sajandi alguses, kuid sellest ajast saati on see kiiresti arenenud. 1919. korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus, millega tunnustati kunsti tähtsust eneseteadvuse loomises. 1919. aastal asutati ka Tartusse Kõrgem Kunstikool Pallas. Kooli asutamise mõtte taga olid kunstnikud Konrad Mägi, Ado Vabbe ning Anton Starkopf. Koolis tegutsesid maali-, joonistamis- ja skulptuuriateljeed. Kultuuriajaloost pidas loenguid Hendrik Sepp, kunstiajaloost rääkisid Julius Genss ning Eduard Tassa. Kuna esimesed õpilased olid juba enne kunsti õppinud, alustati õppetööd ateljeede tasemelt. 1921-1924. aastatel korraldati õppetöö ümber, lisades õppekavva ettevalmistus- ja üldklassi. Nende klasside läbimise järel sai liituda ateljeega. Lisandus ka graafikaateljee, mida hakkas vedama Georg Kind. Aastal 1924 registreeriti Pallas kõrgemaks õppeasutuseks. Seega tekkis Eestis esimest korda kõrgema kunstihariduse saamise võimalus
Võitlus kolme peaga lohe koolikiusamisega [arvustus K. Sullivani, M. Clearz ja G. Sullivani raamatu kohta. 2004. Koolikiusamine. Tartu: AS Atlex]. Õpetajate leht. Pisitrükised Relve, M. (2000). Ajalugu. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,18. aug. [Infoleht]. Trükis avaldamata materjalid (kirjad, käsikirjad jm) Eesti raamatud Venemaal. [Sedelkataloog]. Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu. Lember, Priit. (1965). Kiri Ellen Naurile 8. aug. Säilitatakse Hellamaa Raamatukogus. Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikiri. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (19801990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikiri. S. Raunami valduses. Õigusaktid Akti nimetus. (Vastuvõtmise aasta). Andmed algallika kohta. Autoriõiguse seadus. (2000). Riigi Teataja I osa, nr 16, art 109. Kõrgharidusstandard. (2002). Vabariigi Valitsuse 19.08.2002 määrus nr 258, RT I, 70, 426. Huvikooli seadus. (2007). RT I
tähistatakse, kui allikas asub Eesti Kunstimuuseumi graafikafondis. Kirjanduse loetelu lõpus esitatakse lühendid: EAA - Eesti Ajalooarhiiv EKM - Eesti Kunstimuuseum ERA - Eesti Riigiarhiiv Kaardid. Eesti topograafiline üheverstaline kaart 1:42 000. (1894-1896). Sankt- Peterburg, lehed 345, 446, 544, 545, 644, 743, 744, 844, 846. (Kaardimapp Eesti TA Raamatukogus). Kirjad. F. Puksoo kiri A. Sibulale, 22. aprill 1925. Säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis. Käsikirjad Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikirjad. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (19801990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikirjad. S. Raunami valduses. Publitseerimisel olevad artiklid. Zuckerman, M. & Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology. 8.6.2. Elektroonilised allikad
Nt: TRKA, f R-363, nim 2, s 18. 21 Diplom Kaitseliidule. (1935). ERA, f 1962, nim 1, s 270. RIIGI Kunsttööstuskooli 1937/1938 õppeaasta tunnikavad, õppejõudude nimekirjad, kirjavahetus õppetöö korraldamise kohta. (1937). ERA, f 1108, n 6, s 842. Kirjad ja käsikirjad Puksoo, F. (1925, 22. aprill). Kiri A. Sibulale. Säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis. Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikiri. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (19801990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikiri. S. Raunami valduses. Ülevaated ja arvustused Kõiv, K. (2005, 1. sept). Võitlus kolme peaga lohe koolikiusamisega [arvustus K. Sullivani, M. Clearzi ja G. Sullivani raamatu kohta. 2004. Koolikiusamine. Tartu: AS Atlex]. Õpetajate leht.
Pezoldi maalid õhutasid J.Kölerit ja O.Hoffmanni maalid P.Rauda alustama kunstiõpinguid. Mitmed baltisaksa kunstnikud on olnud eesti kunstnike mentorid: E.von Gebhardt ja E.Dücker Düsseldorfi akadeemias, R. von zur Mühlen Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel jne. Peale selle on baltisaksa kunst eesti rahvusliku kunstiga seotud tuhande vaimse niidiga, mis on ühise kodumaa, looduskeskkonna ja ajaloo tulemus. (Pärleid ühest erakogust 2006) Oma artiklite sarjas peatub J. Genss samuti baltlaste loomingul. Seoses 19. sajandi esimese poole vene kunsti iseloomustusega vaatleb ta O. F. T. Moelleri töid. Hinnang Mo ellerile ühtib üldjoontes 1939. aastal ilmunud artiklis avaldatud seisukohtadega, ometi süveneb nüüsotsiologiseerimine. Loeme: "Moeller kuulus sünnilt kõrgemasse seltskonnaklassi ja tema kui kunstniku tee võis minna ainult akadeemilistel traditsioonidel..., kuid jäädes ustavaks oma klassile ei olnud Moelleril teis teed
Kirjanduse loetelu lõpus esitatakse lühendid Lühendid EAA - Eesti Ajalooarhiiv EKM - Eesti Kunstimuuseum ERA - Eesti Riigiarhiiv Kaardid: Eesti topograafiline üheverstaline kaart 1:42 000. (1894-1896). Sankt-Peterburg, lehed 3-45, 4-46, 5-44, 5-45, 6-44, 7-43, 7-44, 8-44, 8-46. (Kaardimapp Eesti TA Raamatukogus). Kirjad: F. Puksoo kiri A. Sibulale 22. aprill 1925. Säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis. Käsikirjad: Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikirjad. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (1980-1990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikirjad. S.Raunami valduses. Publitseerimisel olevad artiklid: Zuckerman, M., Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology. 6.2. Elektroonilised allikad
annaabi.ee 
