Dieselloks, Industrieroboter usw. Es war nicht langweilig, weil wir da viel interessant gesehen haben. (Deutsches Museum) Freitag: Wir haben die Neues Rathaus besucht und Maria hat ihrer Telefon verloren. Sie war sehr traurig darüber. Wir alle haben die Telefon gesuht, aber wir hatten es nicht gefunden. Die Rathaus war ein bisschen langweilig, weil die Lehrerin hat so wiel über die Geshichte geredet. (Neues Rathaus) Samstag: Am Samstag hatten wir ein Stadtrundfahrt und danach konnten wir die ganzen Tag in die Innenstadt sein. Zuerst ging ich mit Maria einkaufen. Danach gingen wir spazieren und haben ein Pizza gegessen. Wir haben auch ins Kino gegangen. Es war ein sehr tolles Tag! Sonntag: Am Sonntag mussten wir um 6 Uhr aufstehen. Dann hatten wir schnell gefrühstückt und mussten unsere Sachen einpacken. Unserem Zug fuhr um 8 Uhr los
Stiil väga mahlakas ja hoogne, mille all mõnikord on kannatanud ajalooline tõdegi. Armastab liialdada, säästmata sõnu oma mõttekaaslaste ülistamiseks ja vastaste mahategemiseks. Russowi kroonika on tuntud kõigile järgnevaile balti kroonikuile, kujunedes neile tähtsaks faktilise materjali allikaks. 17. saj kirjutatud kroonikates on oluline Tartu ülikoolis õppinud rootslasest ametniku Thomas Hjärne mitmeköiteline "Ehst-, Lyf- undn Lettlaendische Geshichte". T. Hjärne kaudu selgub mõndagi toonasest eestlaste rahvausundist, kommetest, keelest. Kaalukamaks tuleb pidada koduõpetaja ja Järva-Jaani pastori Christian Kelchi kroonikat "Liefländische Historia" (1695). C Kelch arvestab varasemaid kroonikaid, linnaarhiividest leitud materjale ning esitab oma tähelepanekuid eestlaste lootusetust olukorrast. Tema kroonika kaudu pääses esmakordselt trükki eesti rahvalaul ("Jörru!...), mida hiljem on mitmes teoses maailmas uuesti avaldatud. Kelch
Stiil väga mahlakas ja hoogne, mille all mõnikord on kannatanud ajalooline tõdegi. Armastab liialdada, säästmata sõnu oma mõttekaaslaste ülistamiseks ja vastaste mahategemiseks. Russowi kroonika on tuntud kõigile järgnevaile balti kroonikuile, kujunedes neile tähtsaks faktilise materjali allikaks. 17. saj kirjutatud kroonikates on oluline Tartu ülikoolis õppinud rootslasest ametniku Thomas Hjärne mitmeköiteline "Ehst-, Lyf- undn Lettlaendische Geshichte". T. Hjärne kaudu selgub mõndagi toonasest eestlaste rahvausundist, kommetest, keelest. Kaalukamaks tuleb pidada koduõpetaja ja Järva-Jaani pastori Christian Kelchi kroonikat "Liefländische Historia" (1695). C Kelch arvestab varasemaid kroonikaid, linnaarhiividest leitud materjale ning esitab oma tähelepanekuid eestlaste lootusetust olukorrast. Tema kroonika kaudu pääses esmakordselt trükki eesti rahvalaul ("Jörru! ...), mida hiljem on mitmes teoses maailmas uuesti avaldatud
Stiil väga mahlakas ja hoogne, mille all mõnikord on kannatanud ajalooline tõdegi. Armastab liialdada, säästmata sõnu oma mõttekaaslaste ülistamiseks ja vastaste mahategemiseks. Russowi kroonika on tuntud kõigile järgnevaile balti kroonikuile, kujunedes neile tähtsaks faktilise materjali allikaks. 17. saj kirjutatud kroonikates on oluline Tartu ülikoolis õppinud rootslasest ametniku Thomas Hjärne mitmeköiteline "Ehst-, Lyf- undn Lettlaendische Geshichte". T. Hjärne kaudu selgub mõndagi toonasest eestlaste rahvausundist, kommetest, keelest. Kaalukamaks tuleb pidada koduõpetaja ja Järva-Jaani pastori Christian Kelchi kroonikat "Liefländische Historia" (1695). C Kelch arvestab varasemaid kroonikaid, linnaarhiividest leitud materjale ning esitab oma tähelepanekuid eestlaste lootusetust olukorrast. Tema kroonika kaudu pääses esmakordselt trükki eesti rahvalaul ("Jörru!...), mida hiljem on mitmes teoses maailmas uuesti avaldatud
Autori nime Euroopas tuntud Liivimaa esiajast 1798-1799 ,,Die Vorzeit Lieflands, Ein Denkmal des Pfaffen und Rittergeistes" I-II. Tombach tülkis 1909 ,,Liivimaa esiaeg". 1820 ,,Die freien LEtten und Esthen", lasi lahti müüdi helgest eestlaste ja lätlaste vabaduse ajast. J. C. Petri (1762-1851) kirjeldab siinseid olusid, 1802 ,,Ehstland und die Ehsten". Veel löövamas stiilis eestlaste kuldsest ajast kui Merkel lätlaste kohta kirjutas. Philipp Willigerod (1779-1848) 1814 ,,Geshichte Estlands", mäletab eesti juuri ja sealt tema lähenemisnurk. Mõju: tõstis esiplaanile agraarsuhete ajaloo ja pärisorjuse küsimuse. V loeng 1860. aastail Balti maade ühiskonnas olulised muutused. Euroopas rahvusluse esilekerkimine, suured liikumised, Balti maid puudutasid Saksamaa ühinemine ja selle mõju naabritele. Venemaal keisrite vahetus konservatiivne Nikolai vahetati liberaalsema Aleksander II vastu. Ärkavad Balti provintsid, kus kujuneb
Kroonika kaitseb linlaste seisukohti. 1 Kujutab huvitavalt ja piltlikult kujutab Vana-Liivimaa üksikute seisuste elu Liivi sõja eelõhtul, ka talupoegade oma, eriti lõbustusi: pulmad, kirmased, jaanituli. Mahlakas, hoogne stiil, mille all kannatab ajalooline tõde. Liialdusi palju. Thomas Hjärne “Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geshichte” on 17.saj kirjutatud kroonikatest olulisim. Autor Hjärne, rootslane. Kroonika on mitmeköiteline. Selles räägitakse eestlaste rahvausundist, kommetest, keelest. Kelchi „Liefländische Historia“ (1695) on kaalukaim kroonika. Kelch arvestas varasemaid kroonikaid, lisab enda kroonikale linnaarhiivi materjale ning esitab oma tähelepanekuid eestlaste olukorrast. Kroonikas on ka üks eesti rahvalaul „Jörru!“ Kelch kirjutas lisakroonika „Continaution” (trükis 1875),
annaabi.ee 
