kitsaste tänavate labürint. · Tulekahju oht oli konstantne ja linnavalitsus võttis vastu seadusi tuleohutuse tõstmiseks. Nt. ei tohtinud majal olla rookatus. Neid seadusi aga ignoreeriti. · Samuti oli konstantne oht katku haigestuda. · Londonis oli ei rohkem, ega vähem, kui 16 katkupuhangut 1348. aastast lõpetades 1665. aasta "Suure Katkuga". · Kaupmehed said linnavalitsusega hästi hakkama, kuid neil oli vaja kohti kus nõu pidada. · Igal kaupmeeste gildil olid oma majad ja saalid, kuid 1411 alustati Guildhall-i ehitust, kus kohtuksid kõikide gildide esindajad.
tuleb vastu võtta ja nendega ka suhelda ning koostööd tuleb teha ka turismifirmadega. Kunstniku loometöö kõrvalt kõige selle korraldamine on nii võrd töömahukas, et tuleb palgata inimene, kes selle korraldamisega tegeleks. Samas see ei pruugi olla majanduslikult otstarbekas ega ka võimalik. Seetõttu peab ateljee omanik langetama keerulisi otsuseid ja leidma lahedusi rasketele probleemidele. Üksikul avatud ateljeel on palju kerulisem hakkama saada kui ühel suurel gildil, kus on mitu asja koos ja mida toetab näiteks kohalik omavalitsus. Olukord tänapäeva tööturul muutub pidevalt stressirohkemaks ja raskemaks. Ühiskonna nõrgemad lülid ei tule tööturu nõuetega toime ning jäävad seetõttu välja. Käsitööga tegeldakse aga igaüks omaette olla ei saa ja raske on müüa oma töid. Mõned teevad käsitööd ainult rõõmu pärast ega pole huvitatud oma tööde müümisest. Samas väheneb järjest rohkem
kuldse ristiga torn, rõhutavad hoogsat tõusu kõrgustesse. Kanuti gildi hoone (Pikk 20) Mainiti esmakordselt 1326. Gildi vanast hoonest, mis ehitati ümber XIX sajandil, on teada ainult fassaad. See oli ehitatud Tallinna XV sajandi arhitektuurile omases laadis. Püha Kanuti gildi kuulusid need tsunftid, mida peeti parimateks ja üllasteks; peamiselt olid seal saksa meisrid. Kanuti gildi hiigelaeg saabus alles 16. sajandil. Kanuti gild suleti 1920. aastal. 1326. aastal oli gildil üks maja, 1406. aastal osteti ka naabermaja. Uue maja asemele ehitati 1470-ndatel aastatel gildisaal, mis jäi praeguse hoone keskosa kohale. 1800. aastal osteti kolmas maja. Nii tekkis Pikale tänavale kolme viiluga gildihoone, mis aastatel 1863-1864 inglise gootikast lähtuvas nn. tjuudorstiilis ümber ehitati. Hoone kolmeosaline fassaad säilis ka ümberehitustega. Hoone butafoorsele fassaadile paigutati Martin Lutheri ja Püha Kanuti figuurid. Suurgildi hoone (Pikk 17)
Naiste rolliks oli olla ainult nn assistendi rollis. Õpipoisiks võeti peale mõnda nädalat proovimist, lisaks maksid õpipoisi vanemad ka meistrile nn toidu- ja majutuseraha. Õpipoiste puhul oli tavaline ka meistri või sellipoolne kehalise karistuse praktika, et tagada nn sõnakuulekus ja austus gildi vastu. Õpipoisi põli kestis 2-4 aastat või isegi kauem eriti keerukate alade puhul. Õpipoisi põli lõppes katsega ehk sooritusega. Igal gildil oli oma soorituse nõue. Edukalt läbitud sooritus muutis õpipoisi selliks. Selli kvalifikatsiooni tunnistati ka mujal riikides. Sellidel oli võimalus käia ennast täiendamas üle ilma, arendada enda oskusi õppides parimatest praktikatest teistes riikides, see võimalus oli tingitud sellest, et neil üldiselt puudu pere. Varajane tööjõuliikuvus. Olles omandanud piisavalt kogemusi võeti nad vastu gildi meistritena)
Juudi kaupmehed edukad, sest juudikogukonnad aitasid neid igas linnas. Põhjamaades gildid ja hansad. Kaupmeeste kuulumine gildi ei tähendanud patritsiaati kuulumist (pigem hiliskeskaja nähtus). Kanuti ja Olevi gild 14. sajandi Eestis. Käsitöölised kuuluvad veelgi kitsamalt ametialastesse tsunftidesse. Gild ka religioosne vennaskond, oma kabelid, altarid ja jumalateenistused, kaitsepühak. Gild on vastastikuse abi ja toetuse ühendus. Tsunftil ja gildil võib olla põhikiri ehk skraa, mis on kinnitatud rae või maahärra poolt. Linnas veel teisi gilde. Mida nimetatakse eriala (käsitöö) või kaitsepühaku järgi. Igal gildil ei pea olema oma kinnisvara (maja või saali). Käsitöö ühendus tsunft (zunft amet). Ühendasid käsitöölisi erialade kaupa. Et tagada tsunftiliikmete äraelamine (bürgernarug) oli tsunfti liikmeskond piiratud. Ka tsunfti sees meistritele samade tingimuste loomine. Tagas kvaliteedi aga takistas tehnika
väiksemates linnades toimus istung sageli maahärra voliniku osalusel. Riia õiguse järgi otsus langetati häälte enamuse järgi. Raad lähtus maahärra annetatud linnaõigusest. Gildid- Ühiskonnas oli tähtis osa gildidel ja vennaskondadel, mille eesmärgiks oli pakkuda oma liikmetele sotsiaalset turvalisust, kaitsta ühiseid ametialaseid ja usulisi huve ning korraldada seltsielu. Enamik gilde tegutses linnades. Laiemalt hakkasid levima 13.-14. sajandil. Keskajal ei tehtud vahet gildil ja tsunftil (Alles uusajal hakati eristama). Kõige vanim gild on püha Kanuti (1326) ja püha Olavi gild (1341). Hiljem lisandusid Suurgildid, Mustpeade vennaskond ja Väikegildid. Näiteks Kauti ja Olavi gildi auväärsemad erialad olid: kullasepad, vasksepad, pagarid, kingsepad, rätsepad. Esialgselt seal olid nii kaupmehed kui ka käsitöölised, kuid 14. saj keskel eraldus Suurgild ja jäid ainult käsitöölised.