mistõttu Tallinnas kasvav täiskasvanud puu on eriti haruldane. (8 punkti) 1. Mis puu see on?(1 punkt) See on Hõlmikpuu (Ginkgo biloba) 2. Kus ta Tallinnas kasvab?(0,5 punkti) See asub Tallinnas Pärnu maantee ja Süda tänava nurgakrundil. 3. Kus olid tema looduslikud kasvukohad?(0,5 punkti) Hiinas, sealt levis Jaapanisse ilutaimena. 4. Millisesse taimeriigi ülemhõimkonda ta kuulub?(1 punkt) Hõlmikpuutaimed (Ginkgophyta) 5. Milliste muutustega Maa ajaloos võib seletada selle hõimkonna taimede ilmumist Maale?(1 punkt) Need puud on väga vastupidavad ja elujõulised. 6. Kuidas on selle ülemhõimkonna taimed võrreldes eelnevatega paremini kohastunud muutunud keskkonnatingimustega?(4 punkti) Need puud on ülimalt pikaealised, väga aeglase paljunemisega, nähtavalt piirneva kuid tegelikult suurema levikuga, http://en.wikipedia.org/wiki/Ginkgo#Etymology http://et.wikipedia
Teistel, soonteta taimedel juhtkimbud puuduvad. Juhtsooned on puidukiude ja niinekiude sisaldavad taimekoed, mille kaudu liiguvad taime sisemuses vesi, mineraalid ja fotosünteesi saadused. Juhtsooned võimaldavad taime organitel spetsialiseeruda ja suuremaks kasvada. Soontaimed (Tracheophyta) Koldtaimed (Lycopodiophyta) Sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Seemnetaimed (Spermatophyta) Paljasseemnetaimed (Pinophyta) Palmlehiktaimed (Cycadophyta) Hõlmikpuutaimed (Ginkgophyta) Vastaklehiktaimed (Gnetophyta) Katteseemnetaimed ehk õistaimed (Magnoliophyta) Gametofüüdi ja sporofüüdi võrdlus kõrgematel taimedel - Haploidsusest ja diploidsusest tulenevad põhimõttelised morfoloogilised erinevused. Sammaltaimede, nagu teistegi kõrgemate taimede elutsüklis toimub kahe faasi – sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldus. Valdav on gametofüüt, kõigil teistel kõrgematel taimedel domineerib aga sporofüüt. Paljasseemnetaimed on heterospoorsed taimed
toitainetega varustatud embrüo ehk idu, mis on pakitud erinevate kestade vahele ja moodustab seemne. Seemnes on idu kaitstud keskkonna mõjude eest ja levimisvahendiks (asendavad eoseid). Morfoloogilised tunnused , mis toetavad seemnetaimede monofüüliat, on: ● seemnete esinemine ● puidu (sekundaarse ksüleemi) moodustumine sekundaarse algkoe (kambiumi) toimel ● harunemine pole enam dihhotoomne Seemnetaimedel eristatakse viis põhilist arenguliini: Palmlehikud Cycadophyta Hõlmikpuud Ginkgophyta Vastaklehikud Gnetophyta Okaspuud Coniferophyta Õistaimed Angiospermae 28. Paljasseemnetaimed: palmlehiktaimed, hõlmikpuutaimed, vastaklehiktaimed, okaspuutaimed (sug. männilised, küpressilised, jugapuulised, araukaarialised) PALJASSEEMNETAIMED Cycadophyta – palmlehiktaimed Ginkophyta – hõmikpuutaimed Gnetophyta – vastaklehiktaimed Coniferophyta – okaspuutaimed Väga vana taimerühm, mis on välja arenenud sõnajalgtaimedest. Domineerib sporofaas.
Hmk Cycadophyta – palmlehiktaimed Kaks sugukonda: palmlehikulised (Cycadaceaea) ja käbikalised (Zamiaceae) Praegu umbes 130 liiki, lõunapoolkera reliktid Lühike jässakas tüvi, lehed suured liitlehed, meenutavad sõnajala lehti, lehed noorena kerajad Kahekojalised, emas- ja isaskäbid eri taimedel. Kuigi tolmu tekib palju, on põhiliselt putuktolmlejad. Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu Seemned sageli lihaka värvilise kestaga ja levivad loomade abil Hmk. Ginkgophyta - hõlmikpuutaimed Suguk. Ginkgoaceae - hõlmikpuulised Ginkgo biloba – hõlmikpuu Suvehaljas puu, kuni 30 m kõrge Lehed lehvikjad, dihhotoomselt roodudnud Vaigukäike pole, koor hallikas, vaoline Isaskäbid pikad, rippuvad. Seemnealgmed kinnituvad kahekaupa pikale varrele Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu Tuultolmlejad. Tolmlemine toimub kevadel, aga viljastumine toimub alles 4-7 kuud hiljem, kui viljad on juba maha kukkunud Seemned lihaka kestaga, rääsunud või lõhnaga Hmk
lehtsammaltaimed(Brypohyta, 12000). 1.Soontaimed – domineerib sporofaas, juhtkoed tugevasti arenenud (juhtkimbud) *Seemneteta taimed – paljunevad eostega Sõnajalgtaimed – raagraigastaimed(Psilotophyta,5), pärisraigastaimed(Lycophyta,1000), kidataimed(Sphenophyta,15), keerdlehiktaimed(Pterophyta,12 000). *Seemnetaimed – paljunevad seemnetega Paljasseemnetaimed – katmata seemnealged arenevad seemnesoomustel. – palmiklehiktaimed(Cycadophyta,140), hõlmikpuutaimed(Ginkgophyta,1), okaspuutaimed(Coniferophyta,550), vastaklehiktaimed(Gnetophyta,70). Katteseemnetaimed – seemnealged arenevad kaetult sigimikus. – õistaimed(Anthophyta,250 000). *Sammaltaimed – keha väiksem ja vähem diferentseerunud, jagunedes varteks ja lehtedeks. Juurte ülesannet täidavad risoidid – ühe või mitmerakulised niitjad väljakasved. Juhtkude puudub või see esineb algsoone kujul. Õisi pole. Paljunevad spooride abil. *Sõnajalgtaimed – neil on varred, lehed ja juured
Seemnealgmeid on üks, lootel on kaks idulehte. Puidul puuduvad vaigukäigud. Klass jaotatakse kolmeks seltsiks: efedralaadsed (Seltsi kuulub üks sugukond ühe perekonnaga – efedra, mis hõlmab 40 liiki. Enamasti on need kõrbete, poolkõrbete, kiviste nõlvade asukad. Väikesed puud, enamasti aga põõsad või liaanid, mille kõrgus ulatub 5-8 meetrini.), vastaslehikulaadsed ja velvitšialaadsed. NB! Edasi on juba netist otsitud! Klass hõlmikpuud- Ginkgophyta. Tunnused: trahheiidid; liikumisvõimeline spermatosoid; viljastamine tolmutoru tipu lõhkemisega; lehvikjad suvehaljad lehed; seemnealgmned ja mikrosporangiumid eri taimedel; seemned kaotud lihaka kihiga; arvestatav teiskasv. 1 liik. 56. Sgk. tulikalised. Alkaloidid Ranunculaceae. Hõlmab umbes 2000 liiki (45 perekonda). Paljud neist on laialt levinud külma ja mõõduka kliimaga maades, mõned aga kasvavad troopilistel aladel. Tulikalistel on sageli taimkattes tähtis
viljastamisega. Seemnealgmeid on üks, lootel on kaks idulehte. Puidul puuduvad vaigukäigud. Klass jaotatakse kolmeks seltsiks: efedralaadsed (Seltsi kuulub üks sugukond ühe perekonnaga efedra, mis hõlmab 40 liiki. Enamasti on need kõrbete, poolkõrbete, kiviste nõlvade asukad. Väikesed puud, enamasti aga põõsad või liaanid, mille kõrgus ulatub 5-8 meetrini.), vastaslehikulaadsed ja velvitsialaadsed. NB! Edasi on juba netist otsitud! Klass hõlmikpuud- Ginkgophyta. Tunnused: trahheiidid; liikumisvõimeline spermatosoid; viljastamine tolmutoru tipu lõhkemisega; lehvikjad suvehaljad lehed; seemnealgmned ja mikrosporangiumid eri taimedel; seemned kaotud lihaka kihiga; arvestatav teiskasv. 1 liik. 33. Sugukond tulikalised- Ranunculaceae. Hõlmab umbes 2000 liiki (45 perekonda). Paljud neist on laialt levinud külma ja mõõduka kliimaga maades, mõned aga kasvavad troopilistel aladel. Tulikalistel on sageli taimkattes tähtis osa, eriti niisketel
viljastamisega. Seemnealgmeid on üks, lootel on kaks idulehte. Puidul puuduvad vaigukäigud. Klass jaotatakse kolmeks seltsiks: efedralaadsed (Seltsi kuulub üks sugukond ühe perekonnaga efedra, mis hõlmab 40 liiki. Enamasti on need kõrbete, poolkõrbete, kiviste nõlvade asukad. Väikesed puud, enamasti aga põõsad või liaanid, mille kõrgus ulatub 5-8 meetrini.), vastaslehikulaadsed ja velvitsialaadsed. NB! Edasi on juba netist otsitud! Klass hõlmikpuud- Ginkgophyta. Tunnused: trahheiidid; liikumisvõimeline spermatosoid; viljastamine tolmutoru tipu lõhkemisega; lehvikjad suvehaljad lehed; seemnealgmned ja mikrosporangiumid eri taimedel; seemned kaotud lihaka kihiga; arvestatav teiskasv. 1 liik. 33. Sugukond tulikalised- Ranunculaceae. Hõlmab umbes 2000 liiki (45 perekonda). Paljud neist on laialt levinud külma ja mõõduka kliimaga maades, mõned aga kasvavad troopilistel aladel. Tulikalistel on sageli taimkattes tähtis osa, eriti niisketel
annaabi.ee 
