7. Lubjakivid Eesti aluspõhjas leidub lubjakive ainult ordiviitsiumis, siluris ja veidike ka devonis. 8. Tard- ja moondekivimid Eestis moodustavad tard- ja moondekivimid Proterosoikumi (2500-542 miljonit aastat tagasi) vanusega aluskorra. Eesti maapinnal on tardkivimid levinud vaid rändkividena. Enamikud Eestis leiduvatest tardkivimitest on graniidid. Moondekivimitest leidub Eestis nt. Gneissi. 9. Liivakivid Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast ( suurem osa Eesti all lasuvast Devoni ladestust koosneb liivakivist) 10. Kambrium Kambriumi ajasu settekivimeid leidub Eesti aluspõhjas, nende avamusalaks on kitsas paik Põhja-Eesti klindi jalamil. 11. Ordiviitsium Ordoviitsiumi ajal hakkasid ladestuma lubjakivid. Ordiviitsiumi ja siluri ajastu kivimid sisaldavad rohkesti fossiile. 12. Silur
Lapse areng ja arenguperioodid Areng Vastsündinud Vastsündinu kõht tundub ümmargusena, pea suurena, käed ja jalad lühikestena. Vastsündinu pea on harva ümmargune, kuid see ei kahjusta tema aju. Sünnituse ajal võib pähe tekkida verevalum, see kaob mõne nädala jooksul. Pehmeim koht on peas suur lõge, mille suurus on erinev. Lõge kasvab kokku umbes kahe-aastaselt. Lapse pead on soovitav harjata, siis tekib vähem nn. gneissi (korp peas). Kõigil vastsündinutel on sinised silmad, silmade ja ka naha värv kujuneb välja umbes 6 kuu vanuses. Esimesel kolmel kuul võib beebi kõõritada, see läheb mööda. Beebi hingab vahel kiiremini, vahel aeglasemalt, vahel nohisedes, see on kõik normaalne. Vastsündinud luksuvad sageli, mis on tingitud vahelihase kokkutõmmetest, ka see on normaalne. Kontakt beebiga Vastsündinu tajub esimesena ema lõhna, see tähendab talle turvalisust, mugavust, toitu. Väga
Kilt moondub edasi kristalseks kildaks, mis omakorda rõhu ja temperatuuri edasisel tõusmisel muutubki gneisiks. Gneiss võib tekkida ka muul viisil, kuid selline teke on kõige tavalisem. Gneisside puhul on üldjuhul tavaks, et kivimi ilu ja ilmastikukindlus on pöördvõrdelised mida kaunim, seda kergemini murenev. Ø GNEISS Mõned maailma kõige vanemad kivimid kuuluvad gneisside hulka. Need on tekkinud juba arhaikumis kuni 4 miljardit aastat tagasi. Ligi 2 miljardi aasta vanust gneissi leidub Eesti aluskorras mitmesaja meetri sügavusel. Gneisid on levinumaks kivimtüübiks Eesti kristalses aluskorras ja graniitide järel teisel kohal rändkivide seas. Kaardil: Ø GNEISS Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ø
kaevandusi. Kõige enam kaevandatakse kruusa ja liiva. Kõige suurem on Vooremäe liivamaardla, mis on üks aktiivsemaid ehitusliiva kaevandamiskohti (viide 2) 4. Aluspõhi Tartu aluspõhjas eristuvad eriti hästi kaks kihti: alumisel kihil on tard- ja moondekivimitest koosnev kurrutatud kristalne aluskord ning selle pealispind on 473 meetri sügavusel ; pealmisel kihil on settekivimite pealiskord. Aluskorra moondekivimi moodustab enamasti mitmed gneissi liigid, näiteks kvarts-päevakivigneiss. Tardkivimitest leidub seal graniiti, mis on hästi ära murenenud. Aruküla kihistu liivakivid Settekivimite pealiskorra kõige alumistes kihtides leidub liivakive, aleuroliite ja savisid. Peal pool on kvartsliivakive, kvartsiteri, laminariitsavi, dolomiiti,lubjakivi. Liivakivide ja aleuroliidi paljand Emajõe ääres. (viide 2) 5 5
moondekivimid, erinevad graniidid. Ning natuke nooremad, 1500-1650 miljonit aastat tagasi formeerunud rabakivi. Antud ala kutsutakse Svekofennia provintsiks. (Per Andersson, 2009) Väikesel riba fjordide saarekeste ribal Lääne-Lapimaal (Põhja-Norras), paljandb aluskord, mille vanus on 1700-1550 miljonit aastat. Antud kivimid, gneiss, paljud graiidid ja tardkivmid, on pärit Mesoprotesoikumi aegkonnast. Need kuuluva fennoskandia Loode gneissi provintsi. (Per Andersson, 2009) Kõige nooremad kivimid asuvad Skandinaavia kurdmäestikul. Enamik sealseid kvimeid on pärit Ataldi ookeani eelase, Iapetuse ookeani põhjast, mis Põhja-Ameerika ja Euraasia mandri kokkupõrkel kurrutusena ooekani põhjast üles suruti. Sündmus leidis aset 700-400 miljonit aastat tagasi. Seal on segu nii tarnd, moonde kui settekivimitest. Leidub ka Kambiumi ajastule eelnenud gneiss kivimeid. (Per Andersson, 2009)
Pityrosporum ovale. Seda kinnitab ka hea raviefekt ketokonasooliga. Pärmseen toitub naharasust, lõhustades selle endale seeditavateks vabadeks rasvhapeteks, mis omakorda kahjuks ärritavad nahka ja tekitavad põletikku. Seborroilise nahapõletikuga inimestel näib olevat langenud ka resistentsus Pityrosporum ovale´le. Seborroiline dermatiit imikutel tekib kuni 6. elukuuni ja esineb harilikult nn. titekõõma ehk gneissi kujul, kuid võib haarata ka nahavoldid, eeskätt kaenla aukude ja kubeme piirkonnad. Seborröadermatiidi kulgu mõjutavad androgeenid ehk meessuguhormoonid. Vastsündinute haigestumise põhjus on tõenäoliselt emalt saadud hormoonid. Kui emalt saadud androgeenide toime lõpeb, muutuvad rasunäärmed 9-12 aastaks inaktiivseteks ning selles vanuses seborröadermatiiti ei esine. Meestel, kellel meessuguhormoone toodetakse vähe, haigust ei teki. Naistel paraneb naha seisund raseduse ajal.
Dolomiit on enamasti hall, mõnikord ka sinaka või pruunika varjundiga. Dolomiiti kasutatakse kõige enam hoonete välisviimistluses. Sisetöödel kasutatakse seda põrandateks, treppideks, siseviimistluseks jne. 59 5.5. Moondekivimid Moondekivimid on tekkinud tard- või settekivimitest kõrge temperatuuri või rõhu mõjul. Gneiss. See on moondunud graniit. Eestis esineb gneissi-rahne. Kasutatakse gneissi nagu graniitigi. Marmor. Marmor on tekkinud lubjakivist ja dolomiitidest. Ta on: kristallilise ehitusega, hästi poleeritav, väga erineva värvuse ja mustriga. Oma ilu tõttu kasutatakse marmorit peamiselt viimistlustöödel. Eestis päris marmorit ei leidu. Kiltkivid. Kiltkivid lõhestuvad väga kergesti õhukesteks plaatideks. Neid saab kasutada katusekatte-materjalidena.
annaabi.ee 
