NSV Liidu lagunemine Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida sündmused Leedus ja Lätis 1990-1991 · 11. märts 1990 Leedu Seim kuulutas Leedu iseseisvuse taastatuks. · Mai 1990 impeeriumimeelsed interrinded üritasid Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid see kukkus läbi · K. Prunskiene valitsus Leedus, I. Godmanise valitsus Lätis ja E. Savisaare valitsus Eestis alustasid poliitilisi ja majandusreforme · NSV Liidus kerkis Gorbatsovi rivaaliks B. Jeltsin, kelle mõju suures Vene Föderatsioonis. · 13. jaan. 1991 leidsid aset verised sündmused Vilniuses, mil Nõukogude sõjaväeüksused ja eriüksused ründasid Vilniuse teletorni kaitsvat rahvast. Hukkus 14. · 20. jaan 1991.a. rünnati Riias OMONi poolt siseministeeriumi hoonet. Surma sai 5 in.
Leedu vastu alustati majandusblokaad, Eestis ja Lätis oli peaaegu sama olukord. Läänes leiti, et Baltimaade iseseisvumiskatsed õõnestavad Gorbatsovi positsiooni ning Lääs asus Balti rahvaste vabadusvõitlust toetama. Mais 1990 üritati Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid see ebaõnnestus. Baltimaades alustati poliitilisi ja majandusreforme, et saada iseseisvamaks. Leedus Kazimiera Prunskiene valitsus Lätis Ivars Godmanise valitsus Eestis Edgar Savisaare valitsus Baltimaade eeskujul alustati iseseisvusliikumisi kogu NSV Liidus. Üksteise järel hakati endid liiduvabariikides suveräänseks kuulutama. NSV Liidu juhtkonnas tugevnes seisukoht, et NSV Liidu koos hoidmiseks on vaja rakendada sõjalist jõudu. Seda oli rakendatud 1989.a. Gruusias ja 1990.a. Aserbaidzaanis ning seda taheti rakendada ka 1991.a. jaanuaris Balti riikides.
Baltimaade seisukord oli seda keerulisem, et lääneriikide toetus jäi tagasihoidlikuks. Läänes leidsid mitmed poliitikud, et Baltimaade iseseisvus-püüded õõnestavad Gorbatsovi positsiooni. Avalik arvamus Läänes asus Balti rahvaste vabadusvõitlust aga toetama. Mais 1990 üritasid impeeriumimeelsed interrinded Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid nad löödi tagasi. Kui olukord stabiliseerus, alustasid Kazimiera Prunskiene valitsus Leedus, Ivars Godmanise valitsus Lätis ja Edgar Savisaare valitsus Eestis poliitilisi ja majandusreforme, et muuta varem täielikult Moskvale allunud liiduvabariigid iseseisvamaks. Baltimaade eeskuju julgustas iseseisvusliikumisi kogu NSV Liidus. 1990. aastal hakkasid Nõukogude liiduvabariigid üksteise järel ennast suveräänseks kuulutama, see ei täheldanud tollases kõnepruugis veel täielikku iseseisvumist, küll aga sammu selle suunas. Erilist meelehärmi tekitas 1990. aastal NSV Liidu esimeseks (ja
ja kuulutasid välja üleminekuperioodi. Moskva kuulutas need otsused seadusevastasteks ning õigustühisteks. Alustati majandusblokaadi Leedu vastu, jäigalt suhtuti ka Eestisse ja Lätti. Baltimaad iseseisvuspüüded aga õõnestasid Gorbatsovi positsiooni. Avalik arvamus Läänes asus Balti rahvaste vabadusvõitlust toetama. Kui olukord stabiliseerus, alustasid Kazimiera Prunskiene valitsus Leedus, Ivars Godmanise valitsus Lätis ja Edgar Savisaare valitsus Eestis poliitilise ja majandusreforme, et muuta riigid iseseisvamaks. Baltimaad eeskuju julgustas iseseisvusliikumisi kogu NSV Liidus. Suurt meelehärmi tekitas 1990. aastal NSV Liidu esimeseks ja viimaseks presidendiks saanud Gorbatsovile tema peamise rivaali Boriss Jeltsini mõju suurenemine Vene Föderatsioonis. NSV Liidu juhtkonnas tugevnes seisukoht, et impeeriumi kooshoidmiseks tuleb rakendada sõjalist jõudu
11. märts 1990 Leedu Seim kuulutas iseseisvuse taastatuks, Läti ja Eesti kuulutasid üleminekuperioodi Moskva kuulutas seadusevastasteks → Leedu vastu majblokaad, peaaegu sama suhtumine ka Eestisse ja Lätisse lääneriikide toetus tagasihoidlik 1990 mai üritasid impeeriumimeelsed Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid löödi tagasi, olukorra stabiliseerudes alustasid Prunskiene valitsus Leedus, Godmanise valitsus Lätis ja Savisaare valitsus Eestis pol ja maj reforme, et muuda liiduvabariigid iseseisvamaks Baltimaade eeskuju julgustas ka teisi Nõukogude vabariike end suveräänseks kuulutama NSVL juhtkonnas seisukoht, et tuleb rakendada sõjalist jõudu, 1989. oli seda tehtud Gruusias, 1990. Aserbaidžaanis, 1991. järg Baltimaadel, plaaniti jaanuaris, lootes, et samal ajal toimuv Pärsia lahe sõda tõmbab maailma tähelepanu endale
Eestisse. Baltimaade seisukord oli seda keerulisem, et lääneriikide toetus jäi tagasihoidlikuks. Läänes leidsid mitmed poliitikud, et Baltimaade iseseisvuspüüded õõnestavad Gorbatsovi positsiooni. Avalik arvamus Läänes asus Balti rahvaste vabadusvõitlust aga toetama. Mais 1990 üritasid impeeriumimeelsed interrinded Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid nad löödi tagasi. Kui olukord stabiliseerus, alustasid Kazimiera Prunskiene valitsus Leedus, Ivars Godmanise valitsus Lätis ja Edgar Savisaare valitsus Eestis poliitilisi ja majandusreforme, et muuta varem täielikult Moskvale allunud liiduvabariigid iseseisvamaks. Baltimaade eeskuju julgustas iseseisvumisliikumisi kogu NSV Liidus. 1990. aastal hakkasid Nõukogude liiduvabariigid üksteise järel ennast suveräänseks kuulutama, see ei täheldanud tollases kõnepruugis veel täielikku iseseisvumist, küll aga sammu selle suunas. Erilist meelehärmi tekitas 1990
Seni oli kõik kulgenud rahumeelselt. «Lehma ei saa välja lülitada» Läti valitsus otsustas täna ühehäälselt eraldada 22 miljonit latti (484 miljonit Eesti krooni) põllumeeste toetuseks. 15 miljonit (330 miljonit Eesti krooni) sellest summast tuleb riigiettevõttelt Latvijas valsts mezi (Läti riigimetsaamet) ja 7 miljonit (154 miljonit Eesti krooni) erastamisfondist. Samuti on kavas sisse viia ekspordi laenugarantiisid Läti piimatööstustele. Läti peaministri Ivars Godmanise sõnul aitaks see vähemalt ajautiselt päästa piimandussektorit pankrotist. «Praeguses keerulises majanduslikus olukorras, kui paljud rahvuslikud majandusharud on rahapuuduses, leidsime me võimaluse riiklikult toetada piimandussektorit, mis erineb teistest harudes selle poolest, et lehma ei saa ajutiselt välja lülitada, sulgeda või panna ootereziimile, kuni olukord turul paraneb,» sõnas Läti peaminister. Riia ringteel on liiklus halvatud