Armgard Mechthild talunaised Elsbeth Hildegard Walter Telli pojad Wilhelm Friesshart palgasõdurid Leuthold Pfeifer Luzernist Kunz Gersaust Jenni, kaluripoiss Seppi, karjasepoiss Gertrud, Stauffacheri naine Hedwig, Telli naine, Fürsti tütar Berta von Bruneck, rikas pärija Hermann Gessler, riigifoogt Schwysis ja Uris Werner, vabahärra von Attinghausen, lipuhärra Ulrich von Rudenz, Attinghauseni õepoeg Rudolf Harras, Gessleri tallmeister Johannes Parricida, Svaabimaa hertsog Stüssi, väljavaht Uri pasunamees Riigisaadik Kubjas Müürseppmeister, sellid ja käealused Heeroldid Halastajad vennad Gessleri ja Landenbergi ratsasõdurid Maarahvast, mehi ja naisi metsakantonitest Sisukokkuvõte ESIMENE VAATUS Esimene pilt Kaluripoiss, karjane ja alpi kütt laulavad. Äkitselt muutub ilm tormiseks vaja kari kokku ajada ja paat järvest välja tõmmata
vanaduspôlve, tema kasupoeg Rudens ei tea midagi talupoegade murest ja hoiab pigem foogti poole, sest ta armastab rüütlipreilit Bertat. Gessler alandab Telli ja paneb ta erilise katsumuse ette. Tell peab noolega tabama ôuna, mis on asetatud ta poja pea peale. Tellile on see raske, kuid poeg julgustab isa, sest ta teab, et isa on täpne vibukütt. Tell käitub mehiselt. Ta paneb teise noole pôue ja kui foogt pärast selle pôhjust küsib, ütleb Tell, et see oli Gessleri jaoks môeldud, kui Tell oleks oma poega tabanud. Tell viiakse vangi, laeval valvatakse teda hoolega, aga järvel on valla pääsenud torm ja äike, tekib segadus. Tell pääseb laeva tüürima ja tal ônnestub pôgeneda. Nüüd saab Tellist vabadusvôitleja, tema ainukeseks eesmärgiks on tabada Gessler. Varitsedes teedel, kus Gessler liigub, ônnestub Tellil Gessler tappa. Vabadusvôitlus kogub hoogu, Austria kuningas môrvatakse. Tell aitab môrvaril (Parricida) pôgeneda.
Seda kuuldes valitses mind kohutav viha. Ma läksin ja tapsin foogti ja see järel põgenesin. Mind aitas üks õilis mees Wilhelm Tell, keda tänan oma elu lõpuni." Härra Baumgarteni lugu on uskumatu ja kohutav, kuid samas mõistetav. Keegi ei soovi seda, et mingi uhke linna härra rüvetaks ta naist. Proovisime ka rääkida ülla maahärra Wilhelm Telliga, kuid ta keeldus paraku sellel teemal kaasa rääkimast. Muidugi ei saa seda pahaks panna, kui arvestada, et tappis foogt Gessleri. Nüüd, kui on mõrvatud mitmeid foogte ja samuti keiser võib ehk Sveitsi olukord muutuda. Mõndaaega võib küll riigi sisene olukord olla keeruline, kuid loodame, et Sveitslaste kannatused on lõppemaks. KÕIK VÕIMAS KÜBAR, MILLELE PEAB ALLUMA Kui tavaliselt kasutatakse krooni võimu sümbolina, siis Sveitsis on teised sümbolid ja meetodid. Kes on käinud Altdorfti lähedal on ehk näinud ühel aasal kübarat. See kübar tähistab võimu
lapse suunas. Natukese aja pärast ärkab Attinghausen ja küsib, kas liit on sõlitud, millele vastatakse jaatavalt. Rudzen tuleb suure kiiruga ja soovib vabahärralt andeks paluda, kuid ta on hiljaks jäänud. Sellepeale palub ta kõigilt teistelt vabandust. Nüüd plaanivad nad astuda lõpuks türannile vastu. Isegi Rudenz plaanib seda , sest on vihane, et temalt võeti ära Berta. Kolmandas pildis tapab Wilhelm Tell oma noolega Gessleri. Sellega lõppeb pööre. Wilhelm Tell läbistab noole Gesslerist, mille peale ta hukkub. Viies vaatus Esimeses pildis hakkavad paljud maamehed veel tellingutes olevat Uri Sunduse kantsi lammutama, mispeale soovib Walter Fürst neid peatada. Ta ei suuda seda teha. Melchtal ja Rudenz päästsid ära Berta põlevast hoonest. See kübar, mida ennem kästi kummardada, sai vabadusemärgiks, mis sümboliseeris türannia lõppu. Paljude kõrvu jõudsid sõnumid, et keiser
vanaduspôlve, tema kasupoeg Rudens ei tea midagi talupoegade murest ja hoiab pigem foogti poole, sest ta armastab rüütlipreilit Bertat. Gessler alandab Telli ja paneb ta erilise katsumuse ette. Tell peab noolega tabama ôuna, mis on asetatud ta poja pea peale. Tellile on see raske, kuid poeg julgustab isa, sest ta teab, et isa on täpne vibukütt. Tell käitub mehiselt. Ta paneb teise noole pôue ja kui foogt pärast selle pôhjust küsib, ütleb Tell, et see oli Gessleri jaoks môeldud, kui Tell oleks oma poega tabanud. 18 Tell viiakse vangi, laeval valvatakse teda hoolega, aga järvel on valla pääsenud torm ja äike, tekib segadus. Tell pääseb laeva tüürima ja tal ônnestub pôgeneda. Nüüd saab Tellist vabadusvôitleja, tema ainukeseks eesmärgiks on tabada Gessler. Varitsedes teedel, kus Gessler liigub, ônnestub Tellil Gessler tappa
Minnakse Rütli aasale, mida teha edasi, ette võtta. Talupoeg ei taha väga mässata, kuid olukord nõuab suisa. Võetakse vastu otsusoma vabaduse eest võidelda < vanne. Wilhelm Tell oli legendaarne vibukütt. Arvab, et rahuga on võimalik rahu saada. Üldise mässuga kaasa ei lähe esialgu; arvab, et üksinda võib tugev olla. Tellist saab võitleja, kui teda ennast tabab ülekohus > kübar, veel enam õuna lask oma poja pea peal. Tell tapab Gessleri, Austria võimu langus. Vabaduse mõte! Sveitsi maameeste võit Austria võimu vastu. Shciller on romantilise ajaloolise draama rajaja. 9 Looming Nõukogude Liidu postmark, Eduard Vilde, 1965, (Michel 3114, Scott 3060A) Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("Musta mantliga mees", 1886, "Kuhu päike ei paista", 1888; "Kõtistamise kõrred", 1888).
annaabi.ee 
