näol või kompleksühenditena raua ja alumiiniumhüdroksiidiga. Räni sisaldus varieerub pinnakihis: · Troopilistes vetes ca 0,15 mg/l · Vaikses ookeanis kuni 7 mg/l Põhjalähedastes kihtides räni sisaldus tõuseb Räni on eriti oluline ränivetikate arenguks 2.4 Raud HNLC - High-Nutrient, Low-Chlorophyll HNLC kirjeldab olukorda ookeanis, kus toiteaineid (N, P, Si) on palju, kuid fütoplanktoni arvukus ja biomass on madal. Põhjus: raua vaegus (Fe on oluline faktor fotosünteesi protsessis). Tehti ekperimentaalselt kindlaks juba 90.a keskel. HNLC tingimused esinevad eeskätt Vaikes ookeani ekvatoriaalses ja sub-arktilises piikonnas. 3. Veetemperatuur Temperatuur langeb sügavuse suurenedes. Termokliini olemasolust ja selle sügavusest sõltub toiteainete ringlus Igal vetikaliigil on välja kujunenud oma temperatuuri optimum, kus läbi viia max fotosünteesi. 4. Hoovused
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Meresüsteemide Instituut Erik Illaste YAEB-12 KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES Referaat Õppeaine: Üldine okeanograafia ja limnoloogia Õppejõud: Prof. Urmas Lips Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................2 1. Kaugseire mõiste............................................................................................................2
.............................................. lk.4 *Hapnikureziim ..................................................................................... lk.5 *Orgaanilised ained ............................................................................... lk.5 *Toiteelemendid .................................................................................... lk.6 Valgusolud Võrtsjärves........................................................................... lk.7 *Võrtsjärvel tehtud optilised mõõtmised ............................................... lk.7 Plankton: *Bakterplankton ..................................................................................... lk.8 *Fütoplankton ........................................................................................ lk.8-9 *Zooplankton ......................................................................................... lk.9-10 Kokkuvõte ................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Referaat RANNIKUMERE KAUGSEIRE Keskkonnamonitooringu alused Tallinn 2012 Sisukord 1. SISSEJUHATUS.......................................................................3 2. RANNIKUMERE KAUGSEIRE OLEMUS........................................3 2.1 Kaugseire põhilised eesmärgid..................................................................4 3. KAUGSEIRE PROGRAMMI MAJANDUSLIKUD, POLIITILISED JA SOTSIAALSED TULEMUSED
Läänemere plankton Õppejõud Kai Piirsoo Läänemere planktoni uurimise ajalugu 19. saj. keskpaik - 20. saj. algus. Uuringute üldiseloom: floristilised ja faunistilised. · Esimene mere-ekspeditsioon Eesti vetes, kus koguti ka planktonit, toimus 1884.a. · E. Eichwald tööd 1847-52: käsitlevad ränivetikaid, makrovetikaid, veeõitsengut. · Grimm uuris 1877.a
hoovustega põhja poole. Kohalikele inimestele on aga linnusõnnik tähtis väärtus. Tulevad põuad. Merekeskkonnas võib primaarproduktsioon varieeruda mitme suuruse võrra (alates mõnest grammist kuni kilodeni 1m3 kohta). Kõige kõrgem primaarproduktsioon on mandrilava juures. Väga madal aga avaookeanis. Peale primaarproduktsiooni on meres ka sekundaarne produktsioon ehk zooplankton. Nendel on tihti kõrgem biomass, sest muundumine on kiire (rakud süüakse ära või surevad väga kiiresti). Primaarproduktsioon sõltub toitainete ja valguse kättesaadavusest, lisaks mängib rolli ka sügavus ja vee üleskerkimine. Biogeograafia Merekeskkond jaguneb kliima järgi: polaarala parasvööde troopiline piirkond Zooloogid jagasid maakera:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
