta ise on öelnud, et kogu ta lapsepõlv (isegi kogu ta elu) on olnud lausa õudusttekitavalt viisakas. Ta õppis Oxfordis kirjandust ning töötas nii hoolekandeasutuses kui õpetas ka inglise keelt, kirjandust ning filosoofiat Salisbury koolis. 1940-1945 teenis Golding Briti sõjaväelaevastikus ning võttis osa dessantoperatsioonidest, mistõttu nägi ta II Maailmasõja jubedusi ka oma silmaga
kirjandust ning filosoogiat Bishop Wordsworthi koolis Salisburys.1940-45 teenis ta Briti sõjalaevastikus. Alles pärast sõda , kolmekümne seitsme aasta vanuses jõuab kirjanik lõpuks arusaamisele ,et on püüdnud järgida üldist maitset ning sõnastab enda jaoks ''suure tõe,et igaüks peab kirjutama isenenda, mitte kellegi teise raamatuid.'' 1954.aastal avaldas Golding oma esimese romaani ''Lord of the flies'' ehk ''Kärbeste Jumal'' . See raamat tegi Goldingu momentaalselt maailmakuulsaks ,kuid enne seda pidi William palju vaeva nägema ,et raamat üldse avaldataks.Ta käis läbi kakskümend üks kirjastust enne kui Faber& Faber otsustas teose avaldada.Kirjaniku enda tunnistusel sisaladab ''Kärbeste Jumal''kõike seda, mille äratundmiseni ta Teises maailmasõjas jõudis.Romaan on algselt mõeldud parodeerima 19.sajandil laialt levinud robinsonaade, eriti aga Robert Michael Ballantyne'i suure populaarsuse võitnud ''Korallsaart'' .
Me võib- olla ei teadvustagi endale, kui me midagi valesti teeme, et kogu meie elu mõjutab see, mis me minevikus teinud oleme. Ainult praeguses hetkes elamine on jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmine. Vanematel on meie elus väga suur roll. Kui lapse ema ja isa on korralikud inimesed, kes püüavad oma lapsest kasvatada head ja seadusekuulekat kodanikku, siis peavad nad terve elu oma lastele ise eeskujuks olema, neid suunama ja abistama. Näite võib tuua W. Goldingu raamatust ,,Kärbeste Jumal," kus üksikule saarele sattunud lapsed üksteist tapma hakkavad. Inimeste veres võib küll pesitseda vaenulikkus ja tapjaiha, kuid mina arvan, et väga heas peres kasvanud lapsed leiaksid igas olukorras parema lahenduse kui tapmine. Me peame praegu, olevikus elama nii, et me ei peaks iialgi oma minevikus tehtud vigu kahetsema. Inimene õpib oma vigadest, kuid liiga suured eksimused võivad meie edaspidist elu liiga tugevalt mõjutada
Sellistes situatsioonides tekib paanika selle üle, mida sa oleksid võinud paremini enda ja selle lähedase jaoks teha ning et koosviibitud aeg teil mõlemal elu lõpuni ei ununeks. Muidugi kaasneb nende mõtetega nii viha kui ka pisaraid, sest võid aru saada kui vähe sa enda lähedasest hoolinud oled. Teadmatus võib tekkida ka igas teises situatsioonis, näiteks sattudes uute, tundmatusse paika võõraste inimestega ja abivahenditeta. Selle olukorra näiteks võib tuua William Goldingu raamatu ,,Kärbeste Jumal", mis räägib asustamata saarele sattunud teismelistest poistest, kes üksteist peaaegu ei tunnegi. Poistel pole ka piisavalt teadmisi ekstreemses olukorras ellujäämise kohta, mis teeb nende olukorra veelgi pingelisemaks. Esiteks tekib poistel hirm. Hirm üksteise üle ja teadmatuse kohta, kas võib üldse kedagi peale iseenda usaldada. Hiljem , kui saadakse aru, et tuleb otsusta, kas sa oled meeskonnaliige, või kapten,
kui päike kiiresid täis. Minu arvates oli Juhan Liivil kõik olemas, et leida oma õnn. Ta teostas isegi paljud neist. Näiteks luuletuste kirjutamine. See peaks muutma inimese õnnelikumaks, isegi kui need on kurvameelsed. Seda ei tehta niisama, vaid põhjusega ja Juhan Liivil oli see kindlasti olemas, kuna ta ise vihkas oma luulet, aga jätkas selle kirjutamist. Kindlasti tõi palju rõõmu ta ellu Liisa Goldingu armastamine. Haiguse ja vaesuse pärast võis Juhan Liivi elu raske olla, aga suur armastus oleks kõik korda teinud. Võib olla ta ei suutnud näha nii lihtsates asjades rõõmu või ei saanud selle tähendusest aru.
Loodusseisundi puhul tunduks, et inimesed oleksid justkui täiesti vabad, vabadus ju ongi üheks oluliseks ideeks, kuid siin tuleb mõelda laiemalt ja tunduvalt kaugemale, kuna on siiski kahtluse alla seatud täieliku vabaduse mõte. Silme ette tuleb siin loomariik, kus on küll omad seadused, kuid seal elatakse ka pidevas surmahirmus, kuna iial ei või teada, millal on sul oht saada kellegi ohvriks. Heaks näiteks loodusseisundis toimuva arusaamiseks on William Goldingu jutustus "Kärbeste jumal", kus tegelased leiavad end korallisaarelt, kuid peagi tekkivad vaidlused ja arusaamatused on aluseks jõhkrale hõimusõjale. Ulatuslikke pingeid täis teos sisaldab sügavat filosoofilist sügavust, kus on selgelt tunda inimeste vaenulikkust ja egoistlikkust, mis võivad äärmuslikes tingimustes ilmsiks tulla juba varajases lapsepõlves. Kuna reegleid ei eksistreerinud, siis see
Rapla Ühisgümnaasium XXXXXX 11 X ,,KÄRBESTE JUMAL" Referaat XXXXXXXXX Rapla 2011 Sissejuhatus Raamat ,,Kärbeste jumal" ilmus 1954. aastal ning oli William Goldingu, inglise kirjaniku, esimeseks romaaniks. Teost võib käsitleda robinsonaadina. Raamatut saatnud edu muutis selle kohustuslikuks mitmetes koolides ning 1963. aastal valmis sellest ka film. Romaani tegevus toimub Teise maailmasõja ajal üksikul asustamata saarel, kuhu paarkümmend inglise poisikest satuvad neid evakueerinud lennuki hukkumisel. Eemal tsivilisatsioonist on koolipoisid sunnitud juhtima iseend ning valima endi seast liidri, kes oleks juhiks ajal, mil ollakse saarel
· Üheaegne kontakt allikaga. · Koosseisu heterogeensus. · Sotsiaalsed suhted saatja ja vastuvõtja vahel. · Teate vs situatsiooni sotsiaalne ja käitumuslik määratlus. · Tunnetatud sotsiaalse kohaloleku aste. · Kasutuskonteksti sotsiaalsuse aste. 60. Meedia mõjude tüpoloogia Mõjusid saab liigitada kahest dimensioonist - kavatsuslikkusest ja ajast lähtudes. Ettekavatsetud ja ettekavatsemata mõjud ning pika- ja lühiajalised mõjud. Goldingu kohaselt võidakse uudiste puhul ettekavatsetud lühiajalisi mõjusid käsitleda kallutatusena, ettekavatsemata lühiaajalised mõjud liigitatakse ebateaduslikuks kallutatuseks. Ettekavatsetud pikaajalisi mõjusid nimetatakse poliitikasks ning ettekavatsemata pikaajalisi mõjusid ideoloogiaks. (loe lk 382-384)
annaabi.ee 
