Krahvinna Ceprano (sopran) Marullo (bariton) Krahv Monterone (bass) Gilda, Rigoletto tütar (sopran) Sparafucile (bass) Maddalena, tema õde (metsosopran) Giovanna (alt) Koosneb kolmest vaadlusest. Sisukokkuvõte: See on lugu pimedast armastusest, reetmisest ja kättemaksust. Õuenarr Rigoletto püüab kiivalt oma armastatud tütart Gildat kurja maailma eest kaitsta. Paraku ei suuda ta märgata, kuidas tema vahendid selles võitluses on muutunud ebainimlikuks. Pimestatud kättemaksuihast, toob ta enese teadmata ohvriks oma tütre.…
Ka sellel ballil teritab Rigoletto oma keelt, pilgates krahv Cepranot. Õukondlane Marullo on teada saanud, et Rigolettol on armuke ning kättemaksuks kõigile õukondlastele langenud solvangute ja Ceprano alandamise eest otsustatakse neiu röövida veel samal ööl. Saabub krahv Monterone, kelle tütre hertsog on rüvetanud. Rigoletto mõnitab teda kogu õukonna ees. Monterone neab nii hertsogit, kui tema öuenarri Rigolettot. Rigoletto varjab oma majakeses meeilma eest oma aaret tütar Gildat. Koduväravas peatab narri palgamõrtsukas Sprafucile ja pakub talle oma teeneid. Rigoletto keeldub. Aias kohtub ta tütrega.Ka seekordne kohtumine ei anna vastuseid tütre küsimusele, kes oli ta ema ja mis nime kannab mees, kes on ta isa. Naaseb teenija Giovanna, kellega Gildal on lubatud käia pühapäevastel palvustel. Giovanna on endaga kaasa toonud hertsogi, kes aga peab jääma tänavale ootama, sest ootamatult on koju saabunud peremees Rigoletto
Ka sellek ballil teritab Rigoletto oma keelt, pilgates krahv Cepranot. Õukondlane Marullo on teada saanud, et Rigolettol on armuke ning kättemaksuks kõigile õukondlastele langenud solvangute ja Ceprano alandamise eest otsustatakse neiu röövida veel samal ööl. Saabub krahv Monterone, kelle tütre hertsog on rüvetanud. Rigoletto mõnitab teda kogu õukonna ees. Monterone neab nii hertsogit, kui tema öuenarri Rigolettot. Rigoletto varjab oma majakeses meeilma eest oma aaret tütar Gildat. Koduväravas peatab narri palgamõrtsukas Sprafucile ja pakub talle oma teeneid. Rigoletto keeldub. Aias kohtub ta tütrega.Ka seekordne kohtumine ei anna vastuseid tütre küsimusele, kes oli ta ema ja mis nime kannab mees, kes on ta isa. Naaseb teenija Giovanna, kellega Gildal on lubatud käia pühapäevastel palvustel. Giovanna on endaga kaasa toonud hertsogi, kes aga peab jääma tänavale ootama, sest ootamatult on koju saabunud peremees Rigoletto. Asjatud on tütre
5. märtsil käisin vaatamas Rahvusooper Estonias Giuseppe Verdi ooperit "Rigoletto". See valmis Victor Hugo näidendi "Kuningal on lõbus" ainetel. See räägib narrist, kes töötab südametu hertsogi juures. Ainus, kes tal on, on ta tütar Gilda, keda ta maailma kurjuse eest kaitsta üritab. Rigolettot kehastas Hannu Niemelä, Soome tipplaulja. Ta õppis muusikat Sibeliuse Akadeemias. Ta on teinud palju rolle mitmetes ooperites: "Macbeth", "Hollandlane", "Amfortas". Gildat kehastas Irina Dubrovskaja, Venemaa paljutõotav laulja.. Ta lõpetas Glinka nimelise Riikliku Konservatoorium ning jätkas ka edasisi õpinguid. Hetkel on ta Stanislavski nimelise Moskva Ooperiteatri solist. Ta on kaasa teinud paljudes ooperites: "La traviata", "Figaro pulm", "Tsaari mõrsja". Esimene vaatus algas stseeniga hertsogi juures ballil, kus oli ka küürakas narr Rigoletto. Kohe, kui etendus algas, hakkasid mulle silma uhked ning läbimõeldud kostüümid
Retsensioon ,,Rigoletto" 6. detsembril kell 19.00 toimus Vanemuise väikeses majas Giuseppe Verdi ooper ,,Rigoletto". Ooperi muusikajuhiks ja dirigendiks oli Lauri Sirp, lavastaja Taisto Noor ning kunstnik oli Aime Unt. Solistid olid leedulane Kristian Benedikt, kes mängis Mantua hertsogi, Rigoletto osas Atlan Karp, Rigoletto tütart Gildat mängis leedulane Viktorija Stanelyte, palgamõrtsukas Sparafucilet Taisto Noor ja tema õde Maddalenat Valentina Kremen. Soliste saatis Vanemuise Sümfooniaorkester ning Vanemuise ooperikoor. Ooperi ,,Rigoletto" tegevus toimub 16. sajandil Mantuas ja selle lähiümbruses. Rigoletto on Mantua hertsogi õuenarr, kellel on tütar Gilda. Gilda ja hertsog armuvad, aga Rigoletto üritab oma kaunist tütart välismaailmast eemal hoida ning ei luba tal eriti kodust väljas käia
kuulduste järgi varjab linnaäärses majakeses. Rigoletto aga on leidnud endale uue pilkealuse eaka krahv Monterone, kelle tütre hertsog on võrgutanud. Monterone aga neab nii hertsogi, kui ka tema narri. Needus viib Rigoletto mõtted tütrele. Ooperi juhtmotiiviks saavad Rigoletto fraasid ,,Oh häda mull´, mind neednud rauk". II vaatlus toimub Rigoletto majakese juures, mida ümbritseb kõrge müür. Selles majas varjab ta oma tütart Gildat, kes on tema elu mõtteks. Gilda ei tohi kedagi sisse lasta. Gilda aga kohtas kirikus kaunist noormeest ja unistab temast. Teenija abiga saab aga too noormees majja ning leiab tee ka Gilda südamesse. Kui hertsog lahkub kogunevad maja juurde õukondlased, et röövida Rigoletto oletatav armuke. Rigolettole aga räägitakse, et soovitakse röövida naabruses elav krahvinna ja nii satubki ta enesele teadmata appi röövima oma tütart. Alles hiljem avastab ta kohutava tõe.
kuulu järgi varjatavat linnaäärses majakeses. Rigoletto, kes midagi ei aima, on taasleidnud pilkealuse; seekord on selleks eakas krahv Monterone, kelle tütre hertsog on võrgutanud. Monterone neab nii hertsogi kui ka narri. Needus viib Rigoletto mõtted tütrele. Koduteel kohtab ta palgamõrtsukas Sparafucilet, kes pakub talle oma teeneid. Teine pilt Rigoletto majakese juures. Maja ümbritseb kõrge müür. Siin varjab Rigoletto kurja maailma ja hertsogi eest oma aaret, tütar Gildat. Gilda on Rigoletto elu mõte. Südametu teistega, avaneb tema hell ja õrn hing suhetes tütrega. Gildal ja ta teenijannal on keelatud kedagi sisse lasta. Ent Gilda on kohanud kirikus kaunist noormeest ja unistab temast. Teenija abiga leiab noormees - üliõpilaseks riietunud hertsog - tee Rigoletto majja ja Gilda südamesse. Hertsogi lahkudes kogunevad maja juurde maskides õukondlased, et röövida Rigoletto oletatav armuke. Ootamatult saabuvale Rigolettole jutustatakse
Rigoletto, kes midagi ei aima, on taasleidnud pilkealuse; seekord on selleks eakas krahv Monterone, kelle tütre hertsog on võrgutanud. Monterone neab nii hertsogi kui ka narri. Needus viib Rigoletto mõtted tütrele. Koduteel kohtab ta palgamõrtsukas Sparafucilet, kes pakub talle oma teeneid. Teine pilt Rigoletto majakese juures. Maja ümbritseb kõrge müür. Siin varjab Rigoletto kurja maailma ja hertsogi eest oma aaret, tütar Gildat. Gilda on Rigoletto elu mõte. Südametu teistega, avaneb tema hell ja õrn hing suhetes tütrega. Gildal ja ta teenijannal on keelatud kedagi sisse lasta. Ent Gilda on kohanud kirikus kaunist noormeest ja unistab temast. Teenija abiga leiab noormees - üliõpilaseks riietunud hertsog - tee Rigoletto majja ja Gilda südamesse. Hertsogi lahkudes kogunevad maja juurde maskides õukondlased, et röövida Rigoletto oletatav armuke
Rigoletto, kes midagi ei aima, on taas leidnud pilkealuse; seekord on selleks eakas krahv Monterone, kelle tütre hertsog on võrgutanud. Monterone neab nii hertsogit kui ta narri. Needus viib Rigoletto mõtted tütrele. Koduteel kohtab ta palgamõrtsukas Sparafucilet, kes pakub talle oma teeneid. Teine pilt. Rigoletto majakese juures. Maja ümbritseb kõrge müür. Siin varjab Rigoletto kurja maailma ja hertsogi eest oma aaret, tütar Gildat. Gilda on Rigoletto elu mõte. Südametu teistega, avaneb tema hell ja õrn hing suhetes tütrega. Gildal ja ta teenijannal on keelatud kedagi sisse lasta. Ent Gilda on kohanud kirikus kaunist noormeest ja unistab temast. Teenija abiga leiab noormees üliõpilaseks riietunud hertsog tee Rigoletto majja ja Gilda südamesse. Hertsogi lahkudes kogunevad maja juurde maskides õukondlased, et röövida Rigoletto oletatav armuke. Ootamatult saabuvale Rigolettole