Näiteks oli seal levinud prostitutsioon, mis oli isegi kiriku ja linnavõimu poolt heaks kiidetud, et vallalised mehed ei kasutaks ära korralikke naisi enne abiellumist. Linnas toimusid ka igasuguseid pidustusi, mida peeti nii gildides, tsunftides kui ka terve kodanikkond üheskoos. Varakevadel, enne 40-päevast paastumist, peeti maha vastlakarneval. Seal püüti võimalikult palju süüa, et pidada vastu järgmised 40 päeva paastumise ajal. Vastlakarnevalil mängiti turuplatsidel, gildihoonetes jne ka näitemänge. Algul olid näitemängus tihedalt seotud usuga, kuid hiljem mitte enam nii palju. Nagu eelnevast tekstist aru oli saada, oli keskaegne linn vägagi sarnane tänapäeva riigiga. Riigi põhitunnused oli keskaegsel linnas olemas, ning selle pärast võib väita, et keskaegne linn oli kui riik riigis. Liisa Sildmaa
Siis püüti võimalikult palju süüa, ei koguda rammu 40-päevaseks kurnavaks paastuks. Iga gild või tsunft osles karnevalil tavaliselt omaette üksusena, gildi- või tsunftivanemate juhatusel.kuna paastu ajal oli suguelu keelatud, siis olid vastlad ülemeelikud selleski vallas: rongkäigus kanti vahel frivoolseid maske ja lauldi siivutuid laule. Peaaegu alati kuulusid vastlate kavva ka koomilised näitemängud, mida etendati turuplatsidel, gildihoonetes, kõrtsides või läbi linna veerevatel vankritel. Osal näitemängudel oli ka sügavam usuline taust. Kirikutes etendati jumalateenistusega seonduvaid näitemänge, näiteks Piibli tekste illustreerivaid pantomiime. Aja jooksul kasvasid etendused sedavõrd, et neid hakati mängima kirikuesistel platsidel. Algselt Piiblist võetud teemad muutusid üha ilmalikumaks, kaotamata siiski lõplikult seost pühakirjaga.
alamkihtidele.Linndes levis ka väga suurelt prostitutsioon millesse võimud suhtusid üsna leplikult.kuna mehed abiellusid suht hilja aitas prostitutsioon kaitsta ühiskonna moraali.Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest.Tõenäoliselt kõige silmapaistvam üritus varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval.Siis püüti võimalikult palju süüa sest järgnes 40 päevane paast. Peaaegu alati kuulusid vastlate kava ka koomilised näitemängud, mida etendati turuplatsidel, gildihoonetes, kõrtsides või läbi linns veetavatel vankritel. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid, tatris aga usu. b)Sandinaavlaste saagad ja kangelaseepika *skandinaavlased andsid oma pärimusi edasi suuliste lugude ehk saagadena.kirja pandi neid alles siis kui hakati skandinaavia tähestikku.Sellegi poolest on mitmed saagad meie jaoks hindamatu allikas skandinaavlaste varase ajaloo kohta.Nii teame retkedest Gröönimaale ja Ameerikasse arheoloogilistele andmetele
Selle ajal püüti võimalikult palju süüa, et koguda rammu järgnevaks 40päevaseks kurnavaks paastuks. Iga gilt või tsunft omaette üksusena, nende vanemate juhatusel. *Vastlad olid ülemeelikud, kuna suguelu oli keelatud paastu ajal. Vastlad : rongkäigus kanti vahel frivoolseid maske ja lauldi siivutuid laule. Vastlate hulka kuulusid ka koomilised näitemängud, mida etendati turuplatsidel, gildihoonetes, kõrtsides või läbi linna veetavatel vankritel. NÄITEMÄNGUD *...oli sügav usuline taust. *Kirikutes etendati jumalateenistusega seonduvaid näitemänge, näiteks Piibli teksti illustreerivaid pantomiime. *Ajajooksul hakati etendusi mängima kirikuesistel platsidel. *Algelt piiblist võetud teemad muutusid üha ilmalikumaks, kuid seos pühakirjaga jäi. MÜSTEERIUMID
näitamiseks hakkasid linnakodanlikud oma vara pillavalt kulutama. Selle peale sekkusid asjasse linnavõimud. Nimelt raad andis välja luksusmäärused, mis olid suunatud liigse ja mittevajaliku kulutamise vastu. Linnakultuur Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Tähtsaim ja silmapaistvam üritus oli vastlakarneval, mida peeti varakevadise paastu algul. Sel ajal söödi nii palju kui jaksati, lauldi tänavatel siivutuid laule ja toimusid ka näitemängud turuplatsidel, gildihoonetes, kõrtsides või vaktitel, mida veeretati läbi linna. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Fabilood (värsivormilised lühilood) pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihte ning elukutsete esindajaid. Sama laadi oli ka linnakirjanduse kuulsaim teos anonüümne prantsuse eepos "Rebaseromaan". 17. RISTIUSU KIRIKU KUJUNEMINE VARAKESKAJAL 313 Lääne-Rooma valitseja Constantinus Suur legaliseeris ristiusu.
tundmata. Tellistest võlvitud ahjukolde peal asetsesid kerisekivid, mida kattis elutoa põrandas paiknev ümmarguste avadega paeplaat. Kütmise ajal olid avad suletud ning suitsugaasid juhiti korstnasse. Kütmise lõpul see ühendus aga suleti ning soe õhk pääses plaadis olevate avade kaudu elutuppa. Selliseid seadmeid kasutati hoonete kütmiseks kuni 16. sajandini, mil linna ilmusid esimesed kahhelahjud. Kalorifeerkütet on peale elamute kasutatud ka Raekojas, linnustes, gildihoonetes ja mujal. Eluruumide peal hoone viilu all asetsesid lao- ja aidaruumid, mis paiknesid tavaliselt kahel või kolmel ülemisel korrusel. Laoruumid olid jagatud postide vahele asetatud laudade abil lahtriteks. Aknad laokorrustel reeglina puudusid, nende asemel olid seal väikesed kitsad valguspilud. Kaubad tõsteti laokorrustele väljast - selleks kasutati hoone pööningul asuvat vintsi, mis kujutas endast ülalt ja alt
annaabi.ee 
