huvirühmade esindatus. Neljandat perioodi iseloomustab heaoluriigi kriitika ning sellega kaasnev vabatahtliku sektori tegevusruumi laienemine vabatahtlik sektor asub riigi kohustusi enda peale võtma. Ajalooliselt on alati eksisteerinud "partnerlus" riigi ja vabatahtliku sektori vahel, ainult ootused ja tingimused vabatahtlikuks algatuseks on ajapikku muutunud. Vabatahtliku sektori rolli mõistmiseks on vaja tähelepanu pöörata väliskeskkonnale, mis Anthony Giddensi järgi nii võimaldab kui ka kitsendab vabatahtlikku algatust. Skandinaaviamaades on vabatahtliku sektori ajalugu seotud nüüdisaegse heaoluriigi kujunemisega. On ilmne, et arvestada tuleb faktiga, et (demokraatliku) heaoluriigi kujunemine eeldab tugevat kodanikuühiskonda, nagu ka elujõuline kodanikuühiskond vajab valitsuse tuge ja kaitset (Habermas, 1992; Lefort, 1988). Referaadi aluseks on Taanis elluviidud peamiste sotsiaalpoliitika reformide analüüs
9. Sotsioloogia postklassikalise arenguetapi põhiidee on 1. uurimismeetod ja selle kasutamise kvaliteet mõjutavad uurimistööd * 2. uurimistöös tule pöörata tähelepanu ainult subjektile 3. uurimistöös peavad objekt ja subjekt olema teineteisest lahutatud 10. Kes on sotsioloogilise (sotsiaalse) kujutluse mõiste autor? 1. Anthony Giddens 2. Auguste Comte 3. Max Weber 4. C. Wright Mills * 11. Anthony Giddensi järgi koosneb sotsioloogiline (sotsiaalne) kujutlus kolmest aspektist. Need on 1. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja kriitiline meel * 2. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja institutsioon 3. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja empaatia 4. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja sallivus 12. Sotsioloogilise vaatekoha hulka ei kuulu 1. Inimesed ei omista oma elule tähendust *
St alternatiivmood ei ole mingi kõrgem ideaal. Vaba ja isiklik mood kui miski, mis eksisteerib ainul kuskil subkultuurisõgavustest? Mood on üks etseetilistest vabadustest, mis aitab alternatiive leida kui kunst. Mood ei ole mäng - see on kunstivorm ja sotsiaalne süsteem. Moe mõttetus, mis Veblenile ei meeldi, teebki selle mõttekaks. Perfonks ongi asja point. 21. Kuidas muutus identiteet modernismi diskursuses (näiteks Anthony Giddensi ja Ulrich Becki käsitluses)? Anthony Giddens (1991) võtab kokku modernse muutuse identiteedis: 1. post-traditsionaalsus: identieedid ei ole üheselt antud ega väljendatud 2. elumaailmade pluraliseerumine: erinevates sfäärides ja kontekstides oma 3. metodoloogiline kahtlus (vs mõistuse kindlus): tõde on kontekstuaalne, autoriteet ja ekspertiis ajutine 4. vahendatud kogemus: läbi liikuvuse , kommunikatsiooni ja meedia näeme väga palju teisi elumaailmu (5
homogeenne, erisused tekitavad inimestes hirmu. Samas suureneb ka Eesti inimestes sallivus. • Läänes on erinevusi veelgi rohkem ja tänavapilt väga kirev. Inimese stiililist eneseväljendust ei peeta ohtlikuks. Elustiil: „vabalt valitud mäng“ – indiviid valib teatud asjad ja viisid tarbimiseks ning tajub neid oma isiksuse väljendajatena (Bennet 1999) Elulaad – viitab traditsioonilistele ühiskondadele, kus elulaad oli struktuuriliselt determineeritud (Chaney 1997) Giddensi kriitika - oma valikutes on vaba vaid väike osa maailma elanikest. Kuidas kujuneb inimeste elustiili loomine? Millised on struktuurilised ja kultuurilised mõjud? •Uusboheemlane on nädalalõpul boheemlane, igapäevaelus võib aga olla näiteks edukas ärimees. •Klassikaline boheemlane eirab ühiskonna norme ja elab oma väärtushinnangute järgi,
- Funktsionalistlik kord toetub väärtuskonsensusele - Parsons kasutas organismianaloogiat. Homöostaas e. dünaamiline tasakaal: süsteem tahab säilitada homöostaatilise muutuja lubatud piirides * vrd. saun: kehatemperatuur = homöostaatiline muutuja; õhu temperatuur = häiremuutuja; higistamise määr = kontrollimuutuja (jahutab organismi!). - süsteemi eesmärgiks on säilimine. Selleks vaja rahuldada funktsionaalsed vajadused. 8. Millised on Anthony Giddensi strukturatsiooniteooria põhijooned? Eesmärk on mõista ajas ja ruumis korrastatud sotsiaalset tegevust. Inimtegevus on ennast taastootev. Struktuure ei “toodeta”, vaid neid taasesitatakse läbi selle, et luuakse iseennast. põhijooned: Selle kõige aluseks on refleksiivsus – teadlikkus – sotsiaalse elu kulgemise jälgitav omadus. “Olla inimene tähendab olla eesmärgistatud agent, kellel on oma tegevuse jaoks
- Funktsionalistlik kord toetub väärtuskonsensusele - Parsons kasutas organismianaloogiat. Homöostaas e. dünaamiline tasakaal: süsteem tahab säilitada homöostaatilise muutuja lubatud piirides * vrd. saun: kehatemperatuur = homöostaatiline muutuja; õhu temperatuur = häiremuutuja; higistamise määr = kontrollimuutuja (jahutab organismi!). - süsteemi eesmärgiks on säilimine. Selleks vaja rahuldada funktsionaalsed vajadused. 8. Millised on Anthony Giddensi strukturatsiooniteooria põhijooned? Eesmärk on mõista ajas ja ruumis korrastatud sotsiaalset tegevust. Inimtegevus on ennast taastootev. Struktuure ei "toodeta", vaid neid taasesitatakse läbi selle, et luuakse iseennast. põhijooned: Selle kõige aluseks on refleksiivsus teadlikkus sotsiaalse elu kulgemise jälgitav omadus. "Olla inimene tähendab olla eesmärgistatud agent, kellel on oma tegevuse jaoks
- Funktsionalistlik kord toetub väärtuskonsensusele - Parsons kasutas organismianaloogiat. Homöostaas e. dünaamiline tasakaal: süsteem tahab säilitada homöostaatilise muutuja lubatud piirides * vrd. saun: kehatemperatuur = homöostaatiline muutuja; õhu temperatuur = häiremuutuja; higistamise määr = kontrollimuutuja (jahutab organismi!). - süsteemi eesmärgiks on säilimine. Selleks vaja rahuldada funktsionaalsed vajadused. 8. Millised on Anthony Giddensi strukturatsiooniteooria põhijooned? Eesmärk on mõista ajas ja ruumis korrastatud sotsiaalset tegevust. Inimtegevus on ennast taastootev. Struktuure ei “toodeta”, vaid neid taasesitatakse läbi selle, et luuakse iseennast. põhijooned: Selle kõige aluseks on refleksiivsus – teadlikkus – sotsiaalse elu kulgemise jälgitav omadus. “Olla inimene tähendab olla eesmärgistatud agent, kellel on oma tegevuse jaoks
4.1.3. Anthony Giddens (sünd Jaanuar 18, 1938) Inglise sotsioloog Strukturatsiooni teooria Kaasaegsete ühiskondade holistlik käsitlus Üks olulisemaid tegelasi kaasaegses sotsioloogias Vähemalt 34 erialase raamatu autor, mis on avaldatud enam kui 29 keeles Giddensit on kirjeldatud kui Briti tuntuimat sotsiaalteadlast pärast John Maynard Keynes 36 http://en.wikipedia.org/wiki/Anthony_Giddens Anthony Giddens Giddensi akadeemilise karjääri jooksul võib eristada kolme perioodi: · Sotsioloogia uue visiooni väljatöötamine, sisaldades uut teoreetilist ja metodoloogilist lähenemist ning põhines klassikaliste tööde kriitilisel ülevaatamisel. Tema peamised tööd sellest perioodist: Capitalism and Modern Social Theory (1971) ja New Rules of Sociological Method (1976). · Strukturatsiooni teooria väljaarendamine Peamised tööd: Central Problems in
teadliku planeerimise subjektid ja ,,rahvad" kui nende "hinged" * nendest said ka sotsioloogia peamised analüüsiüksused. Klassid, struktuurid, identitedid, kultuur, võim ühe riigi (= "ühiskonna") sees. * globaliseerumine: sellise võimu, kultuuri, identiteetide nähtavaks tulemine, mis ei piirdu rahvusriigi piiridega (majanduslik globaliseerumine oli juba varewm (vrd. Wallerstein) => mõned murelikud sotsioloogid räägivad .ühiskonna lagunemisest., mida väljendab teisel moel Anthony Giddensi ütlus: ,,rahvusriik on saanud liiga suureks, et elu väikseid probleeme, ja liiga väikseks selleks, et elu suuri probleeme lahendada". => kuigi praegu veel nii on, ei pea riik olema iseenesestmõistetav üksus, milletasandit sotsioloogia vaatab. Ka väiksemad kogukonnad ja rühmad, ning rv. võrgustikud, võimusuhted jne. - jääb ka küsimus ratsionaalsusest: kuhu on viinud Weberi poolt identifitseeritud ,,puhas" ratsionaalsus? Kasvuhooneeffekt jne.
annaabi.ee 
