Moskva külma sõja poliitika avalikuks formuleerimiseks. Külm soda Külma sõja telg oli USA ja NSVL vastasseis. Külma sõja vormid: propagandistlikud, ideoloogilised, kultuurilised, majanduslikud ja sõjalised (luure, õõnestustegevus, liitlaste hankimine, konfliktid, kriisid, pingekolded, võidurelvastumine) et tugevdadad ennast ja nõrgestada teist. Võimsam relv oli TUUMAPOMM TRUMANI doktriin Majanduslikult arenenud USA Euroopas populaarne. EU riigid muutusid geopoliitiliseks ruumiks, mille olukord sõltus suuresti N. Liidu ja demokraatlike lääneriikide üha tervanevast vastasseisust. Trumani doktriin 1947 kommunismi pidurdamise poliitika Truman tunnetas ohtu (NSVL surve Iraanis, Türgis, Kreekas) ja tegi Kongressile ettepaneku osutada sõjalist ja majanduslikku abi neile riikidele, keda ähvardab kommunismi mõju alla sattumise oht. Kui maailmas rikutakse sõjalise surve ja poliitilise sisseimbumise teel status quo'd, siis ei saa USA sellega leppida.
Lisaks võimu kinnitamisele Ida-Euroopas tugevnes NSVL surve Türgile ja Kreekale. Türgis maabusid seepeale Briti väed ja ennistasid võimuile sõjaeelse valitsuse. 1946 alustasid Kreeka kommunistid kodusõda. Mujal maailmas algas rahvuslik vabadusliikumine koloniaalimpeeriumid lagunesid, endised kolooniad iseseisvusid. Kumbki osapool üritas neid oma võimu alla saada. Trumani doktriin Majanduslikult arenenud USA on Euroopas populaarne. Euroopa riigid muutusid geopoliitiliseks ruumiks, mille olukord sõltus suuresti NSVL ja demokraatlik lääneriikide teravnevast vastasseisust. Trumani doktriin 1947 kommunismi pidurdamise poliitika. Truman tunnetas ohtu ja tegi Kongressile ettepaneku osutada sõjalist ja majanduslikku abi neile riikidele, keda ähvardab kommunismi mõju alla sattumise oht. Esimene Trumani doktriini praktiline rakendus Marshalli plaan 1948. Vastukaaluks andis USA 17-le Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi
Või on ta "tilluke, tähtsusetu ja hoomamatu", nagu teab Enn Soosaar. Üks võimalik valim Eesti suurimatest, ainult füüsisega seotud rikkustest on selline: 1. Eesti on kahe eriti kaaluka kontinendi põkkumispiirkond, seetõttu kõrgstrateegiline, nagu Panama, Gibraltar, Suess, Singapur, Iirimaa, jne. Viimased on teiste kontinentide põkkumispunktid. Kuid Eesti on ka kahe olulise geopoliitilise ruumi vaheruum, seetõttu omab geopoliitilist potentsiaali, mis on piisav geopoliitiliseks maailmariigiks tõusmiseks. Seetõttu on meie arengupotentsiaal veelgi oluliselt suurem kui näiteks Singapuril, kus viimase 35 aasta jooksul on majandusareng olnud 8% aastas! 2. Eesti kaudu läheb ökonoomseim transiidimarsruut, nafta transiidi puhul on kokkuhoid kuni 15% kõikide teiste marsruutidega võrreldes. Euroopa logistikute arvutused on näidanud, et transiidi jaotuskeskuste ületoomine Hollandist Ida Saksamaale vähendaks jaotuskulusid 68%. Ja pürgimus
Selles mõttes on parim varjant Euroopa Liit. Kuuuvus Põhja - Euroopasse on eelkõige unistuslik eeskuju, kuid ei taga kaitset Venemaa poolse agressiooni vasti. Kuigi vahe – Euroopas domineerib slaavi kultuur, võib Vahe – Euroopa osutada Eesti aladele toetust, sest selle regiooni riikidel on ühine saatus. Vahe – Euroopa põhiküsimuseks on see, kas õnnestub Ukrainat kujundada euroopalikukls riigiks. Sest sellisel juhul oleks Ukraina geopoliitiliseks tasakaalustajaks poola üleliigsete ambitsioonide vastu, kes soovib selles regioonis domineerida. Juba Zbigniew Brzezinski on kirjutanud, et Ukrainal võib olla suur tuelvik. Teised geopoliitilised ühendused Regimaalste ühenduste gruppi kuukub veel 1991. Aasta detsembris loodud ülemineku liit Sõltumatute Riikide Ühenduss, kuhu on kuulunud kõik endised NSV Liidu liiduvabariigid, va. Balti rigid. V- Üutini
Rasputin ja Aleksandr Prohhanov, geopoliitik Aleksandr Dugin, võimule lähedal seisvad poliittehnoloogid Stanislav Belkovski ning Gleb Pavlovski, kui nimetada mõnd avaliku arvamuse mõjutajat. Läkituses Venemaa Föderatsiooninõukogule 131 2005. aastal nimetas president Vladimir Putin Nõukogude Liidu hukku (крушение) sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks. Mõned eksperdid on sellest välja lugenud avalikku soovi Nõukogude Liit sisuliselt taastada.1 Apelleerimine mineviku sümbolitele (näiteks suur võit 1945, riigihümni meloodia, punalipp armee lipuna) on poliitilise protsessi juhtimise mõjus instrument. Jegor Gaidari sõnul domineerib Venemaa avalikus arvamuses praegu nii- sugune maailmapilt: 1) 20 aastat tagasi eksisteeris stabiilne, arenev, võimas riik –
vaatlejad. o Euroopa integratsioon Euroopa integratsioon süveneb. Kardetakse rahvusidentiteedi kadumist. Paljud EL normid on liikmesmaadele kohustuslikud ning vähendavad riikide otsustusvabadust. EL sarnaneb suurele liitriigile. Suured probleemid integratsiooniga Saksamaal, Taanis islamism, vähemusgruppidele eelisõiguste nõudmine. o Eesti riigi rahvusvaheline asend. Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid. Eesti asub ida ja lääne vahel, seda on peetud ohtlikuks geopoliitiliseks asendiks. Huntington ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge". Usunditevahelised erisused ja konfliktid mõjutavad julgeolekut enam kui riikidevaheline majanduslik või poliitiline konkurents. Eesti arenguabi Eesti kahepoolne arengukoostöö on suunatud eelkõige riikidele, kus Eestil on võimalik oma kogemustele tuginedes pakkuda lisaväärtust ning kes on valmis liikuma demokraatliku ja inimõigustest lähtuva ühiskonna suunas. Peamiste sihtriikide valikul lähtuti eelkõige kolmest