Alates 2. sajandist
pKr kehtisisd õilsatele (honestiores) mitmesugused vabastused ja kergemad karistused ning
alamatele (humiliores) raskemad koormised ja karistused. Uues kodakondsuse süsteemis
eristusid silmnähtavalt kaks klassi, kelle õiguslikku erinevust toonitas see, et neisse
kuulumine oli pärilik. Ius civile oli lakanud olemast aequum ius (võrdne õigus)4. Indiviidid ja
1 Mait Kõiv, Inimene, ühiskond, kultuur. I osa. Vanaaeg (Tallinn: Avita, 2006), 115-116.
2 Andrea Giardina, Vana-Rooma inimene, tõlk. Kattri Ezzoubi (AS BIT, 2004), 24.
3 „Augustus”, viimati muudetud 7. Märts 2013,
unustusse ning alikates neist ei kõneleta ja teisel juhul soovisid nad ise varju jääda. Kui räägitakse antiikaja naiste käsitööst, siis mõeldakse enamal juhul rätsepatööd.Roomas oli villatöötlemine eelkõige naiste töö ning seda alates kuningate ajast kuni keisririigini. Ideaalne abielu naine hoidid kodu ja ketras villa nagu seda tegi Claudia. Ketramist, kudumist ja õmblemist peeti tugevalt naiste töödeks hoolimata sellest, et seal leidus ka mehi. (Giardina 2004: 241-242) Siiski polnud tekstiilitööstus ainus koht, kus naised tegevad olid. Nad pidasid ka palju muid ameteid: olid juuksurid, lillepärgade punujad, purpuri valmistajad, pagarid. Naisi leidus ka raskematel aladel nagu keraamikatöökodades. Veel üheks majanduse valdkonnas, kus naised tegevad olid, oli tellisemaa omanikuks olemine. See sai võimalikuks läbi pärimisõiguse ja abieluseaduse, mis olid ajaga liberaliseerunud.
linnu loomade, veini, oliivide ja loomadega varustasid. LINNA KAUPMEHED Kaupmehe elukutse oli võistlusala: ootamatu kasu ja soodsa võimaluse tabamine, võime muuta teiste nõrkusi oma tugevusteks. ,,Kaupmehe kavalus seisnes eelkõige tema püüdes asju ette 10 näha, et märgata enne teisi olukorramuutusi, kaupade üleküllust või puudust, kas on tulemas head saagid või näljahäda" (Vana-Rooma inimene, Giardina 2004; lk 270). Kaupmehe ametit peeti kaasajal madalaks ja rikkad põlgasid seda eriti, kuna leidsid, et vahekasu saamine on pettustest halvim. Siiski tehti vahet suur- ja väikekaupmeestel ja selle kohta on Cicero öelnud: ,,Väikekaupmehed olgu põlatud. Suurkaupmehed, kes Rooma kaupa sisse toovad, on vähem laiduväärsed" (Tiidus 2004; lk 212). Kui ülejäänud linnaelanikud tõusid koos päikesega, siis kaupmehed (ja kooliõpetajad)
õpilasepoolsest veast, kui õpetaja võis endast välja minna, karjuma hakata ja koguni kätele voli anda. Õpetaja sõimu kuuldi tavaliselt kaugele ja see oli koolipäeva tavaline koostisosa. Rooma isad ei heitnud õpetajatele liigset karmust ette, vastupidi, nad pelgasid, et pehme kasvatus hellitab nende lapsed ära. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Kasvatus eri kultuurides I. Tilk, M. Vana-Rooma inimene. A. Giardina. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kreeka_rooma_eluolu_karol.htm https://www.yg.rapina.ee/opilane/10b/Ajalugu/VANA-ROOMA%20%20-%20kokkuv %C3%B5te.doc http://mapyourinfo.com/wiki/et.wikipedia.org/Vana-Rooma/ 9
Kasutatud allikad: Piirimäe, H.(koostaja). Inimene, ühiskond, kultuur. 1, Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana- Rooma : XI klassi ajalooõpik.Tallinn : Koolibri, 1998 Janson, T. Roomlased ja roomlannad : elu antiikajal. Tallinn: Tänapäev, 2009 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Pärnu: Penikoorem, 2005 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn: Juura, 2007 Matyszak, P. Iidses Roomas viie dinaariga päevas. Tallinn: Argo, 2010 Giardina, A.(koostaja) Vana- Rooma inimene. Tallinn: Avita, 2004 The Roman Empire homepage. http://www.roman-empire.net/society/society.html (28.04.2011)
Koostanud Amar Annus. Tallinn 2005, 141-202. 3) Sergei Stadnikov, Sissejuhatus vanaegiptuse usundilukku ja mütoloogiasse; Surm ja teispoolsus Vanas-Egiptuses. Teoses: Sregei Stadnikov, Vana-Egiptuse kultuurilugu. Tallinn 1998, 7-19 ja 165-182. 4) Vana Testament: 1. Moosese raamat 5) 2. Moosese raamat peatükid 1-14 6) Mario Vegetti, Inimene ja jumalad, raamatus Jean-Pierre Vernant, Vana-Kreeka inimene, Tallinn 2001, lk. 258-289. 7) Scheid, John. Preester. Teoses: Giardina, Andrea (koostaja), Vana-Rooma inimene. Avita 2004, lk 64-95. 8) Jaan Puhvel, Võrdlev mütoloogia, lk 149-169. 9) Dodds, Eric R. Paganad ja kristlased ängistuse ajastul. Varrak 2003. 10) Koraan, 1. ja 2. suura. Väljaandes: Koraan. Koraani tähendused on eesti keelde tõlkinud Haljand Udam. Tallinn 2007. 11) Annemarie Schimmel, Islam, Tallinn 2001. 12) "Maailma usundid" koostaja C. Partridge lk 134-164 ; lk 410-420 13) Dhammapada tõlk. L. Mäll LRK 24, Tallinn 1977
annaabi.ee 
