Kadrina Keskkool Lapi keel Referaat Martin Proosa 10.A Saukse 2010 1.Üldandmed × Lapi keel on tuntud ka saami keele nime all × Lapi keele kõnelejaid on kokku ligi 40 000 × Lapi keeled kuuluvad soome-ugri keelte alla, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. Laplasi mainitakse esmakordselt I sajandil Tacituse "Germanias", milles esinevat Fenni- nimelist rahvast samastatakse laplastega. Sellesama nimetusega tähistavad laplasi ka mõned hilisemad kroonikud. Saxo Grammaticusel esineb XII sajandil esmakodselt Lappi 'Lapimaa'. Seda nimetust kasutavad ka naabrid soome lappi 'Lapimaa', lappalainen 'laplane' ja nende järgi teisedki rahvad. Laplased ise nimetavad endid sabme (saami), sabmelas, saamla, oma keelt sabme. Viimasel ajal on laplaste endanimetust hakatud nende kohta kasutama
Ta tahtis saada pärijat. Pruudi nimi oli Milonia Caesonia. Tema kohta on öeldud, et ta ei olnud eriti noor ega ka eriti ilus, aga ta oli juba tõestanud oma viljakust. Enne abiellumist oli naine juba rase ning pärast lapse sündi tunnistas Caligula selle omaks. Tüdruku nimeks sai Julia Drusilla. Enne kui imperaator sai 27-aastaseks, tuli uus vandenõu. Vandenõu tuumas oli Lepidus, kes oli imperaatori kõige tähtsam senaatorlik (senatorial) usaldusisik, ja Gaetulicus, kes oli komandör Germanias. Teiste osavõtjate sekka kuulusid ka tema kaks õde, Agrippina ja Livilla, kellele viimase kahe aasta jooksul oli imperaator andnud kõrgeid ausid. Caligula tapmiseks oli tingimused head, aga asjad ei läinud nii, nagu oleks pidanud. Keegi aga reetis selle plaani imperaatorile. Pole aga teada, kes see oli. Ilmselt ainult Gaetulicus ja senaatorlik ring Roomas langesid kahtluse alla kõige pealt. Caligula vastus oli lihtne ja efektiivne. Ta lasi
"Kalevipoja" ilmumine ÕES-i toimetistes · 1857- Eesti järjepideva ajakirjanduse algus Pärnu Postimehe ilmumine. JV Jannsen · 1869- toimus Eesti esimene üldlaulupidu · 1872- Eesti Kirjameeste Selts e kooliõpetajad. Arendada keelt ja kult-i. Edendas rahvaluule kogumist. Rahvusliku liikumise allliikumine. · 98 pKr- P.C.Tacticus ,,Germaania" Kirjeldas rahvaid, kes jäid Rooma impeeriumist põhja poole. Barbareid, mitte-kult. Aesti. Baltihõimude eellased. actiuse germanias kirjeldati rooma impeeriumi ümbritsevaid hõime ning põhja poolsete hulgas on ära mainitud selline hõim nagu aestid, neid arvatesk olevat proteestlased ning seetõttu seda daatumi peetakse ka eesti kultuuri eostamise daatumiks · 1919- - Eesti väe vastupealetung / Asutav Kogu / kirjutati alla vaherahulepe 1. Kultuur kui teine olemine (semiootilisest aspektist) Kultuur on teine olemine. Esmane olemine on loodus.
Repertorium Germanicum mingi asi. Väga palju materjali ka publitseeritud. Teisalt on need väga vanad. „Liv-Est und Kurl. UB” Publikatsioonide kogu. Bunge alustas, esimene köide 1853. Lisaks veel „Akten und Rezessen” UB tegemine jäi MS tõttu katki. „Brieflade” mõisate dokud Paljud materjalid seotud Liivi sõjaga. On veel ka „Hanserezesse” ja „Hansisches UB” Varased kirjalikud allikad Eesti ala kohta „Eesti” – Tacitus 1. saj lõpul „Germanias” 45pt Aestii, kel merevaiku ja põlluharijad. Tema eeskujul maininud Cassiodorus jt keskajal. Wulfstan, anglosaksi kaupmees, 9saj mainib idapoolset maad Eostland. Tacituse info vahendatud teave, ta ise ei teadnud ju. Võis olla üldnimetus idapoolsete inimeste kohta. Ta mainis ka „Fenni”, kole metsikud ja primitiivsed. Skandinaavia Saagades arvukalt toponüüme, mida seostada Eestiga. Sündmused neis kohtades. Probleem aga selles, et jutud kirja pandud väga palju hiljem.
Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus
annaabi.ee 
