monosahhariidist moodustunud glükosiid), mis sisaldab 2-Glc(glükoos) jääki, side on (1,6). Trehaloos on mitteredutseeriv. Trehaloos on seentes ja putukate hemolümfis olev varuaine. Lisaks ka magusaine ja niisutaja, tablettide täiteaine. Trehaloos tekib tärklise ensümaatilisel muundamisel. Suhteline magusus on 0,4-0,5, energiasisaldus 17 kJ/g. Trehaloos on suhkrust vähem magusam. Kitiini monomeeriks on GlcNac (N-atsetüülglükosamiin). Monomeeri vahel on - sidemed(1,4). Kitiin on krabide, homaaride, putukate eksoskeleti materjal, mida homaaride ja krabide puhul tugevdab kaltsiumkarbonaat (CaCO3). Lülijalgsete kõva kooriku ja rakuseinte materjal kitiin on tselluloosile väga lähedase struktuuriga, ainult 1 OH-rühma asemel on atsetüülaminorühm -NHCOCH3 . Kitiini avastas professor H. Braconnot 1811. aastal seentest. Alles 1830. aastal isoleeriti sama
Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. Idanevad seemned sisaldavad suurel hulgal maltoosi. Hüdrolüüsil moodustub glükoos. MALTOOS Suhteline magusus on 0,5. Vähem magusam kui suhkur. Maltoosi kasutatakse õlu, leiva ja imikutoitude valmistamisel. Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest. Maltoos lahustub vees hästi ja on magusa maitsega. KITIIN Kitiini monomeeriks on GlcNac (N-atsetüülglükosamiin). Kitiin on krabide, homaaride, putukate eksoskeleti materjal, mida homaaride ja krabide puhul tugevdab kaltsiumkarbonaat (CaCO3). Lülijalgsete kõva kooriku ja rakuseinte materjal kitiin on tselluloosile väga lähedase struktuuriga, ainult 1 OH-rühma asemel on atsetüülaminorühm -NHCOCH3 . KITIIN Kitiini avastas professor H. Braconnot 1811. aastal seentest. Alles 1830. aastal
1. Homopolüsahhariidid ja heteropolüsahhariidid 2. Moodustavad nii lineaarseid kui hargnenud ahelaid Arabinoos Ara Glükoonhape GlcA Fruktoos Fru Glükuroonhape GlcUA Fukoos Fuc Galaktoosamiin GalN Galaktoos Gal Glükoosamiin GlcN Glükoos Glc Natsetüülgalaktoosamiin GalNAc Mannoos Man Natsetüülglükoosamiin GlcNAc Ramnoos Rha Natsetüülmuramiinhape MurNAc Riboos Rib Muramiinhape Mur Ksüloos Xyl Natsetüülneuramiin NeuNAc hape (siaalhape) Disahhariidid Maltoos (Glc1,4Glc) Tsellobioos (Glc1,4Glc) ODgalaktopüranosüül(14)D
Kõigile antikehadele on omane sarnane üldstruktuur nad koosnevad neljast disulfiidsildadega ühendatud valguahelast. Kaht suuremat ja omavahel identset ahelat nimetatakse rasketeks ehk H-ahelateks (ingl.k heavy chains), kaht väiksemat ning samuti omavahel identset ahelat nimetatakse kergeteks ehk L- ahelateks (ingl.k light chains). 54. Kuidas pannakse kokku valgu Asn jäägile seotav oligosahhariidne kompleks UDP-GlcNAc seostub ER- membraanis dolihoolfosfaadi külge. Seal liidetakse sellele 5 mannoosijääki. Dolihool liigub membraani luumenipoolsele küljele flipaasi toimel. Liituvad veel 4 Man ja 3 Glc jääki. Oligosahhariid on valmis ja oligosahhariid-valk transferaas toimetab selle Asn külge. 55. Miks on sekreteeritavate valkude glükosüülimine vajalik. Õige konformatsiooni omandamine, rakkude vastastikune identifikatsioon ja
tsütosoolis. Antikeha tunneb ära võõrkeha antigeeni. Iga antikeha tipp sisaldab paratoopi (lukku), mis on spetsiifiline antigeeni epitoobile (võtmele). See lubab neil struktuuridel ühineda. Selle mehhanismi abil saab antikeha märkida nakatunud rakku teistele immuunsüsteemi osadele ründamiseks või neutraliseerib ise. Kuidas pannakse kokku valgu Asn jäägile seotav oligosahhariidne kompleks ER membraani tsütoplasma poolsel küljel toimub kõigepealt kahe N-atsetüülglükoosamiini (GlcNAc) seostumine membraanis paikneva dolihoolfosfaadi külge. Järgneb viie mannoosi jäägi liitumine. Seejärel toimub dolihhooli liikumine ER luumeni poolsele küljele fosfolipiidi translokaasi e flipaasi toimel. Luumenis lisatakse täiendavad 4 Man ja 3 Glc jääki ja kompleks Glc 3Man9GlcNAc2 on moodustunud dolihhooli küljes. Glükoosi jäägid on signaaliks, et oligosahhariid on ‘valmis’. Miks on sekreteeritavate valkude glükosüülimine vajalik
Antikeha tunneb ära võõrkeha antigeeni. Iga antikeha tipp sisaldab paratoopi (lukku), mis on spetsiifiline antigeeni epitoobile (võtmele). See lubab neil struktuuridel ühineda. Selle mehhanismi abil saab antikeha märkida nakatunud rakku teistele immuunsüsteemi osadele ründamiseks või neutraliseerib ise. 7. Kuidas pannakse kokku valgu Asn jäägile seotav oligosahhariidne kompleks ER membraani tsütoplasma poolsel küljel toimub kõigepealt kahe N-atsetüülglükoosamiini (GlcNAc) seostumine membraanis paikneva dolihoolfosfaadi külge. Järgneb viie mannoosi jäägi liitumine. Seejärel toimub dolihhooli liikumine ER luumeni poolsele küljele fosfolipiidi translokaasi e flipaasi toimel. Luumenis lisatakse täiendavad 4 Man ja 3 Glc jääki ja kompleks Glc3Man9GlcNAc2 on moodustunud dolihhooli küljes. Glükoosi jäägid on signaaliks, et oligosahhariid on `valmis'. 8. Miks on sekreteeritavate valkude glükosüülimine vajalik
See võib olla väga varieeruv ning jääb vahemikku 105-1011 liiter/mool. 7.)Kuidas pannakse kokku valgu Asn jäägile seotav oligosahhariidne kompleks. . ER luumenis paiknevad ensüümid lisavad sahhariidsed jäägid Asn, Ser ja Thr jääkidele. Kui valgu ahel on sünteesitud, ribosoomid vabanevad. N seoselised oligosahhariidid on seotud üle lämmastiku, valgu Asn jäägi amiidrühmale atsetüülglükoosamiini (GlcNac) vahendusel, sahhariidses ahelas on palju mannoosijääke ja hargnemisi, ahel lõpeb siaalhappe (N- atsetüülneuramiinhape - NANA) jäägiga, ahela süntees algab 14 suhkrujääki sisaldava oligosahhariidse kompleksi seostumisega. Seda tüüpi on vereseerumi valgud imetajatel. Sahhariidse kompleksi seostumine valgule Asn aminorühma kaudu on rohkem levinud kui seostumine OH rühma vahendusel. 8.)Miks on sekreteeritavate valkude glükosüülimine vajalik. ABO vererühmad illustreerivad
mis on pikk ja painduv ning P-tüüpi sugupiili, mis on lühike ja jäik. F-piili keskel on luumen, mille kaudu transporditakse edasi üheahela-line DNA või mittepakkunud valk. Pakitud valke F-pili kaudu ei transpordita. Agrobacterium tumefaciens'i piili koosneb kahest Vir valgust ehk piliinist VirB2-st ja VirB5-st. Hüdrolaas VirB1 on periplasmaatiline transglükosülaas, mis sarnaneb lüsotsüümile. VirB1 lõikab -1,4-glükosiidsidemeid MurNAc (N-atsetüülmuramiidhape) ja GlcNAc (N-atsetüülglükoosamiin) peptiidoglükaanil. Periplasmas lõigatakse VirB1 kaheks: N-terminaalne osa jääb periplasmasse ning käitub kui muramidaas, C- terminaalne osa transporditakse rakust välja ning arvatakse, et C-terminaalne osa valgust on seotud piili biogeneesiga. T4SS ATPaasid T4SS-l on 3 ATPaasi, mis tagavad substraadi transpordi: VirB4, VirB11 ja VirD4. VirB4 konjugatsiooniaparaadi levinud ATPaas, seda on konserveerunud nii G(-) kui ka G(+) bakteritel
annaabi.ee 
