põhjendada ega tõestada. Me lihtsalt usume sellesse, millesse kogemus meid uskuma paneb ning see on igapäeva seisukohalt väga arukas: me usume, et tuli kõrvetab ning vesi värskendab, sest teistsugune arvamus põhjustaks liiga suuri kannatusi. Religioonikäsitus. Hume ei kuulutanud ennast kusagil ateistiks, kuigi tema arutlusi religiooni kohta tõlgendatakse sageli ateistlikuks. Tõenäoliselt oleks korrektsem nimetada Hume agnostikuks (kr. k. a- eitus gnosis- teadmine, tunnetus ehk see kes peab millegi teadasaamist või tunnetamist võimatuks) või skeptikuks, sest näitas ta, et Jumala olemasolu tõestamise katsed ei ole edukad olnud, aga ega see ei tähenda, et Jumalat ei ole. Hume kritiseeris kaht argumenti, mille abil on püütud tõestada Jumala olemasolu. Teleoloogilise argumendi kriitika. (meeldetuletuseks teleoloogiline ehk eesmärgipärane argument: 1) me täheldame maailmas korda ja plaanipärasust
7. Mis linna piiskop oli Irenaeus Prantsusmaal? V: Kagu-Prantsusmaa linna Lyoni piiskop 8. Mille poolest on Irenaeuse filosoofia tuntud? V: võitluses gnostitsismi vastu 9. Kuidas nimetatakse õpetust, mis rõhutas salajase teadmise (salasõnade) tähtsust inimese hinge pääsemiseks kehast ning arvas, et maailma ei ole loonud Ülijumal, vaid üks vusserdajast väiksem jumalus, keda võidi samastada ka Vana Testamendi Jumalaga? V: gnostitsismiks 10. Mida tähendab sõna ,,gnosis" kreeka keeles? V: teadmine 11. Kes on kirjutanud: "Kõik, kes tahavad näha tõde, võivad selgesti vaadelda igas koguduses apostlite pärimust, mis on saanud avalikuks kogu maailmas. Me võime nimetada neid, kes seati apostlite poolt piiskoppideks kogudustes, ja nende järeltulijaid meie päevadeni välja. Nad ei õpetanud ega teadnud midagi sellest, millest need ketserid jauravad. Oletagem, et apostlid teadsid peidetud saladusi, mida neil oli
mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas( keskaegne realism ).( Võrdle : nominalism ) Skolastika keskaja kirikukoolides ning vaimulikes seminarides õpetatud filosoofia. Skolastika oli Euroopa filosoofias enam-vähem valitsev lähenemisviis 11.-16. sajandil. See ühendas usulisi doktriine, kirikuisade käsitlemist ning filosoofilist ja loogilist uurimist, mis lähtus peamiselt Aristotelesest ja tema kommentaatoritest substants gnosis summum bonum ülim hea, mille poole end pöörata, caritas, jumalaarmastus (augustinuse arvates) predestinatsioon ettemääratus- jumal valib inimesed, kes saavad õndsusesse, on jumala tahe, kes valitakse pärispatt (peccatum originale)- ainuke patuta inimene oli Aadam, kõik järgnevad langesid pattu. Patt levib sugulise akti teel. Universaalia- üldmõiste. Keskajal üks põhilistest vaidlusalustest teemadest. Kas
Literature o Epic, drama, poem, tragedy, comedy, theatre, epilogue, prologue, metaphor, Affixes o a-, geo-, halo-, hyper-, hypo-, mega-, meta-, -ology, -o-, photo-, tele-, Inflectional endings retained but spelt in the Latin style o Abiogenesis, aegis, analysis, anemone, antithesis, automaton, charisma, cinema, crisis, criterion, cytokinesis, diagnosis, dogma, drama, electron, enigma, genesis, gnosis, hoi polloi, kerygma, lalophobia, magma, osteoporosis, phenomenon, photon, rhinoceros, rhododendron, stigma, synthesis, thesis. With Latin endings o Brontosaurus, chrysanthemum, diplodocus, hippopotamus, Pliohippus Endings dropped or adapted o Agnostic, agnosticism, alphabet, alphabetic, analyst, analytic, anthocyanin, astrobleme,
illusioon. Kui inimene saab üle teadmatusest, saavvutab ta ühinemise Brahmaniga. Selleks on kolm viisi: 1) Teadmiste tee (uuritakse usulisi tekste); 2) Tegude tee (tuleb õigesti elada ja sooritada õigeid rituaale); 3) Armastuse tee (tuleb anduda ühele jumalale ja teda jäägitult teenida). -) Sankhja õpetus inimese tõeline olemus, vaime olemus on eksituse tõttu langenud materjaalse küüsi ja vabanemine sellest materjaalsest toimub tunnetuse arendamise kaudu gnostiline õpetus (gnosis kr.k tunnetus). -) Jooga õpetus Patandzali 2. saj eKr Yoga (yoga = ike; ing.k yoke). Oluline on saavutada meele rahu läbi erinevate tehnikate. Väga tähtsal kohal on inimese mõõdukus kõigis tegevustes ehk füüsiline ja vaimne tasakaal. Joogi jooga praktiseerija. Kolm jooga liiki: 1) Bradza jooga teadmiste jooga; 2) Mantra jooga kasutatakse pühasid silpe või loitse; 3) Hatha jooga läbi asendite/füüsiliste harjutuste püütakse saavutada kontroll oma
korteks - väljendunud granulaarsed kihid. Ajukoore funktsioonid fikseeruvad ja lateraliseeruvad varases lapseeas. Assotsiatiivse korteksi kattuvad alad võimaldavad adapteerumist koorekahjustuse korral (alla 40 a.v.) Plastilisus - teatud alade võime muuta funktsiooni, mis on võimalik arenevas ajus. Dominantne-vasak poolkera (paremakäelisel);u. 2/3 vasakukäelistest -domineerib ka vasak poolkera. Ajukoore funktsioonid: *tunnetus e gnosis *koordineritud mõttekas tegevus-praxis *mälu-mnesis *kõne-phasis Ajusagarad, nende funktsioonid ja kahjustussündroomid Otsmikusagar ehk frontaalsagar paikneb peaaju eesmises osas ja tegeleb stiimulitele reageerimisega. Otsmikusagar jaguneb premotoorseks korteks, mis tegeleb otsuste vastuvõtmisega vastavalt välistele stiimulite, ja primaarseks motoorseks korteksiks, mis asub tegevusse väliste stiimulite puudumisel ning vastutab käitumise planeerimise ja liigutusteks valmistumise eest.
-) Kui ta loeb üht Cicero teost, tekib tal huvi filosoofia vastu ning edasi huvitab teda platonism ja lõpuks jõuab manihheism'i õpetuseni, mis räägib manilastest ja tuleneb ühest Pärsia usukuulutajast Manist. *) Manihheism olemuslikult dualism ehk maailm on jagatud kaheks osaks (nt hea ja halb, must ja valge). Nende õpetuse arust pidi 15 ajandil hea võitma kurja lõplikult. Manilaste õpetus kuulus gnostikute õpetuse alla. :) Gnostitsism tuleneb sõnast gnosis ehk tunnetus, kes uskusid, et jumal tuleb kuidagi ära tunnetada. Nad vastandasid jumalat ja kurja, öeldes, et maailm on kuri ja inimesed peaksid vabanaema kõigest materjaalsesest. -) Augustinust huvitab väga kurjuse omadus mis see on, kust see tuleb. -) Töötab siis retoorika õpetajana Kartaagos ning lõpuks aastal 383 läheb ta Itaaliasse, algselt Rooma ja siis Milaanosse, kus teenib leiba samuti retoorika õpetajana ning seal
1) Vana paganlik usk, millele lisandus keisrikultus. 2) Suurema (aastaaegade jumalanna) kummardamine. 3) Isise ja Osirise kultus, mis pärines Egiptusest. 4) Mithraism, mis pärines Pärsiast. Kõigis neis on tähtsal kohal müstiline element, mis tähendab, et Maailma olemusest võib aru saada müstilise ilmutuse abil, täielikult ja korraga. Kristlik mõtteviis kujunes võitluses ketserlusega 1) Gnostitsism inimene saavutab lunastuse mitte usu, vaid teadmise (gnosis) abil. Kristliku õpetuse arengu jaoks oli väga tähtis vaidlus gnostik Valentinose ja kirikuisa Irenaeuse vahel II sajandil. 2) Arianism. Selle rajas piiskop Arius Aleksandriast. Kristus on Jumala loodud ja sellest madalam, Ta pole Jumala olemust, kuigi tal on osadus Jumalaga. 3) Pelagiuse õpetus. Briti munk Pelagius (IV saj alg.) kahtles pärispatus ja arvas, et inimene võib saada heaks ka oma moraalse püüdlemise ja eluga. 4) Manihheism. Dualistlik õpetus, hea ja halva võitlusest
annaabi.ee 
