laiali jugavool-Rossby lainetega kaasneb kitsas sooja ja kulma ohu kokkupuutevööndis vaga tugev tuul, mida kutsutakse jugavooluks. Jugavool jargib Rossby laineid ja moodustab pulseeriva ohuvoolu, kus ohu liikumise kiirus on suurim keskmes ja vaiksem voolu aareosas. Jugavoolu kese paikneb sageli 10-11 km korgusel ning tuule kiirus ulatub kuni 300 km/h. Jugavool on tingitud aarmiselt suurest ohurohugradiendist polaarfrondi kohal. · Selgitada moisteid mussoon, katabaatiline tuul, geostroofiline tuul- mussoon- pusiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Mussoon tekib seeparast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval maaral. Suvel on maismaa soojem, mistottu kujunevad seal valja tousvad ohuvoolud, mis moodustavad pusiva madalrohkkonna. Seetottu toimub pidev ohuvool merelt maale, mis toob endaga kaasa ookeanivee aurustumise tottu suure niiskusesisaldusega ohu, mis pohjustab tugevaid sademeid. Talveperioodil on asi vastupidine,
Liikumist mõjutavad: maa pöörlemisest tingitud jõud (Coriolise jõud), tsentrifugaaljõud, hõõrdejõud. 17. Mis on Coriolise jõud? Millest sõltub selle jõu tugevus? Kuidas mõjutab see õhu liikumist? Coriolise jõud tekib keha liikumisel pöörlevas taustsüsteemis, mille tulemusena: põhjapoolusel kalduvad liikuvad kehad esialgsest liikumissuunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Sõltub geograafilisest laiuskraadist: maksimum poolustel, ekvaatoril 0. 18. Mis on geostroofiline tuul ja missuguses suunas see puhub? Geostroofiliseks tuuleks nimetatakse õhu ühtlast ja sirgjoonelist liiikumist rõhu gradientjõu ja Coriolise jõu mõjul. Geostroofiline tuul puhub paralleelselt isobaaridega nõnda, et madalrõhkkond jääb liikumissuunast vasakule (põhjapoolkeral). 19. Kuidas mõjutab õhu liikumist hõõrdejõud? Hõõrdumine vähendab tuule kiirust ja muudab suunda. Mõju ulatub ca 1 km kõrguseni
U Ro = << 1 , mistõttu v v = 0 .;3väljaspool piirikihte on turbulentsi mõju väike, mistõttu A fL = kz = 0 Eeldades, et võrrandites (8.1) kehtivad lihtsustused f = const ja = 0 , saame geostroofilise voolufunktsiooni kujul 1 g = p . f 0 (8.2) Konstantse tiheduse korral rõhu horisontaalgradient ja seega ka geostroofiline hoovus ei sõltu sügavusest. Seda olukorda nimetatakse barotroopseks voolamiseks. Sama olukord esineb ka siis, kui tihedus kasvab sügavusega, kuid samarõhupinnad (isobaarid) on paralleelsed (joonis 8.3,a) samatiheduspindadega (isopüknidega). Ookeanis enamasti temperatuur, soolsus ning seega ka tihedus muutuvad nii horisontaalis kui ka vertikaalis nii, et isopüknid on isobaaride suhtes kaldu (joonis 8.3,b) ja rõhu horisontaalgradient ja geostroofiline kiirus muutuvad sügavusega.
segunemine on takistatud ning pinnakihi edasine soojenemine toimub järve keskel peaaegu sama kiiresti kui ranna ääres. Järve rannaäärse ala ning keskosa erineva soojenemise tõttu tekib püsiv tiheduse horisontaalne gradient ranna lähedal on kergem vesi ja järve keskel tihedam vesi. Tiheduste horisontaalne gradient tekitab hüdrostaatika tõttu rõhu horisontaalse gradiendi, mille jõud on geostroofilises tsirkulatsioonis tasakaalus Coriolis'e jõuga. Geostroofiline voolamine on suunatud piki samarõhujooni ning põhjapoolkeral on voolamine suunatud kõrgema rõhu poolt madalama suunas vaadates paremale. Väiksemale vee tihedusele vastab kõrgem veetase. Seetõttu väiksema veetihedusega piirkonnas on rõhk suurem. Järvedes on temperatuur peamine vee tihedust mõjutav parameeter. Aprilli lõpus on kõikjal ühtlaselt läbisegatud külm vesi. Mais ja juunis rannalähedased alad soojenevad ja kihistuvad, järve keskel säilib segunenud olek
o Güroskoop e vurr on kiiresti pöörlev telgsümmeetriline keha. Güroskoopiline efekt seisneb selles, et güroskoobi asend praktiliselt ei muutu lühiajaliste häirituste mõjul. Ta püüab säilitada oma pöölemistelge. Kasutatakse nt lennunduses. · Pöördliikumise globaalsed efektid (K.E.v. Baer, vektorkorrutis, Coriolise kiirendus, Maa pöörlemise nurkkiirus, Foucault' pendel, passaathoovused, El Niño, Ekmani hoovus, geostroofiline tuul, tsüklon, antitsüklon, Cromwelli ekvatoriaalne vastuhoovus). o Karl Ernst von Baer avastas jõgede kallaste uhtumise seaduspärasuse põhjapoolkera jõed uhuvad rohken paremat, lõunapoolkera jõed vasakut kallast. Ekvaatoril efekt puudub. Seda põhjustab Coriolise jõud. o Vektorkorrutis kahe vektori a ja b vektorkorrutiseks nimetatakse vektorit c, mille pikkus on arvuliselt võrdne vektorite a ja b poolt määratud rööpküliku pindalaga
- tsentrifugaaljõud - hõõrdejõud 14. Mis on Coriolise jõud? Millest sõltub selle jõu tugevus? Kuidas mõjutab see õhu liikumist? Maa pöörlemisest tingitud jõud ehk Coriolise jõud tekib keha liikumisel pöörlevas taustsüsteemis, mille tulemusena: - põhjapoolkeral kalduvad liikuvad kehad esialgsest liikumissuunast paremale, lõunapoolkeral vasakule - Sõltub geograafilisest laiuskraadist: maksimum poolustel, ekvaatoril 0. 15. Mis on geostroofiline tuul ja missuguses suunas see puhub? Geostroofiliseks tuuleks nimetatakse õhu ühtlast ja sirgjoonelist liikumist rõhu gradientjõu ja Coriolise jõu mõjul. Puhub paralleelselt isobaaridega nõnda, et madalrõhkkond jääb liikumissuunast vasakule (põhjapoolkeral). Väiksematel laiustel kui 15º ei kasutata geostroofilise tuule mõistet. 16. Kuidas mõjutab õhu liikumist hõõrdejõud? - Atmosfääris esineva tuule kiirus ja suund muutub kõrgusega
vasakule Hõõrdejõud- vastupidine õhu liikumise suunale Tsentrifugaaljõud- peab arvestama, kui tsükloni või antitsükloni läbimõõt on 1000km või väiksem. Eriti troopiliste tsüklonite puhul; Gradienttuul- vabas atmosfääris, kus hõõrdejõud peaaegu puudub, tasakaalustab Coriolise jõud gradientjõu; liikumine toimub piki isebaare; kui isobaarid on sirged, siis geostroofiline tuul; 13 TUUL MAALÄHEDASES ÕHUKIHIS Tsüklonis e. madalrõhualal puhub tuul vastu kellaosuti liikumise suunda keskpunkti poole (PP) Antitsüklonis e. kõrgrõhualal puhub tuul kellaosuti suunas keskpunktist väljapoole (PP) TUULT ISELOOMUSTAVAD SUURUSED
1. Õhurõhu gradientjõud tõmbab õhuosakest kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. See jõud on seda suurem, mida suurem on õhurõhkude vahe. 2. Coriolisi jõud hakkab liikuvat õhuosakest kallutama põhjapoolkeral liikumissuunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Poolusel on Coriolisi jõud maksimaalne, ekvaatoril null. Mida suurem on tuule kiirus, seda suurem on Coriolisi jõud. Kõrgemates õhukihtides on need kaks jõudu tasakaalus ja õhk liigub täpselt piki isobaare (geostroofiline tuul) 3. Hõõrdejõuga peab arvestama maapinna lähedal (madalamal kui 1km). See jõud pidurdab õhu liikumist (vähendab tuule kiirust) ning kallutab tegeliku tuule veidi madalama rõhuga ala suunas. Maa- ja merebriis. Briis päeval-puhub merelt maale, sest merel kõrgrõhuala (õhk jahe, laskub) ja masimaal madalrõhuala (õhk soe, kerkib). Öösel vastupidi-briis puhub maalt mrele. Passaadid. Püsivad tuuled, mis puhuvad 30ndatelt laiuskrasdidelt ekvaatori suunas. Põhjapoolkeral
Coriolisi jõud. transporditakse soojust ekvaatorilt pooluste Sõltub Maa pöörlemisest, laiusest ja poole ja külma õhku poolustelt ekvaatori objekti kiirusest. suunas Liikuvad kehad kalduvad põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule 1-ja 3-rakuline tsirkulatsioon. Gradientjõud, mida põhjustab temperatuuri Geostroofiline tuul. ja selle kaudu päikesekiirguse ebaühtlane puhub piirkihist kõrgemal, sirgjooneliselt jaotus, Mandrite ja ookeanide ebaühtlane piki isobaare (lihtsaim tuule juht) jaotus, Maakera pöörlemine (Coriolisi jõud) NAO. Üherakuline tsirkulatsiooni mudel: Maa on Talvel, kui Islandi miinimumis rõhk Õhurõhu gradient
Varajasatel hommiku tundidel on atmosfääri alumine piir 0.5 km aga päeval 1-2 km. Teooria pole päris õige , tegelikkuse peaks viskoossuse koefitsent kõrguse suurenedes kasvama. Vabas atmosfääris kus turbulent tekib vaid erioludes (jugavoolud) kujuneb Coriolise jõu mõju välja gesostroofiline tuul. Isobaar ehk samarõhujoon Gradienttuul- Hõõrdevaba tuul , mis esineb igasuguste isobaari joonte korral.Sirgete ja paralleelsete isobaaride korral aga Gesotroofiline tuul . Geostroofiline tuul puhub paralleelselt isobaaridega, põhjapoolkeral selliselt, et madalama rõhuga ala jääb vasakule. Tsüklon on madalrõhu ala ja üldiselt niiske õhuga. Gradientjõud lükkab madalrõhuala serval asuvat õhuosakest õhumassi keskosa poole (madalrõhulohku, kus rõhk on kõige madalam). Õhuosakese liikumisega käivitub Coriolise jõud , mis kallutab õhuosakest paremale (põhjapoolkeral) tema olemasolevast liikumissuunast
väike. ranniku piirkonnas. Päeval puhub tuult tunduvalt väiksem ja oleneb lume vga suurel hulgal laekuvat informatsiooni Gradienttuul ja geostroofiline tuul. merelt soojenenud ranniku poole(merebriis), tihedusest.Mida suurem on õhu lhikese aja jooksul. Eriti oluline oli see Gradienttuul ja geostroofiline tuul:Alates õhtul aga jahtunud rannikult merele
ka omavahel.Hõõrdumisjõud R=-kv.v-tuule kiirus,k- hõõrdumistegur.Tsentrifugaaljõud:Seda jõudu tuleb arvestada kõverjooneliste õhuvoolude puhul.Ta on suunatud piki trajektoori kõverusraadiusest r väljapoole ja tema suurus C avaldub: C=v2/r,kus v-tuule kiirus.Valemist ilmneb,et see jõud on eriti suur suurte kiirustega keeristuulte korral,millede kõverusraadius r on võrdlemisi väike.Gradienttuul ja geostroofiline tuul:Alates 500-1000m kõrguselt(vabas atmosfääris)on hõõrdumine prakt.0,nii et tuul puhub piki isobaari.Sellist tuult nim.gradienttuuleks.Ta on kas sirg- või kõverjooneline ühtlane hõõrdumisvaba tuul.Sirgjoonelist gradienttuult nim.ka geostroofiliseks tuuleks.See on tuule lihtsaim juht,mis esineb sirgjooneliste isobaaride korral vabas atm.Sel korral osakesele mõjuvad ainult gradientjõud ja maakera pöörlemisest tingitud
annaabi.ee 
