Turner'i töid. impressionismi. Frangi sõja ja kommunismi Sisley't ei huvitanud ärimaailm ja ta naases perioodi ajal oli ta mõnda aega Londonis ja tagasi Pariisi 23 aastaselt. Tema isa toetas teda ja Pissarro tutvustas teda Durand-Ruel'le. otsustas ta saata kunstikooli, kus ta õppis Vahepeal oli tema isa kaotanud kogu oma Charles Gleyre all. Charles Gleyre innustas teda raha sõja tõttu. Ja et oma pere toetada oli ka maalima avatud õhus ja olema originaalne. Sisley seisund langenud vaesuseni, milles ta oli oma elu lõpuni. Nüüd nägi ta ennast kui täis kohaga töötavat professionaalset maalijat ja osa impressionistide grupist. Koos olid neil näitused
Boudin õpetas talle õlimaalide tegemist. 1858. aastal läks üks tema maalidest kohalikule näitusele. Peale seda tekkiski tal mõte saada elukutseliseks kunstnikuks. Seejärel läks ta õppima kunstikooli Académie Suisse. Seal tutvus ta mitmete kuulsate kunstnikega. 1861. ja 1862. aastal oli ta sõjaväeteenistuses Alzeerias. Seal pidi veetma ta seitse aastat, aga ta jäi haigeks ning saadeti koju. 1.2 Pariis Aastal 1862 suundus Monet õppima Pariisi, Charles Gleyre ateljeesse. Pariisis olles sai ta sõbraks paljude maalikunstnikega. Üks neist oli Edouard Manet, kes oli samuti kuulus prantsuse kunstnik. Gleyre's sai Monet tuttavaks Camille Doncieux'iga, keda ta kasutas modellina. Hiljem hakkasid nad koos elama. See aga ei meeldinud Monet isale ja Adolphe otsustas lõpetada oma poja rahalise toetamise. Monet proovis maha müüa oma maale, kuid ainult üksikud inimesed ostsid neid. Nende perekond oli nii vaene, et 1868
Impressionismiaja kunstnikud. Terje Vaher 11B JPG Bouquete of Spring Flowers Auguste Renoir 1866 http://www.pierre-auguste-renoir.org/Bouquet-of-Spring-Flowers.html Pierre-Auguste Renoir 1841- 1919 Prantsuse maalikunstnik Impressionismi rajaja Sündis Limoge'is Prantsusmaal Portselanivabrik Külastas tihti Louvre'i 1862 Charles Gleyre 1860-l rahapuudus Pierre-Auguste Renoir http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fd/PARenoir.jpg Looming. Huvitus peale maastiku ka inimesest. Kodune elu, kaunid naised-lapsed, linnarahva lõbustuspaigad, pühapäevased väljasõidud. Suhtumine soe, südamlik, imetlev. Roosid vaasis
Auguste oli kolme aastane.Seal käis ta koolis kuni 13 aastaseni,siis läks ta tööle portselani tehasesse, kus tema joonistusoskuste tõttu pandi ta portselanile maalima.Peagi sai tema töö seal otsa kuna firma läks pankrotti ning enam ei maalitud portselanile käsitsi, ta hakkas otsima uut tööd. 17 aastaselt maalis ta poodide ruloodele ja päikesevarjudele, seejärel teenis raha kopeerides Louvre'is 18.sajandi, enamasti Boucher, Fragonard jaWatteau maale. 1860 hakkab ta käima Gleyre stuudios joonistustundides, kus ta kohtub oma kunstnikust sõprade Claude Monet, Alfred Sisley ja Frédéric Bazille'ga- tulevikus impressionismi asutajatega. 1864.aastal esitas ta mõned oma töödest Pariisi salongi kus nendest keelduti kuna nendes oli liiga suur Boucheri, Fragonardi jaWatteau mõju.Alles 1867.aastal võeti vastu tema töö ,,Lise ,, . Kaks aastat hiljem asus ta koos Monet'ga elama Bazille'i majasse. Otsene mõju Monet'lt muutis tema tehnikat impressionismi poole
pisut hiljem École des Beaux Arts'i, kus tutvus ka Eduard Manet`ga. Õppimise Pariisis katkestas sõjaväeteenistuses Alzeerias. Seal pidi ta esialgselt veetma seitse aastat, kuid ta haigestus kõhutüüfusesse ning ta demobiliseeriti. Tema tädi lubas ta vabaks osta vaid juhul kui Monet` lõpetab kunstikursuse ülikoolis. Vabanenud 1862. aastal ülikoolis õpetatava traditsioonilse kunsti pettekujutlustes läks ta Charles Gleyre ateljeesse, kus ta tutvus Renoir`, Bazille`i ja Sisley`ga. Koos panid nad aluse uutmoodi kunstile maalides värskes õhus värvidemänge, väikeste visandlike ja erivärvi pintslitõmmetega, mida hiljem hakati nimetama impressionismiks. Impressionism ja Argentuil 1870 põgenes Monet Prantsuse-Preisi sõja algades Inglismaale ja õppis seal tundma Turneri ning Constable loodusmaale, mis inspireerisid teda. 1871 kuni 1878 elas ta Sein`i
hiljem École des Beaux Arts'i, kus tutvus ka Eduard Manet`ga. Õppimise Pariisis katkestas sõjaväeteenistuses Alzeerias. Seal pidi ta esialgselt veetma seitse aastat, kuid ta haigestus kõhutüüfusesse ning ta demobiliseeriti. Tema tädi lubas ta vabaks osta vaid juhul kui Monet` lõpetab kunstikursuse ülikoolis. Vabanenud 1862. aastal ülikoolis õpetatava traditsioonilse kunsti pettekujutlustes läks ta Charles Gleyre ateljeesse, kus ta tutvus Renoir`, Bazille`i ja Sisley`ga. Koos panid nad aluse uutmoodi kunstile maalides värskes õhus värvidemänge, väikeste visandlike ja erivärvi pintslitõmmetega, mida hiljem hakati nimetama impressionismiks. Impressionism ja Argentuil 1870 põgenes Monet PrantsusePreisi sõja algades Inglismaale ja õppis seal tundma Turneri ning Constable loodusmaale, mis inspireerisid teda. 1871 kuni 1878 elas ta Sein`i ääres
ägedast vastuseisust,otsustas Monet sinna suunduda.Ta asus õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli Académie Suisse'i, kus tutvus ka mitmete kuulsate kunstnikega.Aastatel 18611862 oli Monet sõjaväeteenistuses Alzeerias. Alzeerias pidi ta esialgselt veetma seitse aastat, kuid ta haigestus kõhutüüfusesse ning ta demobiliseeriti.1862. aastal suundus ta õppima Pariisi, kuulsa kunstniku Charles Gleyere ateljeesse. Le Havre'i aastad Gleyre jäi 1864.aastal haigeks ja sulges oma ateljee.Peale ateljee sulgemist pöördus Monet tagasi Le Havre'sse ja pühendus maalimisele.Ta huvitus eelkõige suurtest vabaõhustseenidest ja õppis hindama päikesevalgust. Selleks, et päikeselise päeva meeleolu ja valgust jäädvustada, pidi ta töötama kiiresti, mistõttu nägid tema teosed välja rutakad ja lõpetamata. Camille Doncieux 1860. aastatel kohtus Monet Camille Doncieux'ga, keda ta kasutas oma modellina .Camille oli
plasiliinist või millestki muust aga mitte savist või pronksiga, peale tema surma on takujud valatud pronksi. Ise ta võttis neid töid kui eksperimente. Monet ja kunstihetkelisus "Ma tunnen rohkem kui ei kunagi varem vastumeelsust kõige vastu mis tuleb kergelt, esimesel katsel." Tegeles muljete ja aistingute jäädvustamisega, "hetkelisuse" jäädvustamisega Et paremini mõista Monet' loomingut siis võib tema töid võrrelda Charles Gleyre tööga "Minerva ja graatsiad" erinevalt Monet' töödest puudub sellest elulisus, see on tuim ja kunstlik. Teoses rõhutatakse ideaalseid naisekeha vorme, jumala poolt määratud iluvormid. Samuti on see töö ka maalitehniliselt täiuslik ja seal pidi valitsema selgus, et tähelepanu ei juhitaks kõrvale. Monet' maal on selle teose täielik vastand. Sellel kujutatakse tavalisi moodsaid inimesi mitte ideaaltüüpe, ta kasutas modellina sageli sõpru ja pereliikmeid
annaabi.ee 
