Pealinn: New Delhi Keeled: hindi, bengali, tamili, telugu, pandzi, urdu jt, inglise keel on ühendav keel Rahaühik: ruupia Inimesi ruutkilomeetri kohta: 299 inimest ruutkilomeetri kohta Peamine tegevusala: põllumajandus Suurimad linnad: 1. Bombay 9 926 000 2. Delhi 7 207 000 3. Calcutta 5 400 000 Kõrgeimad mäed: 1. Kanchenjunga 8598 m 2. Nanga Parbat 8216 m 3. Nanda Devi 7816 m Pikimad jõed: 1. Brahmaputra 2960 km 2. Ganges 2700 km 3. Godavari 1448 km India impordib: Naftat Mehaanilisi masinaid Rauda ja terast Keemiatooteid Veondusseadmeid India ekspordib: Kalliskive ja väärisehteid Insenerivarustust Tekstiili Nahka Teed Kasutatud kirjandus: 1. Googli otsing.
loodeosas(Thari kõrbes) ja Dekkani sisealal 60-400 mm.Jaanuari keskmine temperatuur on Himaalaja jalamil 15,lõunaosas aga 27 kraadi C.Kõrgeim on temperatuur enne vihmaperioodi algust.India loodeosas(Kashmiris) valitseb lähistroopiline mäestikukliima,Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliimas. Veestik Indias on palju siseveekogusid,mis hõlbustavad niisutusmaaviljelust.Suuremad jõed on Ganges,Brahmaputra,Indus,Narmada,Godavari,Krishna ja Mahanadi.Himaalajast algavad vihmast,lume-ja jääsulamisveest tõituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini.Dekkanilt algavail,ainult vihmast toituvail jõgedel on kõrgvesi juunist novembrini.Sageli on jõgedel,eriti Himaalajast lähtuvail,suuri üleujutusi. Maavarad. India tähtsaim maavara on süsi,mille maardlad asuvad Biharis,Orissas ja Madhya Pradeshis.Gujaratis,Assamis ja Maharasthra rannikul selfimeres leidub naftat
Pealinn: New Delhi Keeled: hindi, bengali, tamili, telugu, pandzi, urdu jt, inglise keel on ühendav keel Rahaühik: ruupia Inimesi ruutkilomeetri kohta: 299 inimest ruutkilomeetri kohta Peamine tegevusala: põllumajandus Suurimad linnad: 1. Bombay - 9 926 000 2. Delhi - 7 207 000 3. Calcutta - 5 400 000 Kõrgeimad mäed: 1. Kanchenjunga - 8598 m 2. Nanga Parbat - 8216 m 3. Nanda Devi - 7816 m Pikimad jõed: 1. Brahmaputra- 2960 km 2. Ganges- 2700 km 3. Godavari- 1448 km India impordib: · Naftat · Mehaanilisi masinaid · Rauda ja terast · Keemiatooteid · Veondusseadmeid India ekspordib: · Kalliskive ja väärisehteid · Insenerivarustust · Tekstiili · Nahka · Teed Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/india_liina.ht m www.neti.ee http://konspekt.transinf.com/search_google.php? cx=003452975890578624910%3Ajvuia_vvaio&cof=FORID %3A11&q=geograafia+referaat+Indiast#977
see kestis veel, aga sellest pole üldsegi palju informatsiooni, peamiselt sellepärast, et keegi Andhra elanikest ei olevat isegi aru saanud mis toimub nende kodumaal. Riigikeeleks kujunes Telugu. Aastal 1395, Kumaragiri Reddi, Anavota lapselapse (ei ole üldse loogiline, sest Anavota elas 11 aastaseks, aga eks kõik on võimalik) valitsemise ajal rajati Reddi Kuningriik uuesti, selle pealinnaks sai Rajahmundry, Ida-Godavari piirkonnas. Religiooni ja riigihaldamise omapärane seos Kui Andhra piirkond oli kaootilises seisundis ja Prolaya Vema Reddi asutas Reddi Kuningriigi, reddilased patroonisid ja kaitsesid hinduismi Islami vallutajate ja muude osapoolte eest. Reddi Kuningriik andis Brahmiinidele liberaalsed õigused ning toetused. Brahmiinid olid hinduismis preestrid, vaimulikud ning õpetajad, kuna Prolaya andis neile
Aastane sademete hulk on keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsel nõlvul 3000-6000. Induse-Gangese madaliku loodeosas ja Dekkani sisealal 60-400mm. Jaanuari keskmine temperatuur Himaalaja jalamil on 15 kraadi, lõunaosas 27 kraadi. India loodeosas valitseb lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima. Veestik Siseveekogusid on tihedalt, mis omakorda hõlbustab maa niisutamist. Suurimad jõed on Ganges, Prahmaputra, Indus, Narmada, Godavari, Krishna ja Mahanadi. Himaalajast algavad vihmast, lume-ja jääsulamisveest toituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini. Dekkanilt algavail, ainult vihmast toituvate jõgede kõrgvesi kestab juunist novembrini. Sageli on jõgedel, mis algavad Himaalajast, palju üleujutusi. Mullastik ja taimkate Mullastikus on peamiselt punamullad, lateriitmullad, basaltidelt tekkinud troopilised mustmullad ja lammimullad. Loodusliku taimkatte on inimtegevus
muutnud. Dekkani sisealal ja Induse-Gangese madaliku loodeosas on säilinud savannimetsi, savanne ja kuivalembesi astelvõsasid (Thari kõrbes). Lääne- Ghattide tuulealustel nõlvadel, Hindustani poolsaare kirdeosas ja Induse- Gangese madaliku idaosas kasvab heitlehiseid mussoonmetsi, Lääne-Ghattide ja Himaalaja idaosa tuulepealseil nõlvul troopilisi vihmametsi. Veestik Siseveekogusid on tihedalt (see hõlbustab niisutusmaaviljelust). Suuremad jõed: Ganges, Brahmaputra, Indus, Narmada, Godavari, Krishna ja Mahanadi. Himaalajast algavad vihmast, lume- ja jääsulamisveest toituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini. Dekkanilt algavail, 8 ainult vihmast toituvail jõgedel on kõrgvesi juunist novembrini. Sageli on jõgedel, eriti Himaalajast lähtuvail, suuri üleujutusi. Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm, millel loodes lasuvad paksud basaltkatted. Valdav on 300-800 m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud
(1;5;6) India kogu taastuva vee allikaid on hinnatud 1,907.8 km3/aastas. Põhjaveest on võetud kasutusele vaid 35%. Umbes 44 miljonit tonni prahti veetakse igal aastal India veeteedel. Põllumaaks kasutatakse 56% maast. Mustad mullad on niiskuskindlad ning nendel eelistatakse kasvatada puuvilla ja linaseemneid. Metsamuldi kasutatakse tee ja kohvi istandusteks. India 5,4 miljoni barreli nafta varud asuvad Mumbais, Assamil, Cambays, Krishna-Godavari ja Cauvery suletud lahtedes. India omab 17 miljonit kuupjalga maagaasi ning ka uraani. Seal on 400 kuumaveeallikat, millega toodetakse geotermaalenergiat. 4 India tähtsamad väljaveetavaid maavarad on rauamaak ja lihvitud teemandid. Ka kivisöevaru on suur. Hiljuti tegevast alustanud terasetööstus on vabaturureformide üks tulemusi. Terase sisseveole on nüüd kehtestatud madalam toll, kuid tööstus on siiani väliskonkurentsile vastu
Vasakpoolsem haru Padma jõgi on suurim ja ühineb Brahmaputra jõega. Gangese parempoolseim haru on Hugli, ülemjooksul Bhagirathi. Hindud peavad Gangest pühaks jõeks. Seal suplemine toovat õnnistust, seepärast on paljudes kohtades jõe kallasteks trepid. Surnutele tuleb kasuks, kui nende tuhk Gangesesse heita. Põletuspuu nappuse tõttu ei põle paljud surnud täielikult ära, sel puhul visatakse küps liha Gangesesse, kus gaavialid (india krokodillid) selle ära söövad. Ja veel on Godavari mille pikkus on 1448 km. Hugli on umbes 260 km pikkune jõgi Lääne-Bengalis Indias. Algab Gangese parempoolse harujõena, ülemjooksul kannab Bhagirathi nime, suubub Bengali lahte.Hugli ääres on Kolkata linn. Indus on jõgi Aasias. Indus algab Tiibetist. Ülemjooksul voolab loodesse ja laskub sügavasse orgu Karakorami ja Himaalaja vahel. Seejärel pöördub Indus edelasse ümber Nanga Parbati mäe ja voolab läbi Himaalaja eelmägede
annaabi.ee 
