Geomeetria kodune töö nr 3, variant 3 (0)

Eesti kirjandus II kevad
I loeng
Kuuekümnendad – sula
EELNEVALT:  Kirjanduse   seisukohalt   olid   põhukoordinaadid:   eeltsensuur,
stalinistlikud   repressioonid    40ndatel    ja    50ndatel    ja   see,   et   on   mingi
esteetiline    ja   poliitikaga   kooskõlas   olev   kaanon.   Eriti   halb   oli   olukord
proosas . 
 1956 20.  Kongress ja  Nikita  Hruštšovi kõne  – kritiseeris Stalini
isikukultust.  Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja
hakkab   riiki    juhtima .   See   kõne   annab   selge   suunise,   et   ühiskond
peab   kuidagi   teises   suunas   liikuma   (ei    loobutud    kommunistlikest
ideaalidest).   Positiivsed    arengud    hakkasid   silma   juba   aasta   paar
varem,   aga   suuri   järeldusi   neidt   aastal   54-55   teha   ei   saanud   –
viiekümnendate   kaskpaigas   hakkasid   ka    Siberist    inimesed   tagasi
tulema . Enne  parteikongressi  näeme, kuidas  tsensuuri  töö  hakkab
55nda   aasta   paiku    muutuma    –   keelatud   autorite   nimekiri   hakkas
lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja pääseb, pääseb ta
ka  trükki  nt Tuglase teosed, Kesti Merilaas, Paul  Viiding , August  Sang
jt). 
 1957-58   nn  Pasternaki   juhtum   –   Pasternak    oli   oma   teose
avaldanud   läänes,   mitte   Nõukogude   liidus   ja   oli   saanud   Nobeli
preemia. See mudiugi oli väga paha. Sisuliselt teda sunniti Nobeli
preemiast  loobuma , algatati ka hukkamõistude  seeria , see tähendab
seda, et kui Pasternak on Venemaal, siis selline on ka näiteks Eestis
ja   ta   tuleb   üles   otsida   ja   paljastada.   Need   juhtumid   üldiselt   ei
juhtunud    vangistuse    ega   ka   avaldamiskeeluga.   Olukord   on
muutunud märksa kergemaks. 
 1957  „Loomingu“   Raamatukogu  –    60ndatel    hakkab   olulist   rolli
mängima   nii   uue-   kui   ka   tõlkekirjanduse   vahendamisel.    70ndatel
olulisus   väheneb   näiteks   selle   pärast,   et   Nõukogude   liit   hakkas
mängima   mängu,   nagu   ta   hooliks   autoriõigustest   –   tegelikult   ei
tahetud   läänekirjandust   trükki   lasta.   60ndatel   aga   hakkab   sealt
tulema   just   uut   Lääne   kirjandust.   Samuti    autoreid    lähiminevikust,
kes   on   tugevalt   kirjandust   muutnud   –    Kafka ,    Salingeri    „Kuristik
rukkis “ jt. 
 1958 Keel ja Kirjandus – Pigem teadusliku suunitlusega ajakiri.