Karlep 2003), mida iseloomustab hea psühholoogiline ja psühholingvistiline põhjendatus, koosneb käesolev metoodika tegevustest, mis on rühmitatud järgmisteks osadeks: (a) sissejuhatav tegevus, b) töö sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuse kujundamisega, c) töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga, (d) töö jutustuse makrostruktuuriga ja lausemallidega, (e) töö jutustuse mikrostruktuuriga ja lausemallidega, (f) kokkuvõtvad te- gevused (vt tundide protokolle, analüüse, juttude transkriptsioone plaadilt, lisa 8). Sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuste kujundamise osas võeti eeskujuks Vorobjova (1988) ning Karlepi (2003) kõnearendustöö vastav osa. Karlep (2003) toob esile, et sidusteksti äratundmise aluseks on kuuldud tekstide ebateadlik võrdlemine, mille tulemusel areneb keelevaist – laps põhimõtteliselt eristab (tunneb ära) teksti teistest ük-
• õpioskuste • tulemused eest õpivõimalusi arendamine • pere ühiste- • õpiraskuste gevused diagnostika • perenõusta- • anda aega mine kaaslastega olemiseks
punkti 10-st näitab edusamme ja püüdlikkust; sa tõesti pingutad. (Kas tead, et mulle oli ka õigekiri välja vahetada). natuke raske, kui ma olin sinuvanune!). Õpetaja Smith. Ükskõik milliseid ergutajaid õpetajad kasutavad, on oluline, et meie tavapärased õpetamiste- gevused kätkeksid toetava ja kirjeldava tagasiside ning julgustamise põhimõtteid selles osas, See lühike kommentaar näitab, et õpetaja samastub õpilasega ning pakub ka mõningast kir- mis puudutab õpilaste püüdlusi, nende heasoovlikkust, panust ning hoolivat ja koostöövalmis jeldavat tagasisidet ja julgustust. Sageli juhtub, et neid kommentaare loevad ka vanemad, kes käitumist; isegi, kui nad peaksid nagunii kõike seda tegema! Nagu meile, nii tuleb ka õpilastele
Pärast inimese sündi- mist hakkavad ilmnema seoseid närvirakkude vahel ja seda siis väga kiiresti. Kuna alguses oli seoseid väga vähe, siis inimesel ei jää imikueast midagi mäletada. Puudub alguses ka minatunne ja inimkõne. Kuna inimese aju ei ole kohe pärast sündides veel valmis, siis ei olegi võimalik see, et inimene mäletaks oma sünnihetke ja et see saaks teda elus oluliselt mõjutada. Väikse lapse õppete- gevused ja kogemused ei jää veel meelde, kuid sellest hoolimata valmistub aju kõne ja mõtlemise arenguks. Näiteks kui arengukeskkond on väga mitmekülgne, siis lapsel areneb välja suurem intelli- gentsus. Kui aju ei kasutata, siis võib tema funktsioneerimine väga palju nõrgeneda. Kui inimene on sündinud pimedana, siis hiljem tulevikus on võimalik selle inimese silmanägemist operatsiooniga taastada, kuid seda ainult osaliselt
Pärast inimese sündi- mist hakkavad ilmnema seoseid närvirakkude vahel ja seda siis väga kiiresti. Kuna alguses oli seoseid väga vähe, siis inimesel ei jää imikueast midagi mäletada. Puudub alguses ka minatunne ja inimkõne. Kuna inimese aju ei ole kohe pärast sündides veel valmis, siis ei olegi võimalik see, et inimene mäletaks oma sünnihetke ja et see saaks teda elus oluliselt mõjutada. Väikse lapse õppete- gevused ja kogemused ei jää veel meelde, kuid sellest hoolimata valmistub aju kõne ja mõtlemise arenguks. Näiteks kui arengukeskkond on väga mitmekülgne, siis lapsel areneb välja suurem intelli- gentsus. Kui aju ei kasutata, siis võib tema funktsioneerimine väga palju nõrgeneda. Kui inimene on sündinud pimedana, siis hiljem tulevikus on võimalik selle inimese silmanägemist operatsiooniga taastada, kuid seda ainult osaliselt
Just esimestel elukuudel peab imik suhteliselt palju magama, sest enamus ühendusi neuronite vahel tekivad une ajal. Kuna alguses oli seoseid väga vähe, siis inimesel ei jää imikueast midagi mäletada. Puudub alguses ka minatunne ja inimkõne. Kuna inimese aju ei ole kohe pärast sündides veel valmis, siis ei olegi võimalik see, et inimene mäletaks oma sünnihetke ja et see saaks teda elus oluliselt mõjutada. Väikse lapse õppete- gevused ja kogemused ei jää veel meelde, kuid sellest hoolimata valmistub aju kõne ja mõtlemise arenguks. Näiteks kui arengukeskkond on väga mitmekülgne, siis lapsel areneb välja suurem intelli- gentsus. Kui aju ei kasutata, siis võib tema funktsioneerimine väga palju nõrgeneda. Kui inimene on sündinud pimedana, siis hiljem tulevikus on võimalik selle inimese silmanägemist operatsiooniga taastada, kuid seda ainult osaliselt
annaabi.ee 
