vaatamine uriin tsentrifuugitakse, ja rakud sadenevad, sademetest tehakse preparaat, mida vaadatakse. Vaadatakse erinevaid rakke! Uriinis ei tohiks olla punaliblesid, kui massiliselt, siis uriin punakas (põhjustatud ägedast neerupõletikust glomerulonefriit). Või neerukivid (võivad jääda kusitisse kinni...), põiepõletiku korral võivad olla oksalaadid (oksaalhappe soolad), võivad kraapida kusiti või kuseteeede seinu. Võivad hakata tulema neerukasvajad, glomerulonefriidi korral võib lihapesuvesi punakas. .......... tekitab pidevat urineerimisvajadust. Kui uriin on tume, siis sapipigmendid võivad olla sattunud uriini, see võib olla maksahaigustest tingitud. Veres satuvad sapipigmendid uriini. Kui uriin on selletõttu tume, siis (roe) rooja on hele Punapeet teeb uriini punaseks. Mikroskoopilisel sademeuuringul vaadatakse epiteelirakke, leukotsüüte. Hulga
● ärritunud olek ● vähenenud söögiisu ● oksendamine Võib esineda ka valusat ja tihedat urineerimist, valu kõhus. Nefrootilise sündroomi mõiste. Nefrootiline sündroom on erinevate põhjuste poolt esile kutsutud neerupäsmakese ehk glomeeruli tõsine kahjustus, millega kaasneb tugev valgu, vere ja lipiidide eritus uriiniga, vereplasma valgusisalduse langus ning tursed ja kolesteroolisisalduse tõus veres. Glomerulonefriidi mõiste ja sagedasem tekitaja? NEERUPÕLETIK Sagedaseim tekitaja- A-grupi beetahemolüütiline streptokokk. Glomerulonefriit on autoimmuunne neerupõletik, mille korral organismi immuunsüsteem, mis peaks hävitama baktereid ja viirusi, hakkab kahjustama oma neerukude ning neerud hakkavad läbi laskma valku ja/või vere punaliblesid. Glomerulonefriit võib kulgeda ägedalt või krooniliselt. Primaarse glomerulonefriidi puhul on sageli täpne päsmakese kahjustumise põhjus teadmata.
vabastatud. Need molekulid aktiveerivad nuumrakud. Aktiveeritakse ka neutrofiilid, mis on Arthuse reaktsiooni puhul väga tähtsad, sest nad vabastavad toksilisi kemikaale ning toimub immuunkompleksi fagotsütoos. Glomerulonefriit Äge glomerulonefriit on päsmakeste immuunpatoloogilise põletikuga kulgev neeruhaigus. Selle riskigruppi kuuluvad peamiselt nooremas täiskasvanueas inimesed, mehed haigestuvad sagedamini kui naised. Etioloogia - ägeda glomerulonefriidi tekkepõhjused on sageli teadmata. Suuremal osal juhtudest kutsub haiguse esile angiin või tonsilliit. Glomerulonefriidile iseloomulikud sümptomid ilmnevd üldjuhul 1 – 2 nädala pärast. Lisaks sellele kuuluvad etioloogiliste faktorite hulka ka B-hepatiit, mumps, malaria jne. Patogenees - ägeda glomerulonefriidi põhjuseks on immuunpatoloogiline puudulikkus. Haigust iseloomustavad T-lümfotsüütide defitsiit ning organismi võimetus antigeeni elimineerimiseks.
• Äge glomerulonefriit – nefrogeenne GABHS tüvi, esineb impetiigo ja farüngiidi järgselt, lastel hea prognoosiga. Diagnostika. • Mikroskoopia: nahal G+ ahelatena paiknevate kokkide leid diagnostiline, kurgus mitte. • Antigeeni test: farüngiitide skriiningus laialdaselt kasutusel. Seisneb antikehade kasutamises grupispetsiifilise süsivesiku määramiseks. • PCR on saadaval, kuid kallis. • Bakteriaalne külv. • Antikehad. ASO tiiter reumaatilise palaviku või glomerulonefriidi diagnoosi kinnitamiseks. Ravi ja profülaktika. Penitsilliin on valikravim, resistentsust täheldatud pole. Penitsilliinravi kestus 10 päeva, efekt on olemas ka lühemate kuuridena. Selline kuur väldib reumaatilise palaviku teket, efekt glomerulonefriidi vältimisel puudub. Makroliidid ei ole efektiivsemad kui penitsilliin, Eestis on resistentsus makroliididele 0%. Kandlust ei ravita. Nekrotiseeriva fastsiidi raviks lisatakse klindamütsiin.
Need torgatakse lumme ja kevadel pungade paisumise ajal korjatakse need ära. Pungi kuivatatakse varjus või kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril kuni 30 °C, vältides nende puhkemist. Lehti kogutakse mais-juunis kuiva ilmaga pärast kastet. Kuivatatakse 3-5 cm paksuse kihina. Kuivi pungi ja lehti hoitakse riide- või paberkotis 2 aastat. Neid tarvitatakse kuse- ja sapiajatina, aga ka südamehaiguste, ateroskleroosi, podagra ja haavandtõve korral. Vastunäidustatud on diffusioosse glomerulonefriidi puhul, pungi ei tohi tarvitada ka raseduse ajal. Arukase lehtedest valmistatud ravimtee kustajav toime on nõrgem kui pungadel, kuid erinevalt pungadest ei ole lehtedes vaikaineid, mistõttu need ei ärrita neerusid. Lehetõmmis: 8 g kuivi peenestatud lehti 1/2 liitri keeva vee kohta, lasta tõmmata 20 minutit veevannil, jahutada ja kurnata. Võtta sisse 1/4 klaasitäit 4 korda päevas enne sööki. Pungatõmmis: 4 g kuivi pungi 1/2 liitri kuuma vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 30
vaktsiiniga võib tekkida kornea ödeem (“sinine silm”). Ödeem on tingitud viirus-antikeha kompleksist, mis deponeerub tsiliaarkeha väikestesse veresoontesse, takistades normaalset vedeliku vahetust korneas. Antigeenne saransus koerte adenoviirus -1 ja 2 vahel on suur, koerte adenoviirus-2 vaktsiin põhjustab ristkaitset kuid ei põhjusta kornea ödeemi. Maternaalsed antikehad püsivad kutsikatel 9-12 nädalat. Analoogne patogenees on koerte adenoviirus -1 poolt põhjustatud glomerulonefriidi puhul. Kliiniline pilt: Valdavalt esineb koerte adenoviroos-1 asümptomaatiliselt või respiratoorse haigusena. Üksikjuhtudel põhjustab süsteemset haigestumist. Kuni 6 kuustel kutsikatel esineb süsteemse haigestumise korral kolm sündroomi: üliägeda kulu puhul kutsikad surevad 3-4 tunni jooksul ilma haigusele iseloomulike tunnusteta; äge kulg võib lõppeda fataalselt, haigus algab palavikuga, depressiooniga, isutusega, millele järgneb oksendamine, verine
Ravi § A-grupi streptokokid on tundlikud penitsilliinile, ei ole leitud resistentsust. Makroliidresistentsus probleemiks. § Angiini ravi 10 päeva penitsilliini või 1 või 2 põlvkonna tsefalosporiine. Välditakse nii reumaatilis tüsistusi. Tänapäeval ka lühemad raviskeemid, ka mak-roliididega. § Invasiivsed streptokokknakkused ravi penitsilliiniga sageli ebaefektiivne. Parem alternatiiv klindamütsiin või ka vankomütsiin. § AB pole efektiivsed reuma ja glomerulonefriidi ravis. Streptococcus pneumoniae Streptococcus pneumoniae on ovaalsed lansetikujulised kokid, esinevad paaridena. Nimetatakse pneumokokkideks. Polüsahhariidne tüübispetsiifiline kihn, kaitseb fagotsütoosi eest. Neisseria Neisseria meningitidis Väikesed, 0,8-1,0 µm, Gram-negatiivsed diplokokid. Liikumatud. Eosed ja mikroskoobis nähtav kihn puuduvad. Mikroobirakud on neeru- või kohvioa kujulised, kusjuures paaris asetsevad nõgusküljed koos. N
annaabi.ee 
