VITILIIGO DEFINITSIOON Vitiliigo ehk naha laikpigmentsus on autoimmuunse geneesiga haigus, mille puhul autoimmuunreaktsioonide tagajärjel melanotsüüdid hävivad. ESINEMINE 12 % elanikkonnast Pooltel juhtudel enne 20 eluaastat Laigud sageli näol, huultel, kätel, jalgadel ja genitaalpiirkonnas ETIOLOOGIA Etioloogia teadmata Ei ole nakkav Igas eas esinev, sageli algab meestel 19 ja naistel 24 aastaselt Palju teooriaid neuroloogiline, tsütoloogiline, keskkonna, immunoloogiline Kolmandikul patsientidest on haigusekandjaks ka sugulane Arvatavasti multigeenne VALLANDAJAD Stress Hormonaalsed muutused Kontakt teatud kemikaalidega Päikesepõletus Igasugune nahakahjustus DIAGNOOSIMINE Anamnees
- Genoom: Tsirkulaarne dsDNA (keskmiselt 8000bp) - Ümbris: puudub - Replikatsioon: rakutuumas peremeesraku replikatsioonimehhanismi abil. - Veise papilloomiviirus, inimese papilloomiviirus (HPV) (üle 100 HPV tüübi) - Enamik HPV tüüpe ei põhjusta häireid ega haigusnähte. - Teatud HPV tüübid põhjustavad kätel ja jalgadel erinevaid tüükaid. - Umb 30 HPV tüüpi põhjustavad genitaalpiirkonnas nakkushaiguseid. - Kõige levinumad vähki põhjustavad tüved on HPV-16 ja HPV-18. - Viirus siseneb organismi haavade kaudu, mis asuvad nahal või limaskestal. - Nakatumine toimub haavade kaudu. (kandjal on villid/kui puruneb, vabaneb viirusosakesed) Gripiviiruse genoomis tekivad paljunemisel kergelt mutatsioonid. Seetõttu on tarvis selle vaktsiini koostist iga aasta täiustada ja muuta
Ravi korrata nädala pärast Tingud kammitakse lahti täikammiga Kubemetäi Pruunika värvusega. Pesitsevad kubemekarvades, kuid võivad levida ka kehakarvadele, kaenlaaluste karvadele, kulmudele ja ripsmetele Põhjustajad ja nakatumine Nakkused leiavad aset seksuaalkontakti ajal Nakatuvad enamasti juhuslikke suhteid harrastavad noored Võib levida ka ühiste käterätikute kaudu Sümptomid ja diagnoos Sügelus ja paapulid genitaalpiirkonnas Sügeluse tugevnemine õhtul/öösel Tingud häbemekarvades ja mõnikord võib leida rinna- või kaenlaalustes karvades, äärmuslikel juhtudel ka kulmukarvadest ja silmaripsmetest Diagnoositakse anamneesi ja kliinilise pildi alusel Ravi Täide eemaldamiseks raseeritakse karvad Häbemekarvade piirkonna pesemine täišampooniga või määritakse sinna täilinimenti Riidetäi Elutseb pesus ja pealisriietes, sageli just
potentsiaalsete probleemide muutumist aktuaalseteks probleemideks. Probleemid jagunevad kolmeks: sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutused muutused isikliku puhtuse ja riietumise viisides keskkonna ja rutiini muutumine. piiratud liikumisvõime jäsemete puudumine tahtele allumatud liigutused meeleelundite tundlikkuse kahjustusteadvuse häired Psühholoogiline düskomfort : sünnimärgid näol ja kaelal, proteesid, juuste kaotus, nahahaigused,armid ( näol, rindadel, genitaalpiirkonnas), põletused, liigne higistamine, piimanäärmetealune haudumus haigus Sunnitud loobumine pesemisest Muutused selles kuidas pesta ( kips, haavad) Nakatumine parasiitidega (peatäid, riidetäid, sügelised) Riietuse kohandamine ( jalanõud, riietumisstiil) Proteeside kasutamine ( hambaproteesid, kunstjäse, kunstsilm, rinnaprotees, parukas ) Sunnitud keskkonnavahetus (haigla, hooldekodu, vangla ) Tuttava rutiini muutus ( kodu erinevus võõrast keskkonnast)
päevitus Melaniin sünteesitakse melanotsüütides. Melanotsüüte on praktiliselt kõikides kududes, rohkem leidub neid aga epidernises, karvanääpsudes, pärisnahas, silmas, veresoonte ja närvide ümbruses. http://upload.wikimedia.o rg/wikipedia/commons/thumb/d/dd/Illu_skin02.jpg/180px-Illu_skin02.jpg Inimese epidermises on umbes 2 x 10/9 melanotsüüti. Kõige tihedamalt on melanotsüüte näol (2900 +/- 249 mm2) ja genitaalpiirkonnas, märksa vähem aga õlavarte nahas (1100 +/- 215 mm2). Päikesele eksponeeritud nahas on melanotsüüde arv ligikaudu kaks korda suurem kui mitteeksponeeritud nahas. Erinevate rasside ja sugude esindajatel on melanotsüütide arv enam-vähem ühesugune. Mustanahalistel on aga ühe 3 basaalraku kohta 400 melanosoomi, mis on neli korda rohkem kui valgetel. Vananedes melanotsüütide arv väheneb, ligikaudu 6-8% iga 10 aasta kohta. Melanotsüüdid on dendriitidega rakud epidermise basaalkihis
vaktsineerimist. 12. Millise lokalisatsiooniga viirusinfektsiooni põhjustavad peamiselt HSV-1 ja HSV- 2? Kuidas on võimalik nakatuda? Millistel juhtudel on kirjeldatud antud viiruste poolt põhjustatud infektsioonide teket teistes asukohtades? HSV-1: Põhjustab viirusinfektsiooni nahal, huultel ja suu limaskestal. Enamasti levib suulise kontakti kaudu – joogiklaas, hambahari. Sõrmede ja keha nakkus levib suu ja naha vahelisel kontaktil. HSV-2: Tekitab ville genitaalpiirkonnas. Levib sugulisel teel, vastsündinu võib nakatuda vaginaalse sünnituse ajal. 13. Millised on herpesviiruse infektsiooni prodromaalsümptomid? Kirjelda infektsiooni ägedust ja iseloomusta primaarset nakatumist ja sekundaarsete nähtude teket. HSV-1: Primaarne infektsioon algab viiruse tungimisega organismi läbi limaskestade või nahahaavade. Prodromaalsümptomid enne reaktsiooni on valu, põletus, kihelus ja punetus,
Ennetamine on samasugune, nagu kõikide sugulisel teel levivate haiguste korral. Kondoomi puudumisel on targem kahtlastest seksuaalvahekordadest hoiduda. Nakatumise kahtluse korral tuleb koheselt pöörduda suguhaiguste arsti poole (perearsti saatekiri pole vajalik), et alustada ravi võimalikult varakult ja vältida nõndaviisi tüsistusi. Õendusprobleemid: · Valulikkus urineerimisel, mis on põhjustatud haavanditest genitaalpiirkonnas. · Puudulikud teadmised haigusest. · Hirm ja häbitunne, mis on tingitud muutustest genitaalpiirkonnas. Video: https://www.youtube.com/watch?v=dP88RpCxCiE Pilt: 22 Arutelu, küsimused: Kui tihti toob gonorröa kaasa veremürgistuse ? Vöötohatis Vöötohatis on viirushaigus . Vöötohatist põhjustab viirusnakkus (Herpes zoster), mis kuulub huulohatist põhjustava viirusega samasse viiruste perekonda
eluaastal raputamistrauma tõttu, mis võib beebi tugeva edasi-tagasi raputamise tulemusena põhjustada subduraalse hematoomi, aga ka kaelalülide vigastusi, võib esineda koos neuroloogiliste nähtudega. Luumurrud, eriti mitmekordsed luumurrud erinevates paranemise staadiumides. 165 Vigastused ebatavalistes kehaosades, nagu põletused selja- või istmikupiirkonnas, genitaalorganite veritsused ja rebendid, rebendid päraku limaskestal või hammustusjäljed genitaalpiirkonnas. Meetmed ja kiirabi taktika Andke vajalikku esmaabi! Küsige lapselt, kuidas tema juhtunut koges. Küsitlege asjaosalisi võimalikult eraldi, et võimalikke ebakõlasid ära tunda. Laske endale täpselt seletada: Kuidas õnnetus juhtus? Millal õnnetus juhtus? Kes oli veel läheduses? Jälgige lapse käitumist, vanemate käitumist või seda, kuidas vanemad ja laps üksteisega käituvad
annaabi.ee 
