temperatuuri ja kõvendit Termoreaktiivsed – väga mitmesugused bakeliit vaigud bakeliit vaikude kohta kirjanduses kasutatakse ka nime fenoplast. Neid kasututatakse pressmaterjalidena (erinevate täidiste ja lisanditega) friktsioonmaterjalide (piduriklotsid) tootmiseks. Kihilistes fenoplastides: puitkihtplastides – täiteaineks puit (saepuru - diskreetsed kiud, spoon jms); tekstoliitides – täiteaineks tekstiil (täiteaineks võib olla klaasriie – klaastestoliit); getinaks/hetinaks – täiteaineks paber (saadakse elektrit hästi isoleeriv materjal) Ajalugu: 1899 patendeeris Arthur Smith inglismaal fenoolformaldehüüdide vaigud kasutuseks elektri- isolaatoritena eboniidi asemel. 1907 arendas Leo Hendrik Baekeland edasi fenoolaldehüüdi valmistamise tehnikaid ja leiutas esimese sünteetilise vaigu ning tõi turule esimese majanduslikult eduka fenoplasti nime all bakeliit Bakeliidist hakati valmistama raadioid, käekotte, ehteid jmt
bakeliit vaikude kohta kirjanduses kasutatakse ka nime fenoplast. Neid kasututatakse pressmaterjalidena (erinevate täidiste ja lisanditega) friktsioonmaterjalide (piduriklotsid) tootmiseks. Kihilistes fenoplastides: • puitkihtplastides – täiteaineks puit (saepuru - diskreetsed kiud, spoon jms); tekstoliitides – täiteaineks tekstiil (täiteaineks võib olla klaasriie – klaastestoliit); • getinaks/hetinaks – täiteaineks paber (saadakse elektrit hästi isoleeriv materjal) Ajalugu • 1899 patendeeris Arthur Smith inglismaal fenoolformaldehüüdide vaigud kasutuseks elektri- isolaatoritena eboniidi asemel. • 1907 arendas Leo Hendrik Baekeland edasi fenoolaldehüüdi valmistamise tehnikaid ja leiutas esimese sünteetilise vaigu ning tõi turule esimese majanduslikult eduka fenoplasti nime all bakeliit
Y 90 Polüeteen, polüstürool,immutamata paber ja papp A 105 Immutatud paber ja papp, polüamiidkiled E 120 Tekstoliit, getinaks, eposüretaanvaigud B 130 Orgaaniliste sidematerjalidega mikaniidid,klaastekstoliit F 155 Mikaniidid ja klaaskiudmaterjalid koos kuumuskindlate sideainetega
Traat isoleeritakse ja mähitakse isoleermaterjalist karkassile. Kohas, kus liigub liugur võetakse isolatsioon maha. Traadi materjaliks võib olla konstantaan (40% Ni ja 1,5%Mn sisaldav vasesulam), nikroom (65 – 80% Ni, 15 – 30% Cr, mõnel juhul lisanditena Si, Al ja teisi elemente), fekraal (12 – 15% Cr, 3,5 – 5,5% Al, kuni 0,7% Mn, kuni 0,2% C, ülejäänud Fe) või näiteks plaatina ja iriidiumi sulam. Karkassi materjaliks võib olla getinaks (kihtplast, mis on saadud fenoolformaldeüüd- vaiguga immutatud paberilehtede kuumpressimise teel), tekstoliit (sünteetilise sideainega immutatud puuvillariidest kihtplast) , plastmass, keraamika jms. Liugur (kontakthari) tehakse traadist või lehtvedrust. Materjalina kasutatakse plaatina, hõbedat, plaatina ja iriidiumi või vase ja hõbeda sulamid jm. Takistustensoandur. Takistustensoandur on tensomeetri koostisosa, mis muundab tahke keha deformatsiooni elektrisignaaliks
13.4 Kihilised komposiidid Kihilised komposiidid koosnevad erinevate materjalide kihtidest, mis omakorda võivad olla komposiidid. Üks võimalus on tasapinnalised (laminaarsed) kihilised komposiidid. Seal asetatakse kohakuti kihid, millel on suurim tugevus erinevas suunas (joon 13-8). Sellisteks kihtideks võivad olla puidust, paberist või mingist muust kiudainest kihid. Näiteks vineer. Kihid ühendatakse liimi või mingi polümeerse sideaine abil. Näited: - getinaks saadakse fenool-formaldehüüdvaiguga immutatud paberikihtide kuumpressimisel; - tekstoliit on sama, ainult paberi asemel on puuvillane riie; - klaastekstoliit saadakse epoksüüdvaiguga immutatud klaasriide kuumpressimise teel. Kõiki neid kasutatakse trükiskeemide alusmaterjalina, tekstoliiti ka näiteks hammasrataste valmistamiseks. Klaastekstoliidil on väga suur (suurem kui terasel) hõõrdetugevus. Teine võimalus on nn sandwich-tüüpi paneelid
13.4 Kihilised komposiidid Kihilised komposiidid koosnevad erinevate materjalide kihtidest, mis omakorda võivad olla komposiidid. Üks võimalus on tasapinnalised (laminaarsed) kihilised komposiidid. Seal asetatakse kohakuti kihid, millel on suurim tugevus erinevas suunas (joon 13-8). Sellisteks kihtideks võivad olla puidust, paberist või mingist muust kiudainest kihid. Näiteks vineer. Kihid ühendatakse liimi või mingi polümeerse sideaine abil. Näited: - getinaks saadakse fenool-formaldehüüdvaiguga immutatud paberikihtide kuumpressimisel; - tekstoliit on sama, ainult paberi asemel on puuvillane riie; - klaastekstoliit saadakse epoksüüdvaiguga immutatud klaasriide kuumpressimise teel. Kõiki neid kasutatakse trükiskeemide alusmaterjalina, tekstoliiti ka näiteks hammasrataste valmistamiseks. Klaastekstoliidil on väga suur (suurem kui terasel) hõõrdetugevus. Teine võimalus on nn sandwich-tüüpi paneelid
10.4 Kihilised komposiidid Kihilised komposiidid koosnevad erinevate materjalide kihtidest, mis omakorda võivad olla komposiidid. Üks võimalus on tasapinnalised (laminaarsed) kihilised komposiidid. Seal asetatakse kohakuti kihid, millel on suurim tugevus erinevas suunas (joon 10-12). Sellisteks kihtideks võivad olla puidust, paberist või mingist muust kiudainest kihid. Näiteks vineer. Kihid ühendatakse liimi või mingi polümeerse sideaine abil. Näited: - getinaks saadakse fenool-formaldehüüdvaiguga immutatud paberikihtide kuumpressimisel; - tekstoliit on sama, ainult paberi asemel on puuvillane riie; - klaastekstoliit saadakse epoksüüdvaiguga immutatud klaasriide kuumpressimise teel. Kõiki neid kasutatakse trükiskeemide alusmaterjalina, tekstoliiti ka näiteks hammasrataste valmistamiseks. Klaastekstoliidil on väga suur (suurem kui terasel) hõõrdetugevus. Teine võimalus on nn sandwich-tüüpi paneelid
eemaldamine alusest. 13.4 Kihilised komposiidid Kihilised komposiidid koosnevad erinevate materjalide kihtidest, mis omakorda võivad olla komposiidid. Üks võimalus on tasapinnalised (laminaarsed) kihilised komposiidid. Seal asetatakse kohakuti kihid, millel on suurim tugevus erinevas suunas (joon 13-8). Sellisteks kihtideks võivad olla puidust, paberist või mingist muust kiudainest kihid. Näiteks vineer. Kihid ühendatakse liimi või mingi polümeerse sideaine abil. Näited: - getinaks saadakse fenool-formaldehüüdvaiguga immutatud paberikihtide kuumpressimisel; - tekstoliit on sama, ainult paberi asemel on puuvillane riie; - klaastekstoliit saadakse epoksüüdvaiguga immutatud klaasriide kuumpressimise teel. Kõiki neid kasutatakse trükiskeemide alusmaterjalina, tekstoliiti ka näiteks hammasrataste valmistamiseks. Klaastekstoliidil on väga suur (suurem kui terasel) hõõrdetugevus. Teine võimalus on nn sandwich-tüüpi paneelid
ka nende omaduste stabiilsusele kõrge ja madala immutamata paber ja papp temperatuuri, ümbritseva keskkonna erineva niis- A 105 Immutatud paber ja papp, kuse ja muude eritingimuste puhul. Kuna isoleer- polüamiidkiled materjalid on tihti samaaegselt ka konstruktsiooni- E 120 Tekstoliit, getinaks, epoksü- ja polüuretaanvaigud materjalid, siis peab tähelepanu pöörama ka mater- B 130 Orgaaniliste sidematerjalidega jalide mehaanilistele omadustele: surve-, tõmbe- ja mikaniidid, klaastekstoliit paindetugevusele, kõvadusele, elastsusele jne
53. Plastmassidest plaat- ja profiilmaterjalid Plaatmaterjalid: Klaasplastid (fiiberplast) kujutavad endast polümeerset materjali, mille täiteaineteks on klaaskiud või klaasriie. Tema tihedus on ca 1400 kg/m3. Tõmbetugevus orienteerimata kiudude puhul ca 60 N/mm2, klaasriide või orienteeritud kiudude puhul ca 220 N/mm2. Toodetakse nii siledaid, kui lainelisi plaate paksusega1-2,5mm. Plaadid on läbipaistmatud või poolläbipaistvad. Kasutatakse seintes ja harvem ka katustel Paberplast (getinaks) saadakse mitme paberi immutamisel sünteetiliste vaikudega ja nende kokkupressimisel. Pealmine dekoratiivne paber kaetakse omakorda veel vaigu kihiga. Tihedus ca 1400 kg/m3.Plaatide paksus 1-5mm. Kasutatakse seinte ja mööbli katteks. Puitkihtplast koosneb õhukestest puiduspoonidest, mis on vaikudega läbi immutatud ja mitmekihiliselt kokku pressitud. Spooni paksus on 0,3-1,5mm ja kogu plaadi paksus1- 15mm. Tihedus on ca 1350 kg/m3. Kasutatakse kattematerjalina ja paksemaid ka
Kordamine: 1. Nimeta tähtsamaid polümeere. 2. Mis on polüetüleen? 3. Mille tootmisel kasutatakse polümeere? 14.6. Plastmassidest plaatmaterjalid Klaasplastid ehk fiiberplast. Selle valmistamisel kasutatakse täiteainena klaaskiudu või klaasriiet. Klaasplastist toodetakse tasapinnalisi või lainelisi plaate. Plaadid on kas läbipaistmatud või poolläbipaistvad. Klaasplastplaate kasutatakse peamiselt seinte katteks. Vahel kasutatakse ka katuste katteks. Paberplast ehk getinaks. Selle saamiseks immutatakse mitut paberit sünteetiliste vaikudega. Seejärel pressitakse paberid kokku. 191 Pealmine paber on värviline või mustriga. Mustriks on puidu-, riide-, marmori- jne imitatsioon. Pealmine paber on veel kaetud vaigu kihiga. Paberplasti kasutatakse seinte ja mööbli katteks. Puitkihtplast. See koosneb õhukestest puiduspoonidest, mis on vaikudega
annaabi.ee 
