Gestatsioonidiabeet Gestatsioonidiabeet on kõige sagedamini esinev ainevahetushäire raseduse ajal ning selle esinemissagedus on keskmiselt 2% kogu populatsioonist. Gestatsioonidiabeet ilmneb kõige sagedamini raseduse teisel poolel ning on esialgu asümptomaatiline ning seda diagnoositakse alles pärast glükoosi tolerantsustesti tegemist. Sünnitusjärgselt võib glükoosi ainevahetus normaliseeruda, kuid vahel võib kujuneda välja ka II tüübi diabeet. Gestatsioonidiabeet on seotud suurema perinataalse suremuse ja haigestumisega. Gestatsioonidiabeedi puhul on nii ema kui vastsündinu ohustatud II tüübi diabeedi kujunemisest, kuigi riski on võimalik vähendada, hoides kaaluiive normi piires, regulaarse füüsilise tegevusega ja järgides tervislikku tasakaalustatud dieeti. Kui gestatsioonidiabeet diagnoositakse raseduse ajal, on ravi eesmärk hoida kontrolli all vere glükoositase ning jälgida loote seisundit, vähendades riski makrosoomia ehk rasvunud loote
........................................................................................5 2. tüüpi diabeet.............................................................................................................5 Teist tüüpi diabeedi riskitegurid on:............................................................................ 5 Sekundaarne diabeet.................................................................................................... 6 Rasedusaegne diabeet ehk gestatsioonidiabeet ...........................................................6 Diabeedi hilistüsistused....................................................................................................6 Silmakahjustused......................................................................................................... 7 Neerukahjustused.........................................................................................................7 Närvikahjustused.................................
See on elustiilist tingitud haigus. Haigestumine toimub aeglaselt ja esialgu ilma sümptomiteta.Esineb rohkem keskealistel ja vanematel inimestel, kellel on metaboolse sündroomile iseloomuliku haigusnähud: ülekaalulisus, kõrge vererõhk, hüperlipideemia. 2.3 Sekundaarne diabeet Sekundaarne diabeet võib tekkida kõhunäärme kahjustuse, operatsiooni või insuliini toimet häirivate ravimite tarvitamise tagajärjel. 2.4 Rasedusaegne diabeet Rasedusaegne diabeet ehk gestatsioonidiabeet on diabeedivorm, mis võib tekkida naistel raseduse ajal. 3.INSULIIN Insuliin on hormoon, mida toodab organismis pankreas ehk kõhunääre. Insuliin aitab toidust suhkruid omastada ning transportida seda rakkudesse, et toota elutegevuseks vajalikku energiat. Insuliini ei saa manustada suu kaudu, sest maohape hävitab insuliini enne, kui see hakkab toimima. Insuliini süstitakse naha alla. 4.DIABEEDI TÜSISTUSED 4.1 Südame ja veresoonte kahjustused
Füsioloogilised hematoloogilised muutused rasedatel teevad täpse diagnoosimise suhteliselt keerukaks. WHO kriteeriumite kohaselt saab aneemiat diagnoosida, kui hemoglobiini tase on alla 100g/l, trensferriini küllastatus alla 15% ja Fe seerumis alla 10 mol/l. Rauapreparaatide manustamisel tuleb jälgida ettekirjutusi ning anda soovitusi, sest need võivad põhjustada kõrvaltoimetena iiveldust, oksendamist ning kõhukinnisust. Samuti on raua liig selgelt kahjulik nii emale kui ka lootele. Gestatsioonidiabeet Gestatsioonidiabeet on kõige sagedamini esinev ainevahetushäire raseduse ajal ning selle esinemissagedus on keskmiselt 2% kogu populatsioonist. Gestatsioonidiabeet ilmneb kõige sagedamini raseduse teisel poolel ning on esialgu asümptomaatiline, leides diagnoosimist alles pärast glükoosi tolerantsustesti tegemist. Sünnitusjärgselt võib glükoosi ainevahetus normaliseeruda, kuid vahel võib kujuneda välja ka II tüübi diabeet
ravi. Oluline on märkida diabeedi ennetamise tähtsust ja diabeetikutel hilistüsistuste vältimise olulisust. Ainult õigeaegse koolituse, abivahendite ja ravimite tagamisega ja toimetulekuõpetusega on võimalik säilitada diabeetikute elu- ja töövõimet. DIABEEDITÜÜBID. Diabeedil eristatakse nelja erinevat vormi: · I tüübi diabeet · II tüübi diabeet · Sekundaarne diabeet (tingitud nt kõhunäärme kahjustustest) · Rasedusaegne diabeet ehk gestatsioonidiabeet I tüüpi diabeet kuulub haiguste rühma, mida nimetatakse autoimmuunhaigusteks. See tähendab, et immuunsüsteem, mis tavaliselt aitab teie organismil võidelda bakterite ja viiruste vastu, ründab nüüd ka teie enda organismi. I tüübi diabeedi üheks iseloomulikumaks tunnuseks on insuliinsõltuvus s.t. kõik patsiendid vajavad haiguse diagnoosimise hetkest alates püsivat ravi insuliiniga. I tüüpi diabeet tekib reeglina lastel või noorematel inimestel.
Kui veresuhkur on püsivalt üle 10 mmol/l, hakkab suhkur erituma ka uriiniga. Pikaajaline normist kõrgem veresuhkru tase kahjustab veresooni ja närvikiude kogu organismis. 5 3. Diabeedi vormid Diabeedil eristatakse nelja vormi: 1) 1. tüüpi diabeet 2) 2. tüüpi diabeet 3) sekundaarne diabeet (tingitud nt kõhunäärme kahjustusest) 4) rasedusaegne diabeet ehk gestatsioonidiabeet 1. tüüpi diabeet tekib reeglina lastel või noorematel inimestel. Haiguse teket soodustab, umbes pooltel juhtudest, pärilik eelsoodumus, mis kohtub mingi välise faktoriga. Arvatakse, et välisteks faktoriteks võivad olla viirused ja toitumisharjumused, kuid kõiki diabeeti vallandavaid tegureid siiski veel ei teata. Tervel inimesel eritub nii päeval kui ka öösel kõhunäärmest vajalik kogus insuliini
Enamik lapsi sünnib 2 nädalat enne või pärast eeldatavat tähtaega. lunaarkuu: 28-päevane tsükkel Komplitseeritud rasedus Diabeet Eeldusel, et kõik näitajad on normis, võivad 1. tüübi diabeediga naised enamasti sünnitada probleemideta terve lapse. Kui näitajad on üle normi, võivad raseduse ajal tekkida komplikatsioonid ja laps sündida väärarenguga. Tavaliselt on need vastsündinud madala veresuhkruga. Gestatsioonidiabeet Kuna raseduse ajal toimuvad ainevahetuses muutused, vajavad rasedad rohkem insuliini. Kui kõhunääre ei suuda suurenenud insuliinivajadust täita, siis veresuhkru tase tõuseb. Tekib 4. tüübi diabeet (gestatsioonidiabeet), mis enamasti küll pärast rasedust kaob, kuid suurendab 2. tüübi diabeeti haigestumise riski. 397 Hüpertoonia Krooniline hüpertensioon: RR > 140/90 mmHg enne rasedust või enne 20. rasedusnädalat
annaabi.ee 
