kaabelliinide korral, kus vahelduvvoolu kasutada pole kaablite suurte mahutuvuse tõttu võimalik.[1] Võrreldes vahelduvvooluga, on kõrge alalispinge süsteemi (pikkadel vahemaadel) kaod väiksemad, olenevalt pingest ja ehitusest, võivad kaod olla 3% 1000km kohta. EKSPORT JA IMPORT 7 2013.aasta statistika järgi oli jaanuarikuus eksport Eestis kõige suurem. Eestis toodetud elektrienergia eksport ulatus jaanuaris 612 gigavatt-tunnini, kasvades 80%. Eesti elektri koguekspordist moodustas jaanuaris eksport Leetu, Lätti ja Soome. Leetu eksporditi 46%, Lätti 40% ja Soome 14%. Import suurenes samas 31% 292 gigavatt-tunnini. Impordis oli Läti osa 36%, Leedu 32% ja Soomest 32%. Elektri ja soojuse tootmisega seotud ettevõtted: Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (100%): elektrienergia tootmine Eesti tarbijate varustamiseks ja ekspordiks Baltimaadesse, soojusenergia tootmine Narva linna
kohustus on liikmesriikide vahel ära jagatud. Eesti kohustus on tagada, et aastal 2020 tarbitakse 25% energia summaarsest lõpptarbimisest taastuvatest allikatest toodetud energiast. 2012. aasta jooksul toodeti taastuvenergiat 1,37 teravatt-tundi ning toodang kasvas võrreldes 2011. aastaga 18%. Kõige suurema osa taastuvenergia toodangust andis biomass, mille toodang kasvas kogu aasta arvestuses 15 protsenti ja moodustas 880 gigavatt-tundi. Tuulest toodetud taastuvenergia kogused kasvasid 23 protsenti. (Eesti Taastuvenergia Koja kodulehekülg 24.03.2013) Joonis 2. Taastuvenergia osatähtsus Eestis 2011 aastal. 10 2.1. Tuuleenergia Eestis Eestis töötas 2012. aasta lõpu seisuga 126 elektrituulikut koguvõimsusega 269,4 megavatti. 2012. aastal alustas tööd Narva tuulepark, mis koosneb 18 tuulikust. Narva tuulepargi
kodumajapidamistes kui avalikes hoonetes, sest mida aeg edasi seda rohkem oleme me elektrist sõltuvad ja järk järgult hakkavad ka kaduma majapidamised, kus elektri kadumisel oleks võimalik edasi eldada täisväärtuslikult. Eestis toodetakse 2017 aasta seisuga 309,96MW tuuleenegriat kuus ja kokku on 139 tuulikut üle Eesti (Tuuleenergia assotsiatsioon, 2016). Eelmise aasta kolmandas kvartalis tootsid Eesti elektrijaamad taastuvenergiat 279 gigavatt-tundi ning taastuvenergia moodustas 13,5 protsenti elektrienergia kogutarbimisest Eestis, mis on ühe protsendi võrra vähem kui eelnenud kvartalis (Elering, 2016). Sinna statistikasse kuulub ka päikeseenergia, mida saadakse päikesepaneelide kaudu, veeenergia ja biomassienergia. Taastuvenergia tootmise protsent on märkimisväärselt suur. Eesti riik planeerib 2020 aastaks suurendada taastuvenergia tootmist ning tarbimist 25 protsendini
Lavrio, Larymna ja Stratonikeia lähedal ning Egeuse mere saartel kaevandatakse rauamaaki, Makedoonias ja Peloponnesosel püriiti, Halkidiki poolsaarel, Euboial ja Lesbosel magnesiiti, Aliakmonose ja Teeba ääres kroomimaaki, Milose saarel baariumi, Korintose rannikul boksiiti, Peloponnesose poolsaarel, Drama ja Androse saarel leidub natuke mangaanimaaki. Marmorit kaevandatakse Egeuse mere saartelt. Pilt8: Elektrienergia tootmine gigavatt-tundides Nagu paljudes Euroopa riikides proovitakse ka Kreekas vähendada energia tarbimise hulka, kuid uuringud väidavad, et kõigest 24% rahvastikust on selle heaks midagi ette võtnud. Kreekas on mitu hüdroelektrijaama ning mitmeid soojuselektrijaamu, milles tegeletakse nafta, pruunsöe, õlide, gaasiga. Jaamu leidub üle kogu riigi ja mõningates kohtades võib kohata ka tuulegeneraatoreid. Suurimad hüdroelektrijaamad on Kremasta hüdroelektrijaam ning Thisaurose
Hüdroenergia ressurssidest kasutatakse tänapäeval ära umbes 15% (Euroopas ja Põhja-Ameerikas kasutatakse ära ~60%, Aafrikas ~7% olemasolevast ressursist). Energia mõõtühikud: Energiamõõtmise standardühikuks on 1 dzaul (J) mõõta saab ka ühikuna 1 vatt-tund (Wh) 1 vatt-sekund = 1 dzaul; 1 vatt-tund = 3600 dzauli. Suuremate energiakoguste puhul kasutatakse järgmist lühendatud kirjaviisi: 1 kWh üks kilovatt-tund (1000) 1 MWh üks megavatt-tund (1 000 000) 1 GWh üks gigavatt-tund (1 000 000 000) 1 TWh üks teravatt-tund (1 000 000 000 000) 1 PWh üks petavatt-tund (1 000 000 000 000 000) Millised tegurid on määravad hüdroelektrijaama? rajamisel. 1. Veerikkad või suure languga jõed (vooluhulk, voolukiirus, jõe lang, jõe langus, jõe veereziim). 2. Piisava elektritarbimise olemasolu (suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat kaugele transportida; elektrijaam rajatakse energiamahukate ettevõtete lähedusse).
7.2. Elektrienergia ja alternatiivenergia 48% Kreeka elektrienergiast toodetakse pruunsöest, mis on mõned protsendid vähem kui eelmistel aastatel. Umbes 12% elektrienergiast tuleb hüdroelektrijaamadest ja 20% maagaasist. Veidi üle 10% elektrienergiast toodetakse ka naftast. 8% tuleb taastuvatest energiaallikatest (v.a hüdroenergia), millest enamiku moodustavad tuuleenergia ja päikeseenergia, vähesel määral ka bioenergia (joonis 22). Joonis 22: Elektrienergia tootmine gigavatt-tundides (GWh) 1971-2009 21 2009. aastal oli elektrienergia tarbimine inimese kohta 5540 kWh 4 aastas ning see on võrreldes eelneva aastaga langenud ~200 kWh. Kreeka energiatarve on lähedane Ühendkuningriikidele ja Itaaliale, muuhulgas ka Eestile. 7.3. Suuremad elektrijaamad Hüdroelektrijaamad: · Kremasta hüdroelektrijaam asub riigi keskosas
700 600 500 400 Tuuleenergia 300 200 100 0 Vee-energia 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 44 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Elektrienergia tootmine ja tarbimine, 2011–2012 (gigavatt-tundi) 2011 2012a Muutus, % Brutotootmine 12 893 12 012 –6,8 Netotootmine 11 667 10 898 –6,6 Import 1 690 2 710 60,4 Läti 815 554 –32,0
annaabi.ee 
