Põhja-Ameerika põliskultuurid Arheoloogid oletavad et esimesed põlisameeriklased saabusid ameerikasse umbes 15 000 aastat tagasi. Tol ajal ühendas Aasiat ja Ameerikat suur maasild, tänu millele saidki põlisameeriklased aasiast saakloomade jälgedes Ameerikasse tulla. Põlisameeriklased rändasid aeglaselt lõunasse ja lõid sinna erinevaid hõime. Nad olid osavad kütid ja jahtisid loomi nagu mammutid ja piisonid. Hõimud: Subartika: Kriid, Ingalikud, Obsibved Arktika: Innuitid(eskimod), netsilikid, nunivagmiutid Suur Nõgu: Juuted, Paiuuted Looderanik: Bellakuulad, Haidad, Kvakiutlid, nutkad, tlingitid California: Tsumasid, huupad, Patvinid Platoo: Kalispelid, Uisramid, nepersseed Edelapiirkond: Apatsid, Hopid, Navahod, Papagod, Zunjid Suured Preeriad: Araaphod, Mustjalgsed, saieenid, komantsid, varesehõim, atsinad, hidatsad, mandanid, siuud. Kirdepiirkond: Irokeesid, menominiid, sookid. Kagupiirkond: Tserokiid, ts...
PRANTSUSE ROMANTISM KIRJANDUSES Sisukord Sissejuhatus Francois René Chateaubriand Victor Marie Hugo Prosper Mérimée Goerge Sand Sissejuhatus 18.saj prantsuse valgustajad olid oma loomingus juba lähenenud romantismile. Prantsuse romantismi iseloomustas hirm tuleviku ees. Eelistati pageda müstikasse ja keskaega. Francois René Chateaubriand (1768-1848) F.R. De Chateaubriand esindab ilmekalt prantsuse vararomantismi. Tema arvates pakub risti usk esteetilisi elamusi ja on kõigele aluseks. Tuntud teosed : Essee ,,Ristiusu vaim" Jutustus ,,Atala"
Rolandi laul. Inglismaal sai kuulsaks Shakespeare. Keskaegased kangelaslaulud innustasid ka äärealasid üles tähendama oma kangelaslaule. Loominguvabadus, võimalikult vähe reegleid. Loomulikkus asub looduses. Looduspildid iseloomustavad inimese tundeid. Rõhutati armastust ja elupühadust. Tekkis ajaloolise romaani zanr. Sageli oli kangelane salapärane, keegi ei teadnud kes ta on. Eelistati sügist, romantikud olid kannatajad. Lemmikpäeva osaks oli videvik. Goerge Gordon Byron Sündis Londonis, suursugusest perest. Isa poolt lordide suguvõsast, ema oli soti kuninga pojapojatütar. Vanemate kooselu oli õnnetu isa oli seikleja. George sünniga läks ema Sotimaale. Loomingut ja elukäiku mõjutas tema lonkav jalg. Maal puutus kokku eheda rahvaga ja loodusega. Loomingut läbib igatsus kõrguse ja avatuse järgi, humaansus, üksinduse otsing. 10.a. suri tema vanaonu, kes jättis poisile lordi tiitli ja lossi. Tema olemus oli
loomi tapetakse nendelt kauni kasuka võtmiseks, siis tuleb jube tunne peale. Minu arvates tuleks luua rohkem looduskaitsealasid. Kaslased on kindlasti ühed huvitavamad ja ettearvamatumad loomad. Nende salapära ja kavalus on see, mis mind paeluvad. 13 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Nutikad küsimused ,,LOODUSE MÕISTATUSED" Arukad vastused, Rainer Köthe (2003); 2. ,,Loomade entsüklopeedia", Karen McGhee, dr Goerge McKay (2007); 3. Marshall mini ,,Imetajad", Jinny Johnson (2002); 4. Looduse vaatleja "Kaslased", Rhonda Klevansky (2000); 5. Loomad lähedalt ,,LÕVI", Tõlkinud Anne Kalling (2001); 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Amuuri_tiiger (05.06.09) 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Lõvi (05.06.09) 14
Tutvus Mallarme, Verlaine, Rodin ja Hofmannsthaliga. Alates 1900 tegi kannapöörde, tümbus tagasi Shveitsi mägedesse ja tema umber on George-ring. Elab kasinalt. Meestevaheline sõprus eliidiga. Männerfreundschaft. Temast sai n-ö guru. Noored sõbrad, loeti luuletusi ja kirjutati. George elu oli nagu kunstiteos, ta instseneeris end ise. Lõi endast sümboli. Tema elu oligi sümbol. Tema umber kogunes imetlejate ja austajate parv. Üks kommunikatsiooni vahend oligi luuletuste kirjutamine. Goerge Kreisist tuli ikka meetrite kaupa teoseid. Tuntud luuletajaid sealt välja ei kasvanud, kuigi ükski nendest jüngritest kuulsaks ei saanud. George vari oli liiga tugev. 1892 hakkasid kogunema sarnaselt mõtlevad luuletajad George umber. Kuidas selline kultus võis tekkida? Ta instseneeris oma elu kui kunstiteost. Nägu väga jõuline ja domineeriv. Luulekeele uuendamise kohta. Õigel kunstnikul on aeg-ajalt soov väljendada end keeles, mida ei
Reimer 3 ent tavaliselt jääb hääleõiguslike valijate osalusprotsent 50-70% vahemikku. Ebaõiglane valimissüsteem. Näiteks USA presidendivalimistel 2000.a kogus valimised võitnud George W. Bush (Vabariiklik Partei) üleriigiliselt 47,9% valijate toetuse ning tema vastaskandidaat Al Gore (Demokraatlik Partei) 48,4% valijate toetuse. Goerge W.Bushi valimisvõidu tagas minimaalne ülekaal (543 häält) Florida osariigis, mis tänu majoritaarsele valimissüsteemile tagas talle kõigi 25 Florida valijamehe toetuse. Tänu sellele kogus Bush üleriigiliselt 271 valijamehe häält Al Gore 266 vastu ning saavutas oma valimise USA 43.presidendiks. Vastutuse probleem. Kuigi demokraatia puhul rõhutatakse, et
peaks oma tahet valimistel demonstreerima kogu rahvas, ent tavaliselt jääb hääleõiguslike valijate osalusprotsent 50-70% vahemikku. · Ebaõiglane valimissüsteem. Näiteks USA presidendivalimistel 2000.a kogus valimised võitnud George W. Bush (Vabariiklik Partei) üleriigiliselt 47,9% valijate toetuse ning tema vastaskandidaat Al Gore (Demokraatlik Partei) 48,4% valijate toetuse. Goerge W.Bushi valimisvõidu tagas minimaalne ülekaal (543 häält) Florida osariigis, mis tänu majoritaarsele valimissüsteemile tagas talle kõigi 25 Florida valijamehe toetuse. Tänu sellele kogus Bush üleriigiliselt 271 valijamehe häält Al Gore 266 vastu ning saavutas oma valimise USA 43.presidendiks. · Vastutuse probleem. Kuigi demokraatia puhul rõhutatakse, et rahvas