18. sajandil valgustusaja suurimad nitekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mjutas ka romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19. sajandi lpus seadis naturalism eesmrgiks argise tetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning hiskonnakriitilise realismiga tusid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Pshholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tehhov. Maurice Maeterlinck oli smbolismi meister. Isiksuse ja hulga konflikti ksitlesid prast I maailmasda ekspressionistid G. Kaiser ja E. Toller. Poliitilise teatri lipukandja Bertolt Brecht arendas eepilise teatri teooria. Prast II maailmasda olid mjukad eksistentsialism (Jean-Paul Sartre) ja absurditeater (Samuel Beckett ja Eugne Ionesco).
A. Romantik 1840 Hoffmann, Novalis 1815- Anette von Droste-Hülshoff, Franz Grillparzer, Eduard Mörike, Biedermeier 1848 Adalbert Stifter 1830- Vormärz Georg Büchner, Georg Herwegh, Heinrich Heine 1848 1850- Realismus Theodor Fontane, Gottfried Keller, Theodor Storm 1890 1875- Naturalismus Carl und Gerhart Hauptmann, Henrik Ibsen 1900 Expressionism 1910- Gottfried Benn, Georg Heym, Georg Trakl us 1925 Neue 1925- Bertolt Brecht, Ödön von Horvath, Erich Kästner, Heinrich Mann, Sachlichkeit 1940 Kurt Tucholsky 1900- Franz Kafka, Hermann Hesse, Thomas Mann, Robert Musil, Rainer Moderne 2013 Maria Rilke, Arthur Schnitzler Literaturepoche: Barock (1600-1720)
18. sajandil valgustusaja suurimad näitekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mõjutas ka romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19. sajandi lõpus seadis naturalism eesmärgiks argise tõetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning ühiskonnakriitilise realismiga tõusid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Psühholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tsehhov. Maurice Maeterlinck oli sümbolismi meister. Isiksuse ja hulga konflikti käsitlesid pärast I maailmasõda ekspressionistid G. Kaiser ja E. Toller. Poliitilise teatri lipukandja Bertolt Brecht arendas eepilise teatri teooria. Pärast II maailmasõda olid mõjukad eksistentsialism (Jean-Paul Sartre) ja absurditeater (Samuel Beckett ja Eugène Ionesco). Lydia Koidula "Saaremaa onupojaga" 1870
(1998) „Recruiting Employees. Individual and Organizational Perspectives“ ja ka Breaugh, J. A., & Mann, R. B. (1984) „Recruiting source effects: A test of two alternative explanations“. Viimane tundub huvitav, sest seal tundub juttu oolevat kahest erinevast värbamise meetodist, või lähenemisest värbamisele. Vähemalt pealkirja järgi. Mulle pakuvad huvi ka Rynes’i kirjutised. Kõik haakuvad minu teemaga hästi vähemalt pealkirja järgi otsustades. Rynes, S. L., Bretz, R. D., & Gerhart, B. (1990) „The importance of recruitment in job choice: A different way of looking“ ning huvitav tundub ka Rynes, S. L., & Barber, A. E. (1990) „Applicant attraction strategies: An organizational perspective“. See sobitub minu arvates eriti hästi Southwesterni programmi strateegiatega. Rynes, S. L., & Boudreau, J. W. (1986) „College recruiting in large organizations: Practice, evaluation, and research implications“. Rynes, S. L., Orlitsky, M. O., & Bretz, R. D
1901 aastal sai valmis ka Estonia uus saal valmis, see oli suur tõuge teatrielule, sest oli koht kus koos käia, arenes teater ja seltsielu. Pauli tegemised teatris ja mujalgi kuni lõpuni Kutselise teatri tekkimise ajaks oli Paulil seljataga kaheksa-aastane lavakogemus, kümmekond lavastajatööd ja õige mitukümmend osatäitmist. Kuigi tollane teater piirdus enamjaolt rahvalike lustimängude etendamisega, ei puudunud Pinna lavastuste hulgas ka suurmeistrite (Gerhart Haptmann, Henrik Ibsen, Friedrich Schiller, Maksim Gorki, Lev Tolstoi) kõrgväärtuslikud teosed. Tulemused olid seda märkimisväärsemad, et kogu teatritegevus toimus kutsetöö kõrvalt, vabast ajast. Ametis oli Pinna siis kantseleikirjutajana ringkonnakohtus ja linnavalitsuses. Erinevalt ansamblimängu eelistavast "Vanemuisest" jäi "Estonia" teatriks, kus särasid üksikud tähed, teistest staaridest veelgi peajagu kõrgemal seisis aga Pinna. Olles ameti poolest teatri eesotsas, valis
Sümbolistide teostes peegeldub hingeline kriis, domineerivad nukrus, ükskõiksus maailma vastu, painajalikud surmamõtted. Nende loomingule on iseloomulik meloodilisus, assotsiatsioonide mäng, erinevate aistingute liitmine. Sümbolism on mõjutanud ka draamat (eelkõige M. Maeterlinck, aga ka Hauptmann, Ibsen, Strindberg) ja proosat. Esindajad : pr luuletajad Ch Baudelaire, Paul Verlaine, Arthur Rimbaud, Stephane Mallarme; belgia draamakirjanik Maurice Maeterlinck; saksa kirjanik Gerhart Hauptmann; austria kirjanik Rainer Maria Rilke; iiri päritolu inglise kirjanik Oscar Wilde; iiri kirjanik William Butler Yeats; vene luuletajad Valeri Brjussov ja Aleksandr Blok. Eestis on uusromantismi mõju täheldatav alates 20. saj algusest (Tuglas, Enno, Suits, Semper). Tugevaima impulsi sai Euroopa sümbolistlik luule 1870-ndatel aastatel loomeküpsuse saavutanud kolme pr luuletaja teostes: Paul Verlaine ( 1844 1896) / pol ver`len /
Paista võib et O'Neill oligi ainus, kes lõi kunstiväärt draamat, tal oli palju loomingut. 1920nendatel sai O'Neill tuntuks. O'Neill kirjutas mitmetes stiilides, näidendid võib jagada realistlikeks, ekspressionistlikeks ja segatüübilisteks. Karakteritunne ja vormijulgus. O'Neill põhjustas selle, et valdavaks sai psühholoogiline peredraama tõsisemates teatrites. See on valitsenud aastakümneid tänapäevani välja. Selline vorm kodunes ka Broadwayle. 51) Gerhart Hauptmann - 40 lavateost, erinevad zanrid. Rikkalik nii stilistiliselt kui temaatiliselt. Teda on nimetatud viimaseks täiesti naiivseks kirjanikuks, kuna vältis selgeid programmilisi positsioone. Kuulsaks sai naturalistina. Repertuaaris püsinud siiani just tema varasemad teosed. ,,Enne päikesetõusu" 1889, ,,Enne päikeseloojangut" 1932, ,,Kangrud" 1982, ,,Kopranahkne kasukas" 1893, ,,Rotid" 1911. Sündis Sileesias hotelliomaniku pojana