Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geoloogiline ajaskaala 11 klass - tabel (0)

1 Hindamata
Punktid




Aegkond Ajastu (algus milj. aastat tagasi) Geoloogilised sündmused Taimed Loomad Uusaegkond 
(kainosoikum) Kvaternaar  Nüüdisinimese tekkimine, 
kujunesid välja esimesed 
neandertaallased ja esimesed 
inimesed Tekkivad 
praegused 
taimed Inimühiskonna 
kujunemine Neogeen  Jääajad vaheldusid 
jäävaheaegadega, mil toimus 
väike soojenemine, sellega 
kaasnes taimkatte muutumine Ilmusid taiga-, 
metsa-, mägiste 
ja madalate 
steppide 
maastikud Kujunesid välja 
inimahvid - simpansid, 
gorillad ja orangutangid Paleogeen  Algas ka võimuvahetus 
loomariigis - roomajad tõrjuti
kõrvale, algas üldine 
jahenemine ning kujunesid 
välja praegusajale vastavad 
kliimavöötmed Õistaimede 
levimine ja 
mitmekesistumi
-ne Nüüd said tähtsamaks 
rühmaks imetajad, 
kõige algelisemad 
imetajad olid 
putuktoidulised, 
Paleogeeni ajastu 
keskpaika jääb ka 
poolahvide ja ahvide 
ilmumine Keskaegkond 
(mesosoikum) Kriidiajastu  Dinosaurused surevad välja, 
floora ja fauna rikastamine, 
massiline väljasurenemine, 
mille põhjustas Maad tabanud
asteroid Uus taimede 
rühm - 
angiospermid, 
katteseemnetai
m-ed Tekkisid nüüdisaegsed 
putukad, linnud, 
imetajad Juura  Pärinevad Põhjamere 
naftvarud, tekkisid 
nüüdismandrid, Atlandi 
okeani teke Paljasseemnetai
-med ja 
sõnajalad 
millest 
kujunesid 
troopilised 
metsad Esimesed lendavad 
dinosaurused ning 
linnud Triias  Kivisöe puudus, taimede ja 
loomade suremine, suurim 
väljasuremisperiood Kasvasid 
maismaal 
paljasseemnetai-
med, 
hõlmikpuud, 
palmlehikud ja 
seemnesõnajala
d Dinosaurused, 
sisalikud, 
pterosaurused, 
ürgkilpkonnad Vanaaegkond 
(paleosoikum) Perm  Kliima muutumine 
kuivemaks Paljasseemnetai
-med 
(okaspuud) Imetajalaatsed 
roomajad Karbon  Tekkisid sood, kujunesid 
suured kivisöelademed Arenesid 
sõnajalad  Domineerisid sisalikud


Devon  Maismaataimestiku areng Rohttaimedest 
arenesid 
sõnajalad ja 
puud, millest 
kujunesid 
metsad Selgroogsetest kahanes 
lõuatute hulk, 
mitmekesisemaks 
muutusid kõhrkalad ja 
luukalad Silur  Maakera kliima stabiliseerus  Korallrahu  teke,
esimesed
maismaa
soontaimede
kivistised
(taimed   juure-,
varre-   ja lehtega) Kalade evolutsioon Ordoviitsium  Algas taimede levik merest 
maismaale, merede 
pealetung, pehme kliima Meres tekkisid 
rohevetikad Tekkisid 
mereselgrootud,primitii
-vsed kalad, pea- ja 
lülijalgsete areng Kambrium 
(542) Merede ülekaal, elustliku 
plahvatuslik areng. Ilmusid 
trilobiidid, ja ürgsed korralid Merevetikad Mereselgrootute 
levimine, esimesed 
selgroogsed Aguaegkond 
(proterosoikum)  (2500) Mandri jäätumine, esimeste 
hulkraksete ilmumine, tasub 
esile tõsta rauabaktereid, 
tulemusena on laadestunud 
maakorde 95% rauavarudest Eukarüootsete organismide teke Ürgaegkond 
(arhaikum)   (4600) Elu sai areneda üksnes vees, 
sest atmosfäär ei neelanud 
ultraviolettkõrgust, mis 
kahjustab rakke Prokarüootsete organismide teke
Geoloogiline ajaskaala 11 klass - tabel #1 Geoloogiline ajaskaala 11 klass - tabel #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-09-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Aljona Stepanova Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Evolutsioon Maal
21
docx

Evolutsioon Maal

ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. Kambriumi kestel oli põhjapoolkeral Panthalassa hiidookean, lõunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner ning Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid. Kontinendid olid üle ujutatud madalmeredega. Kambriumi kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe. Trilobiidid on Paleosoikumi ehk Vananaegkonna (Kambriumist kuni Permini) madalmeredes elanud lülijalgsete klass. Tuntakse umbes 10 000 liiki (1500-2000 perekonda). Enamus trilobiite olid väikesed (3-10 cm pikkused) lamedad loomad, kelle keha kattis 3 pikiosaks (kaarja teljeosa ja lamedad küljed) jaotuv kitiinkest, mis koosnes peakilbist lülilisest kereosast ja sabakilbist. Peakilbi seljapoolel oli 2 liitsilma, mille kuju oli liigiti erinev. Kõhupoolele kinnitusid tundlad, nendest tagapool kaheharulised jäsemed . Pelaagilised trilobiidid sõid mikroplanktonit, põhjatrilobiidid mudaorganisme

Ajaloolised sündmused
Maa geoloogiline areng ja evolutsioon
51
ppt

Maa geoloogiline areng ja evolutsioon

Maa geoloogiline areng ja evolutsioon Allikad: http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/index.html, Mare Isakar http://www.scotese.com/earth.htm Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004 Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Aegkonnad ja ajastud Maa ajalugu on jaotatud pikkadeks perioodideks- aegkondadeks Aegkonnad on jaotatud ajastuteks Maa ja elu ajalugu tõlgendatakse kivimikihtide järjestuse ning säilinud kivististe põhjal Sündmuste liigikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega Geokronoloogiline skaala Maakoore kihtide vanuse ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamuseks Selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala Aegkond Ajastu Vanus/ miljonit

Bioloogia
Evolutsiooni kujunemine
9
doc

Evolutsiooni kujunemine.

kvaternaar kestnud 1, milj. a. Võitluses arvukate vaenlastega pidid ürginimesed ühinema ja välja 8 milj. a. tagasi mõtlema järjest täiuslikemaid töö- ja jahiriistu. Nii arenesid ka nende mõistus ja kõnevõime. Elva Gümnaasium ,,Loomariigi evolutsioon" Referaat bioloogiast Kälver Kilvits 9.A klass 2007/2008 õppeaasta Sisukord: 1)Evolutsiooni kujunemide Darwini teooria Evolutsiooni tõendid 2)Loomariigi evolutsioon üldiselt 3)Vanaaegkond 4)Keskaegkond 5)Uusaegkond

Bioloogia
Maa geoloogiline areng
6
doc

Maa geoloogiline areng

Geoliigiline ajaskaala Ürgaegkond ehk arhaikum (kr. archaikos 'vana '), vanim aegkond Maa geoloogilises ajaloos; algas rohkem kui 3,5 mljr. aastat tagasi, kestis u. 1 mljr. aastat. Arhaikum oli intensiivsete mäetekkeprotsesside ja elava vulkaanilise tegevuse aeg, mistõttu talle vastava arhailise ladekonna kivimid on tugevasti kurrutunud ja intrusioonidest läbitud. A- i valdavaimaks kivimeiks on moondekivimid: gneisis, graniitgneisis, kristalsed kildad, kvartsiidid, harvem marmorid; moondumata süva- ja settekivimid peaaegu puuduvad. Orgaanilise elu jälgi seni leitud pole, v.a. problemaatiline vetikas Corycium enigmaticum Karjalast ning ainuõõsseid meenutav Atikokania P-Am-st. Süsiainekogumikud ja lubjakivide esinemine lubavad siiski oletada organismide olemasolu juba arhaikumis. A-i kivimid avanevad ulatuslikult Balti kilbil ja Kanadas. A-i maavaradest kasutatakse ulatuslikumalt rauamaake. Eestis kuuluvad a-i kivimid kristalse aluskorra koosseisu. Aguaegkonna e Proteroso

Geograafia
Maa teke ja areng
7
doc

Maa teke ja areng

On selge ka see, et tsüanobakterite areng järgnes pikale perioodile, kui elus mateeria tekkis eluta mateeriast. Pole olemas otsest geoloogilist tõendit selle kohta, kuidas ja millal see juhtus. Kui me suudaksime reisida tagasi Arhaikumisse, siis vaevalt me tunneksime ära tänapäevase Maa. Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. II. Proterosoikum Proterosoikum ehk Agueoon on geoloogiline eoon, mis järgnes Arhaikumi eoonile ja eelnes Paleosoikumi aegkonnale; algas 2500 miljonit aastat tagasi ja lõppes 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis - Grypania spiralis - on leitud Michiganist USA-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest. Proterosoikumis oli meres juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest

Geograafia
Elu areng Maal
45
pdf

Elu areng Maal

Neogeen(23,03-1,806) Neogeenis jätkusid juba Paleogeenis alanud kontinentide kokkupõrked, mille tulemusena moodustusid mäeahelikud- Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt Neogeeni kliima, taimestik ja loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega Hakkasid levima paljud taime- ja loomaliigid nagu näiteks maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning taimedest rohttaimed Esimesed inimese eellased ilmusid Miotseeni lõpus Kvaternaar(1,806-) Nüüdisajal jätkuv geoloogiline ajastu Ajastule on iseloomulik mandrijäätumus (jääaeg), mis oli eriti ulatuslik põhjapoolkeral Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsest, aga selgroogsete faunas oli Pleistotseeni alguses veel rohkesti Neogeeni loomi (näiteks mõõkhambuline tiiger, hipparion), kes elasid koos Kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks mammut, karvane ninasarvik) on tänapäevaks välja surnud Kasutatud materjalid http://www.ut

Bioloogia
Geograafia
1
doc

Geograafia

Maa teke ja areng: Suure paugu tagajärjel tekkis 15-12 miljardit aastat tagasi universum. 4,6 miljardit aastat tagasi tekkis Päikesesüsteem ja 4,5 miljardit aastat tagasi tartus Maakoor. Geokronoloogia tuleneb kreeka keelest s.t. geoloogiline ajaarvamine on geoloogia haru mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järeldust. Arhaikum e. ürgeoon e. ürgaegkond oli 4 miljr. aastat tagasi kestis 2 miljr.- maakoore teke, tardkivimid(graniit, basalt, geniss-moondekivim). Proterosoikum e. agueoon e. aguaegkond oli 2,5 miljr aastat tagasi ja kestis 2miljr aastat ­ samad protsessid mis eelmisel graniit, basalt. Vanaaegkond e

Geograafia
Maa areng
3
doc

Maa areng

alguses veel rohkesti Neogeeni loomi (näiteks mõõkhambuline tiiger, hipparion), kes elasid koos Kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks mammut, karvane ninasarvik) on tänapäevaks välja surnud. Keskaegkond ehk Mesosoikum Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi. Mesosoikum jaguneb kolmeks: 1) Triias (250- 205,1 miljonit aastat tagasi) Jaguneb Hilis-, Kesk- ja Vara-Triiaseks. Triiase kliima oli kuiv ja kuum, eriti ajastu esimesel poolel. Triiase taimkattes valdasid

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun