väliskohakäänete lõpud. Läänemeresoome vanemate käänete jäljed eesti keeles Nominatiiv on säilinud, ikka lõputa. Lokatiivi tunnus kadus (lõpukadu!), v.a kirderannikumurdest (eR), 19. sajandil toodi eR-st essiivi na-tunnuse kujul tagasi Separatiivi ta-tunnus on säilinud partitiivis (seda) ja ablatiivi lt-tunnuse ja elatiivi st-tunnuse osana. Akusatiivi m-tunnus muutus läänemeresoome algkeeles n-ks (sõna lõpul *m > n), langedes kokku genitiiviga. Genitiivi tunnus -n kadus II aastatuhandel (sõnalõpulise n-i kadu) Kohakäänete komplekt on endiselt kolmeliikmeline, ehkki kohakäänete sarju on nüüd kaks. Nominatiiv Juba uurali algkeeles oli käändelõputa, samuti teistes soome-ugri keeltes. Funktsioonid: subjekti (aluse), nominaalpredikaadi (≈ öeldistäite), eluta objekti (sihitise) ja atribuudi (täiendi) kääne. Esialgu tavaliselt tähistas elutuid objekte. Ainsuse genitiiv
Eessõnu on eesti keeles tunduvalt vähem kui tagasõnu, nt kuni hommikuni, enne õhtut, keset päeva, ilma temata, piki teed. Tüüpiline seos: POSTPOS SOV, PREPOS SVO. On selliseidki sõnu, mis võivad esineda nii pre- kui ka postpositsioonidena, nt ligi (ligi sada, saja ligi), mööda (mööda teed, teed mööda), alla (kukkus laua alla; alla kilomeetri). Kaassõnade jaotus vastavalt käänetele, millega seoses neid konstruktsioonides kasutatakse: 1. Genitiiviga esineb enamik postpositsioone, nt all, pool, vältel, peal, äärde, ümber, tõttu, kaupa, viisi ning mõned prepositsioonid, nt üle, ümber, läbi. 2. Partitiiviga esineb enamik prepositsioone, nt enne, keset, vastu õhtut, mööda teed, piki randa. 10 Partitiiviga esineb ka nii pre- kui postpositsioonina talitlev mööda ja postpositsioon pidi. 3. Genitiivi ja partitiiviga, nt alla, kaudu, ligi, pärast, vastu,
ne-liiteliste adjektiivide ja substantiivide areng, tähendusrühmad, tuletamine. Suur materjal, ka murretest ja rahvalauludest. Võrdlus soome keelega. 1903 ,,Eesti sõnadest line-lõpuga" 1864 ,,Lühike õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi" Esimene õigekirjutuskäsiraamat. Grammatika normeerimine. Hurt esitas ettepanekuid oma ajalehes Eesti Postimees, EKmS toetus. Ühendtegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine (ära võtma), genitiiviga liitsõnade tähenduserinevus (tuuleveski - venna raamat). Sõnavara rikastamine: alaealine, sõnastik, laevastik. 9. Karl August Hermann. 1884 ,,Eesti keele grammatika" 1896 ,,Eesti keele lause-õpetus" (II) Esimene eestikeelne grammatika. Õpik, käsiraamat, normatiivne. Eestikeelne terminoloogia: sh käänete nimetused. 10. Johannes Voldemar Veski ja keelekorraldus. Eestikeelse terminoloogia arendamine, kirjakeele korraldamine. Ajakirjade Eesti Kirjandus ja Eesti Keel toimetaja
· 1886 doktoriväitekiri Helsingi ülikoolis 1864 ,,Lühike õpetus õigesti kirjutamisest parandatud viisi" · Esimene õigekirjutuskäsiraamat · Pikad ja lühikesed häälikud, suur ja väike algustäht, pärisnimede õigekiri. · Tekitas diskussiooni. Grammatika normeerimine: · Esitas ettepanekuid oma ajalehes Eesti Postimees, EKS toetus. Ühendtegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine, genitiiviga liitsõnade tähenduserinebus, sõnavara rikastamine 8. Karl August Hermann (1851-1909) · 1880 doktoriväitekiri Leipzigis · 1889 TÜ eesti keele lektoriks. Mitmekülgne, kuid pinnaline. Huvi idamaiste jeelte vastu. Taotles lektorikraadi muutmist professuuriks. · 1884 ,,Eesti keele grammatika" esimene eestikeelne grammatika. Õpik, käsiraamatm normatiivne. Eestikeelne
Alltüüp RAUDNE: · Raudse, raudset, raudsesse, raudsete, raudseid, raudsetesse e raudseisse · ne-liitelised sõnad, millel liite ees on konsonant · Gen alates asendub n-häälik s-iga (absurdne, eilne, ilmne, homonüümne, nasaalne, oraalne, poorne, rööpne, siinne, vaimne, õudne, ürgne) Alltüüp ÕPIK · Õpiku, õpikut, õpikusse, õpikute, õpikuid, õpikutesse e õpikuisse · 3- ja enamasilbilise genitiiviga sõnad, v.a II kk akvaarium- ja seminar-tüübilised, IV kk habe-tüübilised ja V kk ne-, s- sõnad. · Arendatav, forint, jogurt, kirjutaja, meeletu, ootamatu, räpakas, sajas, sidur, sihtur, tihe, tüse, valgusti, varrukas, õpetatav, üheksas. Ligidal, lähedal, lühida, mõlema neil puudub ains nom. · Kolmandat e kolmat, tuhandet e tuhat, parajat e parast · Sõnu kolhoosnik, pealik, politseinik, sovhoosnik ja ümbrik võib käänata nii AVga kui AVta.
c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik) keskvõrdega) pron. dem. pronomen demonstrativum c. dat. cum dativo (daativiga) (demonstratiivpronoomen, näitav asesõna) c. gen. cum genitivo (genitiiviga) pron. indef. pronomen indefinitum c. inf. cum infinitivo (infinitiiviga, (indefiniitpronoomen, umbmäärane tegevusnimega) asesõna) comp. comparativus (komparatiiv, pron. interr. pronomen interrogativum keskvõrre) (interrogatiivpronoomen, küsiv asesõna) conct. coniunctio (konjunktsioon, sidesõna) pron. pers. pronomen personale dat
annaabi.ee 
