esineva liigifondi puudolev osa. Liigifondi puuduolevaks osaks loetakse liike, mis potentsiaalselt sobiksid konkreetsesse kooslusse, aga mida seal mingitel põhjustel siiski ei esine.[1] Eluslooduse organiseerituse tasandid Molekulaarne tasand(biomolekulid),rakuline tasand,Kude,elund ehk organ,elundkond ehk organsüsteem, organismi tasand,populatsiooni tasand,liigi tasand,ökosüsteemi tasand,biosfääri tasand Clementsi ja Gleasoni koosluse kontseptsioonid Clementsi kliimakskoosluse kontseptsiooni eeldus on olnud kliima pikaajaline stabiilsus. Kliimamuutuste taustal võiks seega loobuda ökoloogide poolt dogmaatiliseks peetud kliimakskoosluse terminist, asendades selle sõnaga põline kooslus. Seda tehes peab arvestama, et Clementsi ideed elavad ka erinevate nimetuste all teadusmaailmas endiselt edasi. Clements avaldas esimese ökoloogiaraamatu Ameerikas 1905
e) Struktuuri muutumine ajas suktsessioon. 25. Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias, koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon; Organistlik Taimekooslus on superorganism, millel on kindlad arengumehhanismid. Kooslused on diskreetsed, muutuvad hüppeliselt Individualistlik Erinevad liigid käituvad individualistlikult ja isekalt. Kooslus sõltub sellest, millised liigid kokku satuvad. Muutub sujuvalt, pidevalt. Gleasoni mudelit saab ordineerida e järjestada. Klassifikatsiooni põhiüksuseks tüübirühm, mis jaguneb iseloomuliku taimeliigi järgi kasvukohatüüpideks. 26. Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon, tüübirühmad, nende paiknemine mullaniiskuse-viljakuseordinatsiooniruumis; Nõmmemetsade tüübirühm: a) sambliku tüüp; b) kanarbiku tüüp Loometsade tüübirühm: a) leesikaloo t; b) kastikuloo t Palumetsade tüübirühm: pohla tüüp
1.valgus+tuul=kuivus 2.niitmine ja heina ära viimine vähendab viljakust 3.üleujutused mõjutavad mulla elustikku, mis on toiduks lindudele jt. loomadele 4.karjatamine ja tuli võivad suurendada erosiooniohtu 5.niitmise ajastus on kriitiline ent erinev taimestiku ja loomastiku seisukohast 6.ala suurusest ja homogeensusest tulenevad efektid Rohumaatüübid 3-liigirikkuse kujunemine Kaks vaadet kooslusele · Individualistlik - gleasonlik (H. Gleasoni järgi) - kooslus on lihtsalt liikide kogum. Liikide kooseksisteerimine tuleneb nende sarnastest elupaiganõudlustest. Liikide kogumites ning koosluste arengus on palju juhuslikkust. · Organismiline - klementslik (F.E. Clementsi järgi) kooslus on kui superorganism; liigid on omavahel tihedasti seotud vastastikuste suhete kaudu ning süsteem areneb terviklikult. Koosluste areng on deterministliku iseloomuga. Clementsi deterministlikust vaatest tuleneb kliimaksi kontseptsioon
C. Populatsiooni keskmise liikme elumusest? D. Populatsiooni keskmise liikme paljunemisväärtusest? Konkurents on alati populatsioonitihedusest sõltuv, nii ka liigisisese konkurentsi korral. A on õige. Liigisisese konkurentsi korral meid naaberpopulatsioonid ei huvita. 19. Milline reegel väidab, et kaks kattuvate niššidega liiki ei saa pikemat aega koos eksisteerida? A. Gambrinuse reegel; B. Hutchinsoni reegel; C. Gleasoni reegel; D. Gause reegel; E. Konstantse saagi seadus; F. Raouli seadus. Nii väidab mõistagi Gause reegel, D on õige. 20. Kas isendite suuruse varieeruvus on suurem: A. Sümmeetrilise konkurentsi puhul? B. Asümmeetrilise konkurentsi puhul? Asümmeetrilise konkurentsi korral tekivad selged võitjad ja selged allajääjad, B on õige. 21. Kas juhuslik ruumiline jaotus võiks iseloomustada: A. heeringaid? B. sebrasid? C. pesitsevaid haudelinde
Liigid diskreetsed. Ei saa ainult isiklikult komponentide kaudu kirjeldada kooslust, vaid nad on koevolutsioneerunud süsteemid. Liigid on üksteisega kohanenud ja sõltuvad üksteisest. Clementsi ideed: Viisid koosluste klassifitseerimiseni GLEASON: Individualistlik. Kooslus pole tervik, vaid pigem seda moodustavate liikide omadused määravad lihtsalt selle, kes seal keskkonnas hakkama saab. Liigid käituvad keskkonna järgi, ei moodusta süsteemi. Gleasoni ideed: Viisid ardenatsioonini. Liike saab järjestada/võrrelda sarnasuse alusel. 1. Koevulutsioneerunud süsteem – organistlik paradigma CLEMENTS – Euroopa Clements vaatles taimekooslusi kui diskretseid ja koevolutsioneerunud süsteeme, millel on algus ja lõpp. 2. Liikide konsfomeraat - Individualistlik paradigma GLEASON – Ameerika. Mõlemal on natuke õigus, mõlemad natuke eksisid. Gleasoni maailmapilt oli ökoloogiale nurgakiviks.
ülevalt poolt laguahelale antakse. Nad pole ise võimelised endale toitu juurde tekitama. Söövad surnud olevusi ja ei mõjuta oma toiduobjektide populatsiooni tihedust EHK laguahel võtab seda mida antakse ja ei sekku toiduobjekti ellu (ainult surnu omasse sekkub) 25.Koosluste struktuuri aspektid (konspekt, Begon et al. 17.1); 26.Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias (Begon et al. 17.3.3); Individualistlik paradigma (seostatakse Gleasoni nimega gliisoniaanlik maailmanägemus) Erinevad liigid käituvad individualistlikult ja sügavalt isekalt. Tema joonis: igal liigil on oma ökoloogiline amplitud (oma gaussi kõver ja iga kõver vastab ühele liigile) liigid paigutuvad kooslusesse vastavalt oma nõudlusele. Klassifikatsioonil pole mingit mõtet, klassid on kunstlikud. Kui nt uurida kolme riba ] . diskreetsed piirid puuduvad. Kooslustüüübid saab järjestada (ordineerida).
annaabi.ee 
