peremeesraku komponentide arvel. Kui rakk on piisavalt pikenenud, siis jaguneb ta viburitega varustatud tütarrakkudeks ja need vabanevad peremeesraku lüüsudes väliskeskkonda. Bdellovibrio on veebakter ja teda on eriti palju orgaanikarikkas vees, kus on palju baktereid. Teda võib nimetada ka röövbakteriks. Kui ta kasvab Petri tassil tardsöötmel, kuhu on külvatud saakbaktereid, siis moodustuvad lüüsilaigud, nagu faagide puhulgi. 45. Bakterite generatsiooniajad? Mis piirab nende pooldumist looduses? Enamikul bakteritel ongeneratsiooniaeg ca 1 tund. Looduses on bakteritel generatsiooniajad sageli pikad, kuni 24 tundi. Eri mikroobide generatsiooniajad on erinevad. Tuberkuloositekitaja ja süüfilistekitaja paljunevad teiste bakteritega võrreldes väga aeglaselt! Pooldumist looduses piiravad keskkonnatingimused. 46. Generatsiooniaja definitsioon ja millest sõltub Bakterite arv populatsioonis suureneb pooldumisel geomeetrilises progressioonis:
generatsiooniajaks. Soodsates tingimustes toimub kiirestikasvavate rakkude pooldumine iga 20-30 minuti järel. Enamik baktereid aga ei paljune nii kiiresti ja nende 4 generatsiooniaeg on soodsates tingimustes 1-3 tundi. Bakterite paljunemiskiirus sõltub väga paljudest teguritest, näiteks keskkonnas olemasolevatest toitainetest, toitainete konsentratsioonist, temperatuurist. Looduses on bakterite generatsiooniajad pikemad 24 tundi ja isegi kauem. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/ainu/lagunemine.htm) Baktereid leidub rohkesti nii mullas, vees kui õhus. Mullas paljunevad peaaegu kõik bakterid. Vees eristatakse seal paljunevaid pärisasukaid, perioodiliselt vees elutsevaid migrante ning juhuslikult vette sattunud transiente. Viimased ei suuda vees paljuneda. Õhus bakterid ei paljune. (EE nr.1 lk. 437) Bakterite toitumine ja ainevahetus
g=t * 0,301/logN t-logN0 = 300*0,301/3=30,1min. n? g=t/n. n=t/g= 300/30,1=10 generatsiooni/minutis. 17. Kartulisalatis on üks patogeenne bakterirakk generatsiooniajaga 20 min selles keskkonnas. Kui suur on rakkude arv 4 tunni pärast? g=20 min. n=t/g= 4*60/20=12 generatsiooni/minutis. Rakkude arv on 2 n → 4096 rakku 18. Millal on generatsiooniaeg võrdeline biomassi kahekordistumise ajaga? Kui tegemist on balansseeritud kasvuga nt log-faasis. 19. Millised on generatsiooniajad looduslikel mikroobidel, põhjenda? Pikemad kui laborites elavatel bakteritel. Laboris on paremad kasvutingimused. 20. Iseloomusta stationaarset kasvufaasi. Rakke tuleb sama palju juurde kui hävib. Rakud püsivad elus varuainete arvel. Metaboolselt on nad väheaktiivsed. 21. Iseloomusta surmafaasi. Elusrakkude arv väheneb logaritmiliselt. Rakud lüüsuvad omaenda ensüümide tõttu. 22. Kuidas teeksid kindlaks, et rakud kultuuris on surnud? Värvides, proovides kasvatada. 23
peremeesraku lüüsudes väliskeskkonda. Bdellovibrio on veebakter ja teda on eriti palju orgaanikarikkas vees, kus on palju baktereid. Bakterite paljunemise kiirus: oKiiresti kasvavatel bakteritel on generatsiooniaeg 15-20 min. oNäiteks E. coli generatsiooniaeg aeg on 5,5 kraadi juures 5 ööpäeva, 37 kraadi juures 20 min. oNitrosomonasel ja Nitrobacteril on generatsiooniaeg 5-10 tundi. oEnamikul bakteritel on generatsiooniaeg ca 1 tund. oLooduses on bakteritel generatsiooniajad sageli pikad, kuni 24 tundi. Paljunemiskiirus sõltub: o Generatsiooniaeg sõltub mikroobist, aga ka keskkonnatingimustest, näiteks temperatuurist. o Toitainete vähesus ja ainevahetusproduktide kuhjumine o Ebasobiv hapnikurezhiim, pH, temperatuur Generatsiooniaeg - Aeg, mis kulub raku pooldumisele e. rakkude arvu kahekordistumisele populatsioonis, nimetatakse generatsiooniajaks. o Müksobakteritel on elutsükkel, mille üheks osaks on viljakeha teke. Viljakeha võib vaadelda kui
tulemusena kogunevad rakkudesse ajutiselt väävliterad. Teeb kindlaks et see bakter saab C-allikana kasutada CO2. Teeb esimesena kindlaks kemolitoautotroofse toitumistüübi bakteritel. Nitrifitseerijad jagunevad 2ks: 1) Oksüdeerivad NH3 NO2- (substraat on ammoniaak, mitte ammooniumioon) kuuluvad põhiliselt beetaproteobakterite hulka 2) Oksüdeerivad NO2- NO3- Nitrifitseerijate kasv on aeglane, generatsiooniajad pikad. Kemolitoautotroofidest on kõige kiirema kasvuga visinikubakterid. Nitrifitseerijad eelistavad aluselist kk-da. Aluselises kk-s on ammoniaak ioniseerumata kujul, ja just sellisena on ta kasutatav nitrifikatsioonil. Aluselises kk-s on ka CO2 lahustuvus hea. Puhaskultuuris on ammoniaagi oksüdeerijate kasv vaevaline seetõttu et moodustuv nitrit on toksiline. Looduses kasutavad moodustunud nitriti ära teised koosluse mikroobid. Enamus nitrifitseerijaid on obligaatsed kemolitoautotroofid
Ei erista elus- ja surnud rakke. väljakülvide meetod. Aitab hinnata elusrakkude arvu. kultuuri hägusust spektrofotomeetriga. Mida rohkem rakke, seda hägusem on lahus. biomassi määramine (mg/ml) (seente ja aktinobakterite puhul palju parem kui lihtsalt kolooniate loendamine) kultuuri valgusisaldus (mg/ml) DNA sisaldus Generatsiooniaeg- aeg, mis kulub raku pooldumisele ehk rakkude arvu kahekordistumisele. Erinevatel bakteritel erinevad, lühikesed generatsiooniajad (15-20 min) iseloomulik E. coli'le. Soodsates tingimustes kasvad mikroobirakkude arv eksponentsiaalset. Generatsiooniaeg sõltub ka keskkonnatingimustest (temperatuur, toit). Madalamal temperatuuril, vähema toiduga generatsiooniaeg on pikem 52 Mikroorganismide paljunemist piiravad faktorid 1. Toitaine vähesus ja ainevahetusproduktide kuhjumine 2. Ebasobiv hapnikuhulk, pH, temperatuur 3. Konkurents teiste mikroobidega 4
annaabi.ee 
