TTK0030 Majandusgeograafia Kordamisküsimused 2015.a. Sissejuhatus 1. Geograafia kontseptsioonid. 2. Geograafia areng (geograafidele esitatud ülesanded läbi ajaloo). 3. Biheiviorism geograafias. Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju. Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis-, teenindus- või kaubanduskeskuseks kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid? 1960- 80ndate alguseni biheivioristlik lähenemine: inimene ei ole alati ratsionaalne (bounded rationality), kognitiivse info ja inimeste valikute mõju paigutuslikele otsustele. Erinevate
-koordinaatvõrgu geograafilistest laiustest ja pikkustest. Kaart ongi konkreetse geograafilise sisuga täidetud koordinaatvõrk. Põhimotteliselt hõlmab ta kogu Maa, kuid Ptolemaiose ajal oli sisuga täidetud (ja sedagi võrdlemisi ebatäpselt ning hõredalt) vaid väike osa temast, ülejaanu aga kujutas endast nn. valgeid laike. Valgete laikude nähtavaletoomine oligi Ptolemaiose kartograafilise meetodi tohutu saavutus, see esitas geograafidele väljakutse, seadis ülesandeks need laigud konkreetse sisuga täita, avastada nende kohal asuvad tundmatud maad ja mered, ühtlasi võimaldas Ptolemaiose saavutus ka registreerida ja korrastada igasugust geograafilist teavet, nii seda, mis lisandus juba tuntud maade kohta, kui seda, mida hankisid maadeavastajad tundmatute maade kohta. See tuli vaid kaardile kanda, sobivasse koordinaatvõrgu kohta sobivate tingmärkidega. Regionaalparadigma
19. sajandil algul hakati tegema aerofotosid. Kosmoselennud andsid inimestele võimaluse heita pilk Maale veelgi kaugemalt. Kosmosefotosid tehakse ka silmale nähtamatu ultraviolett- ja infrapunakiirgusega, Maad uuritakse raadiolainete ja laserkiirtega. Nii saab leida uusi maavarasid hinnata niiskust pinnases, määrata metsade raideküpsust jne. Tänapäeval on kasutusel mitmeid sateliite ja igal inimesel on võimalik tellida endale sobiv sateliidifoto. Geograafidele on väga tähtis, et sateliidifotod on teinud lihtsaks ja kiireks uute maakaartide saamise. Selleks,et saada ülevaadet ilmast korraga kogu maailmast on saadetud kosmosesse meteoroloogiliste sateliitide süsteeme. Nende kaugus Maast on kuni 36 000 km ja nad liiguvad niisama kiiresti, kui Maa pöörleb. Need sateliidid on Maapinna suhtes paigal, taevavõlvil just nagu ühte punkti kinnitatud. Neid nimetatakse geostatsionaarseteks sateliitideks.
Selgub, et osadele kodututele on varjupaigad vaid viimaseks võimaluseks. Nad võrdustavad neid kohti isegi avatud vanglatega. Selle asemel, et neid kohti kasutada, rändavad nad mööda linna ringi ja eelistavad ööbimiseks papp-kaste. Selgub, et ühte protsessi saab vaadata mitme nurga alt, nii vabaduse kui ka kontrolli. Saab järeldada, et kodutud rõhutavad pigem täieliku vabaduse printsiipi. Nad ei sõltu oma otsustes ei kellestki muust kui vaid endast. See teeb nende uurimise geograafidele raskeks. 8 Kokkuvõte . Selgub, et meie ühiskonnaruumis on raske olla täeliselt vaba. Mõjutavaid aspekte on lihtsalt nii palju. Oma rolli vabaduse puudumises mängib ka inimgeograafia lühike ajalugu. Nimelt kuni XX sajandi keskpaigani ei olnud olemas inimgeograafiat kui eraldi teadust. Kõike üritati seletada läbi looduse ja vastasmõjude. Inimese kui eraldi uurimisobjekti tulekuga teadusesse muutus palju
Nendele piirkondadele on iseloomulikud hoonete ja infrastruktuuriobjektide suur kontsentratsioon, inimesed on hõlmatud peamiselt majanduse sekundaarses ja tertsiaarses sektoris ning rahvastikutihedus on tavaliselt suur. Linnageograafia areng. Linnageograafia on traditsiooniline geograafia haru. See sai alguse 19. sajandi lõpus. Alguses tegeles linnageograafia peamiselt linnade arengu iseloomu ja struktuuri kirjeldamisega. Lisaks pakkusid varajastel aastatel linnu uurivatele geograafidele huvi 3 asustuse arengu kirjeldus ning linnade paiknemise sõltuvus füüsilisest keskkonnast. Tollal võrdlesid paljud teadlased linna arengut inimese bioloogilise eluga. Linnageograafia on oluliselt arenenud alates 1950. aastatest. Viimase poole sajandi jooksul on võimalik rääkida neljast linnageograafia lainest. Need on linnageograafia teaduslikustamine (1960. aastatel), ühiskondlikustamine (1970. aastatel),
Tema doktoritöö ei leidnud esialgu vanema põlvkonna geograafide seas mõistmist, kuid levis noorte seas ja lõpuks siiski trükiti. Bunge peamised väited. Nägi Maad ka suhtelmiskeskkonnana. Vahemaa summutav toime - ruumi toime suhtlemise takistamisel. Kui suhtlemine on geograafiliste nähtuste jaoks väga oluline, võivad need nähtused parema suhtlemise saavutamiseks oma asupaika vahetada või seda isegi eelnevalt valida. So ruumiline korraldumine. Bunge teened. Bunge andis geograafidele uue arusaama geograafilisest ruumist kui suhtlemiskeskkonnast, uue põhiteema - ruumilise korralduse. Geograafia vabanes senisest piiratusest regiooniga. Vabaneti ka senise paradigma nõudest, et geograafia peab tingimata tegelema korraga mitme erineva nähtusega nende vastastikmõjus. Bunge karuteened. 1. Andis geograafile vale suuna, pidades oluliseks inimgeograafia ulatuslikku matematiseerimist (milleks ei olda veel valmis ja vaja liialt üldistada). 2. Üldistes geograafiat liialt. 3
Järelejäänud tuhk on külvatavatele taimedele rammus väetis, kuid seda vaid mõneks aastaks. RAHVASTIK Kõik mingil territooriumil (teatud riigis, linnas, saarel jne.) elavad inimesed moodustavad selle maa-ala rahvastikuvt!. Rahvastikku, tema arvu, koosseisu ja arengu seisukohast uurib rahvastikuteadus e. demograafia. Rahvastik pakub suurt huvi ka geograafidele. Rahvastikugeograafia uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, hõive muutusi nii maailma kui erinevate territooriumide lõikes, samuti nende mõju loodus-, majandus- ja ühiskondlikele protsessidele. Rahvastikualaseid teadmisi on seega tarvis eelkõige loodus-, majandus-, poliit- ja kultuurgeograafia paremaks mõistmiseks. Rahvastikku iseloomustatakse väga paljude näitajatega:
annaabi.ee 
