meteoriidikraatrid. Ilumetsa kraatrite puhul on tegemist tugeva meteoriidilöögiga - kraatripõhi ulatub läbi pudedate Kvaternaarisetete üsna sügavale Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakividesse. ' Põrguhaua kraatri läbilõige (A. Aaloe järgi); a - 1 - moreen; 2 - turvas ja sapropeel; 3. Devoni liivakivi; 4 - purustatud liivakivi; 5 - glatsiofluviaalne liiv; 6 - liiv moreeni läätsedega; b - Põrguhaua plaan Põrguhaud on ühtlasi ka suurim neist, 80-meetrise läbimõõduga 12,5 meetri sügavune, mille kohal varem olla olnud kirik. See vajunud maa alla, kui sellesse sisenenud kolm jumalakartmatut venda. Seejärel saanud Põrguhaud kuradite asupaigaks, kuhu õhtusel ajal naljalt ei julgetud läheneda. Mõned vapramad olevat siiski puude vahelt piiludes põrguliste lõkke kuma näinud. Kuradi nime ei tohtinud aga ei
Kuulub marginaalsete kuhjevormide hulka, moodustudes jääservga paralleelselt. Mõõtmed on väga varieeruvad ulatudes mõnesajast m kuni mõne km. Otsamoreenidele on iseloomulikuks tunnuseks ristlõike asümmeetria- proksimaalne külg on järsk ning distaalne külg lauge. Survelised otsamoreenid, kuhjelised e puistelised om. 20. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Glatsiofluviaalne kuhjevorm. Pikk, kitsas ja suhteliselt kõrge vallilaadne pos pinnavorm (vallseljak). Es kuni 35m kõrged, 50-80 m laiad jalamilt, olles tavaliselt harja kohal vaid mõned m laiad, kuni 420 nõlvakaldega. Koon glatsiofluviaalsetest setetest- jämedateral liiv, kruus, veeristest, munakatest, võib esin rahnusid. Setetele isel põimjas kihilisus. Harioosid, lavaoosid, kometoosid, helmesoosid. Lä- ja Kesk-E. 21. Mis on voor
ulatuslikku kasutamist kütteainena ning väetus- ja alusturbana. Soodes on turvas mulla lähtekivimiks. UHTSAVI Kuulub settekivimite hulka, kvaternaarne savi. Uhtsavi on pärast jääaegsetes veekogudes või maapinna nõgudes settinud. VIIRSAVI Kuulub settekivimite hulka, kvaternaarne savi. Viirsavi on settinud jääpaisjärvedes (Kasari jõgikonnas, Haapsalu ümbruses, Pärnu linna piires, Viljandi ja Kambja orus jm). FLUVIOGLATSIAALNE LIIV Liustikujõesete ehk glatsiofluviaalne sete ehk fluvioglatsiaalne sete on liustiku sulamisel tekkinud vooluvete poolt kantud liiv ja setitatud sete. Liustikujõeline tähendab nii liustiku peal, all, sees kui ka liustiku ees voolavat vett, mis on liustiku sulamise tulemuseks. Seetõttu võivad ka liustikujõelised setted moodustuda kõigis neis keskkondades. Savimineraalid ja nendega koosesinevad mineraalid GÖTIIT Götiit on rauda sisaldav hüdroksiidne mineraal. Götiit on värvuselt kollakas- või punakaspruun kuni
6. Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid Jäätekkelised pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused), kuhjevormideks (moreentasandikud, otsamoreenid ja moreenkünkad) ning kulutus-kuhjevormideks (voored). Glatsiofluviaalsed pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) ning kuhjevormideks (oos, sandur, glatsiofluviaalne mõhn ja delta). Jääkriimude sügavus mõni mm kuni mõni cm, pikkus kuni mõni m. Kriimusid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed. Jääkriimud näitavad liustiku jääkeelte liikumise suunda. Silekaljud on positiivsed jää poolt piklikuks ja siledaks kulutatud pinnavormid, mille pikkus mõni kuni mõnisada meetrit ja kõrgus 2-3 kuni 20 meetrit. Nad on Skandinaavias rannikualadel olevad laia levikuga väikesaared skäärrannik
6. Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid (liigitus, levimus Eestis, näited). Jäätekkelised pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused), kuhjevormideks (moreentasandikud, otsamoreenid ja moreenkünkad) ning kulutus-kuhjevormideks (voored). Glatsiofluviaalsed pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) ning kuhjevormideks (oos, sandur, glatsiofluviaalne mõhn ja delta). Jääkriimude sügavus mõni mm kuni mõni cm, pikkus kuni mõni m. Kriimusid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed. Jääkriimud näitavad liustiku jääkeelte liikumise suunda. Silekaljud on positiivsed jää poolt piklikuks ja siledaks kulutatud pinnavormid, mille pikkus mõni kuni mõnisada meetrit ja kõrgus 2-3 kuni 20 meetrit. Nad on Skandinaavias rannikualadel olevad laia levikuga väikesaared skäärrannik
viimasel mandrijäätumisel. Liustiku liikumise järgi eristatakse transgressiivseid (kujunenud liustiku pealetungi ajal), statsionaarseid (kujunenud siis, kui liustik oli dünaamilises tasakaalus), retsessiivseid (kujunenud siis, kui liustik taandus) ja stagnatsioonilisi pinnavorme (kujunenud liikumatus jääs). Kujunemise koha järgi eristatakse liustiku serva taguseid (näiteks voor), liustiku serva esiseid ehk frontaalseid (näiteks otsamoreen) ja liustikuväliseid pinnavorme (näiteks glatsiofluviaalne delta), kujunemise viisi järgi kulutus- ehk eksaratsioonivorme (näiteks kaljuvoor), kulutus-kuhje- ehk eksaratsioonilis-akumulatiivseid (näiteks voor) ja kuhje- ehk akumulatsioonivorme (näiteks moreenitasandik). Eesti kõige silmatorkavamad liustikutekkelised pinnavormid on voored – liustiku liikumise suunalised leivapätsikujulised kulutus- ja kuhjevormid, mille pikkus ulatub mõnesajast meetrist 13 km-ni
annaabi.ee 
