valk, mis moodustab loomsete sidekudede (nahk, luud, kõõlused) põhimassi. Kollageeni mudelit on võimalik näha joonisel 3.1.1. (Zilmer jt 2001: 96). Joonis 3.1.1. 8 3.1.2. Globulaarsed valgud Globulaarsed valgud on ellipsoidilise kujuga ja on arvukaim valkude rühm. Neile on tüüpiline lahustuvus füsioloogilises lahuses , kolloidolek, denatureeruvus, alfa-heeliksi prevaleerumine sekundaarstruktuuris ja isovormide rohkus. Globulaarsete valkude põhirühmad on: albiumiinid, globuliinid, histoonid, protamiinid, prolamiinid ja gluteliinid. Näiteks albumiin on vereplasmas ja piimas sisalduv valk. Albumiinid on nende globulaarsete lihtvalkude alaklass, mis lahustuvad vees ja nõrkades soolalahustes. Albumiini mudelit on näha joonisel 3.1.2. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 2001: 97). Joonis 3.1.2. 3.2. Liitvalgud Liitvalgud ehk konjurogeerunud valgud on valgud, mis sisaldavad aminohapete jääkidele
Valgud pakitakse nii, et tekiksid kõige stabiilsemad struktuurid (palju vesiniksidemeid ja minimaalne kontakt solvendiga), alfa-heeliksid ja beeta- lehed pakitakse sageli tihedalt üksteise kõrvale. Jagunevad kahte põhiklassi: kiud- ja globulaarsed valgud. Globulaarsed valgud. Enamik polaarseid jääke suunatud väljapoole interakteeruvad vesikekkonnaga; enamik hüdrofoobsetest jääkidest on suunatud valgu sisemusse interakteeruvad omavahel. Globulaarsete valkude struktuurielemendid ja domeenid on liikumises üksteise suhtes. Globulaarsete valkude pakkimise astmed: kiire ja pöörduv lokaalsete sekundaarsete struktuuride moodustumine > domeenide moodustumine > esmase gloobuli moodustumine ühendatud domeenidest > domeenid konformatsiooni täpsustamine. Molekulaarsed tsaperonid on valgud, mis interakteeruvad mittetäielikult või ebaõigesti pakitud polüpeptiidahelatega, luues
struktuurselt iseseisvad klastrid ehk domeenid Domeen on iseseisvalt kokkupakkuv struktuuriühik Väiksemad valgud koosnevad ühest suuremad aga mitmest domeenist Pöörded ja aasad ehk lingud Moodustavad olulise osa globulaarsete valkude struktuurist. Nurgad ja järjestikuste jääkide jaoks on erinevad Pööre peptiidahela suund muutub vastupidiseks 4 aminohappe jäägi jooksul Ühendab regulaarse sekundaarstruktuuriga (heeliks, leht) piirkondi Aas ehk ling samuti ilma sekundaarstruktuurita 616 jääki pidev lõik Ühendab samuti regulaarse sekundaarstruktuuriga regioone Valgud on tihedalt kokkupakkunud sausagelike model ribbon model
tugevad, harilikult vesikeskkonnas lahustumatud. Bioloogiline roll on peamiselt struktuurne. Olulisemad esindajad: kollageen ja -keratiin. Globulaarsed valgud Enamik polaarseid jääke on suunatud väljapoole ning nad interakteeruvad vesikeskkonnaga. Enamik hüdrofoobsetest jääkidest on suunatud valgu sisemuse poole ning nad interakteeruvad omavahel. Jääkide pakkimine on tihe, kuid nad täidavad siiski ainult 72-77% gloobuli mahust jääkide vahel on tühi ruum. Globulaarsete valkude struktuurid ei ole staatilised vaid valgu struktuurielemendid ja domeenid on liikumises üksteise suhtes. Keskkonna mõju pakkimisele Flavodoksiin -heeliks asub valgu gloobuli pinnal, omadustelt pmfipaatne. Tsitraadi süntetaas kaks - heeliksit asuvad gloobuli sees, puudub kontakt veega, apolaarsed jäägid. Kalmoduliin -heeliks on täielikult eksponeeritud vesikeskkonnale kuna koosneb polaarsetest ja laenguga jääkidest.
Fibrillaarsete valkude puhul on tegemist niitjate molekulidega. Reeglina on nad vees mittelahustuvad, mehhaanilistele mõjutustele, aga ka hapete ja aluste suhtes väga vastupidavad. Fibrillaarsete valkude tüüpilisteks näideteks on lihaskoes keskset rolli omav müosiin, peamiselt naha, kõõluste, kõhrede, luude ja veresoonte seinte koostisse kuuluvad kollageenid ja elastiinid, samuti juustele ja küüntele iseloomulikud kreatiinid. Globulaarsete valkude molekulid on keraja või sellele lähedase kujuga. Niisuguseid valkusid on väga palju, näiteks kuuluvad siia kõik lihtensüümid, samuti valgulised hormoonid. Globulaarsete valkude kaheks peamiseks rühmaks on – albumiinideks ja globuliinideks– jaotamise olulisimaks kriteeriumiks nende erinev lahustuvus erinevates lahustites. Albumiinid on vees kergesti lahustuvad, globuliinid aga
(nt. Hemoglobiin - metalloproteiin) Liitvalke, näiteks lipoproteiine võib vaadelda nii valgu ja lipiidi kompleksidena kui ka lipiidi ja valgu kompleksidena, s.t. nad võivad ehituslikult kuuluda nii valkude kui lipiidide hulka. Sellepärast nimetatakse neid "segamakromolekulideks". VALKUDE KLASSIFIKATSIOON Globulaarsed valgud on kerajas-ellipsoidse kujuga. See on arvukaim valkude rühm, kuhu kuuluvad: kõik lihtensüümid; liitvalkude valguline osa; valgulised hormoonid jne. Globulaarsete valkude põhirühmad: Albumiinid ◦ albumiine sünteesitakse maksas, sisaldus seerumis 35-50 g /L ◦ moodustavad verevalkude põhilise osa, hõlmavad rohkem kui poole vereplasma kogu- valgust (70 g /L), ca 40 % kehas olevatest albumiinidest on plasmas, ülejäänud osa on rakuvahelises vedelikus (kontsentratsioon on seal väga madal) ◦ poole oma elust, ca 20 päeva, on tsirkulatsioonis transportfunktsioon Globuliinid ◦ Kõik vereplasma valgud, v.a
Lihtvalgud Globulaarsed valgud on kerajas-ellipsoidse kujuga. See on arvukaim valkude rühm, kuhu kuuluvad: · kõik lihtensüümid; · liitvalkude valguline osa; · valgulised hormoonid jne. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 3 Koostanud M. Kolga Biokeemia Globulaarsete valkude põhirühmad: 1. albumiinid 2. globuliinid 1. Albumiinid - albumiinid sünteesitakse maksas, sisaldus seerumis 35-50 g / l - moodustavad verevalkude põhilise osa, hõlmavad rohkem kui poole vereplasma kogu- valgust (70 g / l), · ca 40 % kehas olevatest albumiinidest on plasmas, ülejäänud osa on rakuvahelises vedelikus (kontsentratsioon on seal väga madal) · poole oma elust, ca 20 päeva, on tsirkulatsioonis · peamine funktsioon - transport 2. Globuliinid
lubjapiima, vesiklaasi. Kasutatakse peamiselt puidu liimimisel. Loomse päritoluga: nahaliim saadakse toornaha jäätmete keetmisel vees. Nahaliim on pikka aega olnud kõige levinum liim puidutöödel.Valmiskujul esineb liim graanulite, helveste või lehtedena. Kondiliim e. puusepaliim e. luuliim saadakse kontide ja kõhrede hüdrolüüsimisel kuuma vee või auruga. Kalaliim saadakse kalanaha, kalaluude, uimede, ujupõite ja peade keetmisel. Albumiinliimid on globulaarsete valkude suurim rühm. kõige enam kasutamist munaliimid. 11.2 Kunstlikud liimained Modifitseeritud tselluloosid kuuluvad kunstlike polümeeride klassi. Nende saamiseks töödeldakse loodusliku päritoluga tselluloosi mitmesuguste keemiliste ühenditega. 11.3 Sünteetilised liimid Fenoolliimid- saadakse fenoolide ja aldehüüdide (peamiselt formaldehüüdi) polükondensatsioonil. esimene sünteetiline liim (vineeriliim)