Kahe parteiline süsteem: ·konservatiivid - koloniaalpoliitika peab olema tugev. Turgu püüdsidkaitsta kõrgete tollitariifidega. ·liberaalid - vabakaubanduse kaitsjad. Mõlemad tunnistasid, et Sak.võib-olla Ing. ohtlik ja kõigutada suurt Briti impeeriumi ·tööerakond Victoria, Eduard III , George V. ITAALIA: Tööstuslik areng oli aeglane. Tööstusharud: tekstiilitööstus, masinaehitus, veinitööstus. Sotsialistlik partei. Üldine valimisõigus. Uus kurss Giovanni Giolitti. Umberto, Vittorio Emanuele III. VENEMAA: Venemaa jõudis imperialismi järku. Tunnused olid teistega samad. Kaks iseärasust:1.määrav osa kuulus väliskapitalile, mida meelitas vene odavtööjõud ja mahukas turg (Prantsusmaa, Belgia, Ingl.,Sak.)2.tööstuse suur kontsentreerumine ja gigantomaania s.t suurettevõtteid oli suhteliselt palju. Kaotati pärisorjus. Kriisid: tootmise vähenemie , tööpuuduse suurenemine. Kriisid olid sellepärast teravad, et:
omakorda lihttööjõu ülekülluse Milanos, Torinos ja teistes suurlinnades. Igal aastal lahkusid mitmed tuhanded itaallased riigid, et otsida õnne Ameerikas. Itaalia tähtsus rahvusvahelises elus ei olnud eriti suur. Kuningas Vittorio Emanuele III valitsusele jäi ainult võimalus näida suurriigina (bella e grande figura). Itaalia poliitilist süsteemi ei hoidnud aga üleval mitte demokraatia, vaid transformism ehk keeruline poliitiline kunst, mille suurmeistriks oli Giovanni Giolitti. Ühtne Itaalia, mille nimel olid võidelnud Giuseppe Mazzini, Giuseppe Garibaldi ja Noor-Itaalia liikmed, tekitas selle kodanikes pettumust tunduvalt suuremal mööral kui ühendatud Saksamaa sakslastes. Pettumus haaras enamikku itaallasi, esile tõusis sotsialistlik partei, mille eredaim kuju oli vasakpoolne ajalehe Avanti töötaja Benito Mussolini, Itaalia fasistide tulevane juht ehk duce.
lahkus Kolmikliidust(1882.a. loodi) Koloniaalpoliitika : Väga vägivaldne ja tsiviliseerimata, tülitses Prantsusmaa ja Inglismaaga Maroko pärast nt. Suruti hererote ülestõus Saksa Edela-Aafrikas väga veriselt maha. ITAALIA : Riigikord : parlamentaarne monarhia(vabariik??) Sisepoliitika : 1912.a. võeti kasutusele üldine valimisõigus, poliitiline süsteem oli transformism keeruline poliitiline süsteem mille peakuntsnikuks oli Giovanni Giolitti. Harimatute ja vaeste puhul kasutati ära ostmist ja terrorit, sest ka nemad said valida. Majandusedu levis vaid riigi põhjaossa, aga mitte lõunaossa, talupojad, rentnikud, väikeomanikud olid väga vaesed.Pettumus ja rahulolematus itaallaste seas.Massilised poliitilised streigid. Parteipoliitiline maastik : Valitses neli parteid ( konservatiivid, liberaalid, sotsialistid ja radikaalid). Kõige
Nende korralduste kohta koostati dekreet. Sellele oli vaja võtta kuninga allkiri. Fasistide mässu mahasurumiseks oli kõik valmis. Oldi valmis ka Mussolini tapmiseks, juhul kui muu ei aita. 7 Victor Emmanuel III (Vittorio Emanuele III) Kuningas aga ei andnud dekreedile allkirja. Põhjuseks olid intriigid. Poliitikud olid üksteise peale nii kadedad, et aitasidki Mussolin võimule. On avaldatud arvamust, et ainus inimene, kes oleks suutnud fasiste takistada, oli Giovanni Giolitti (oli olnud mitu korda peaministriks), kuid ta oli juba 80-aastane ja tema populaarsuse pärast olid vähemvõimekad poliitikud tema peale eriti kadedad. 29. okt 1922 nimetati Mussolini peaministriks ja ta võis hakata valitsust moodustama. Ta oli siis 39-aastane, temast sai Itaalia 27. peaminister, Itaalia ajaloo noorim peaminister. Mussolini oli sel ajal Milanos. Hiljem on fasistide poolt loodud müüt "Marsist Rooma". See olevat olnud nagu Caesaril Rubico ületamine. Müüdi
Nende korralduste kohta koostati dekreet. Sellele oli vaja võtta kuninga allkiri. Fasistide mässu mahasurumiseks oli kõik valmis. Oldi valmis ka Mussolini tapmiseks, juhul kui muu ei aita. Victor Emmanuel III (Vittorio Emanuele III) Kuningas aga ei andnud dekreedile allkirja. Põhjuseks olid intriigid. Poliitikud olid üksteise peale nii kadedad, et aitasidki Mussolin võimule. On avaldatud arvamust, et ainus inimene, kes oleks suutnud fasiste takistada, oli Giovanni Giolitti (oli olnud mitu korda peaministriks), kuid ta oli juba 80-aastane ja tema populaarsuse pärast olid vähemvõimekad poliitikud tema peale eriti kadedad. 29. okt 1922 nimetati Mussolini peaministriks ja ta võis hakata valitsust moodustama. Ta oli siis 39-aastane, temast sai Itaalia 27. peaminister, Itaalia ajaloo noorim peaminister. Mussolini oli sel ajal Milanos. Hiljem on fasistide poolt loodud müüt "Marsist Rooma". See olevat olnud nagu Caesaril Rubico ületamine
2. FASISTLIK ITAALIA 2.1 Itaalia enne Mussolini võimuletulekut Alates 1860 aastast oli riigi valitsus ebastabiilne: aastatel 1860-1922 oli võimul 38 valitsust, mis tegi ühe valitsuse keskmiseks valitsemisajaks keskeltläbi 1,6 aastat. 6 1880ndatest alates puudusid parlamendis erakonnad ning peaminister valis oma kaastöölisi, mistõttu võimul olid sõpruskonnad. Suurt osa maast valitsesid bandiidid ja maffia. 20. sajandi alguses üritas peaminister Giovanni Giolitti läbi viia põhjalikke reforme, kuid need kukkusid läbi. Kaasa ei aidanud ka osavõtt I maailmasõjast erinevused suhtumises sõjaküsimustesse ajas valitsevad rühmitused veelgi suuremasse tülli. Riigi majandus oli krahhi äärel seda nõrgestasid hiiglaslik eelarvedefitsiit, tööstuse ja kaubanduse ebastabiilsus. Pärast sõda kasvas tööpuudus tänu demobiliseeritutele järsult 2 miljonini ning inflatsiooni tõttu oli 1919. aastaks elu võrreldes sõjaeelsete aastatega
teistes suurlinnades. Igal aastal lahkusid mitmed tuhanded itaallased riigid, et otsida õnne Ameerikas.Itaalia tähtsus rahvusvahelises elus ei olnud eriti suur. Kuningas Vittorio Emanuele III valitsusele jäi ainult võimalus näida suurriigina (bella e grande figura). Itaalia poliitilist süsteemi ei hoidnud aga üleval mitte demokraatia, vaid transformism ehk keeruline poliitiline kunst, mille suurmeistriks oli Giovanni Giolitti. Ühtne Itaalia, mille nimel olid võidelnud Giuseppe Mazzini, Giuseppe Garibaldi ja Noor-Itaalia liikmed, tekitas selle kodanikes pettumust tunduvalt suuremal mööral kui ühendatud Saksamaa sakslastes. Pettumus haaras enamikku itaallasi, esile tõusis sotsialistlik partei, mille eredaim kuju oli vasakpoolne ajalehe Avanti töötaja Benito Mussolini, Itaalia fasistide tulevane juht ehk duce. SÕJALISED LIIDUD ENNE WW1. rahvusvah suhted 20.saj algul. Suuriikide blokkide kujunem. 19
demokraatliku Saksamaa loomiseni. 1948 Berliini blokaad – algab külm sõda. 1949. a mais loodi Saksa Liitvabariik ja oktoobris Saksa Demokraatlik Vabariik (see siis NSVLi tsooni poolel - DDR) – Saksamaa lõhenemine 1953 DDR liitub Varssavi pakti ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooniga 1955 Lääne-Saksamaa astub NATOsse 1961 Berliini müür 1989 Berliini müür langes 1990 Saksamaa taasühinemine 42. Itaalia XX sajandil 1900-15 Giolitti ajastu. 1911/12 sõda Türgiga Tripoli pärast. Enne Esimest maailmasõda kolmikliit Saksamaa ja A-U-ga, kuid 1915. a. Londoni lepinguga see tühistatakse. Aeg pärast Esimest maailmasõda (vt. Mussolini võimuletulek). Pärast Mussolini võimuletulekut algab tema diktatuuri kinnistumine, mis aga võtab tunduvalt kauem aega kui nt Hitleril või Stalinil (ühepartei riigi loomine alles 1926). Fašistide „valgustatud“ diktatuuri muudavad mõõdukamaks monarhia, õukond ja ohvitserkond