või hooldajad. Laps sõltub hooldustöö ümbrusest ja sellest, kuidas hooldustöötajad märkavad tema individuaalseid vajadusi. Hea hooldustöö aluseks on lapse kasvu ning arengu tundmine ja toetamine. Kui laps on haige, siis on tähtsamateks printsiipideks individuaalsuse, turvalisuse, järjepidevuse, perekeskesuse ja omaalgatuslikkuse printsiip. Lastel sagedamini esinevad terviseprobleemid olenevalt vanusest Lapseeale on iseloomulik haigusprotsessi generaliseerumine ning mitmete elundite kaasahaaramine. Seetõttu on haigustel palju ühiseid sümptomeid. Mida noorem on laps, seda kergemini ta haigestub ja haiguse kulg on raskem. 85 Lastehaigused ning hooldus Haigestumisel võib esimesena märgata muutust lapse käitumises. Ta võib olla muu - tunud närviliseks või loiuks. Tihti täheldatakse, et laps on kaotanud isu. Lapseea iseärasuseks on organismi varude kiire ärakasutamine, mistõttu tuleb haiguse ajal eriti
Riik alustas HIV ja AIDSi vastast võitlust 1990. aastate alguses. 01. detsembril 2005 kinnitas Vabariigi Valitsus riikliku HIV ja AIDSi strateegia aastateks 2006-2015 ning selle tegevuskava aastateks 2006-2009. Strateegia üldeesmärgiks on saavutada püsiv langustendents HIV-nakkuse levikus. Seejuures on eesmärgiks aastaks 2015 uute HIV- nakkuse juhtude arvu vähenemine 100 000 elaniku kohta 20-ni (2004.a vastav näitaja 55) ning strateegia tegevuste abil ära hoida epideemia generaliseerumine (st. HIV nakatunud rasedate osakaal kõigist rasedatest peab jääma alla 1%. 2004. aastal oli see näitaja 0.5%,). HIV ja AIDSi strateegia aastateks 2006-2015 käsitleb HIV-epideemia leviku peatamisel ning epideemia mõjude leevendamisel Eesti ühiskonnale järgnevaid tegevusvaldkondi: ennetustegevus erinevate sihtrühmade seas, HIV testimine ja nõustamine; HIV ja AIDSiga 9
sagedamini saavad need alguse lapse sisemisest ebakindlusest ja ärevusest ning ravita jäädes võib kesta aastakümneid. Lihtfoobiad on sagedased, kuid nende tõttu abi saama pöördutakse harva. Kuigi sundnähud võivad algselt tekkida kindlalt piiritletud situatsioonides, kalduvad nad generaliseeruma mingis mõttes sarnastele stiimulitele. Objektide sarnasus võib olla kujus, suuruses, värvis jne. Eriti tavaline sundhäirete korral on generaliseerumine sümboolse tähenduse alusel. Sotsiaalne toimetulek oleneb sellest, kuivõrd inimesel õnnestub oma tegevust kahjustamata foobseid situatsioone vältida. Kindla diagnoosi korral peavad olema täidetud järgmised tingimused: (a) psüühilised ja vegetatiivsed sümptomid peavad olema ärevuse primaarsed ilmingud ja mitte sekundaarsed teistele sümptomitele, nagu luul või obsessiivsed mõtted; (b) ärevus peab olema piiritletud kindla objekti või situatsiooniga;
· hirm - sekundaarne ajejõud (drive) · hirmu reaktsioon - tingitud (conditioned fear reaction) valu / hirm M-D: käitumises hirmu, mitte valu vähendamine hirmutavad mõtted - karistus III Stiimuli generaliseerimine (stimulus generalization) · stiimulite sarnasuse määr generaliseerimine: S(1) või S(2) R(1) õpitud reaktsioon generaliseerub vastandprotsess: diskrimineerimine (discrimination) S generaliseerumine kogemus S diskrimineerimine selektiivsus · primaarne generaliseerimine füüsiline sarnasus kaasasündinud · sekundaarne generaliseerimine verbaalne ( semantiline) kultuur IV Konflikt 1. Lähenemine- lähenemine (approach-approach) võrdselt atraktiivsed eesmärgid, objektid .. Lahendus: järjestus 2. Vältimine-vältimine (avoidance-avoidance) võrdselt ebameeldivad eesmärgid, objektid ..
· hirm - sekundaarne ajejõud (drive) · hirmu reaktsioon - tingitud (conditioned fear reaction) valu / hirm M-D: käitumises hirmu, mitte valu vähendamine hirmutavad mõtted - karistus III Stiimuli generaliseerimine (stimulus generalization) · stiimulite sarnasuse määr generaliseerimine: S(1) või S(2) R(1) õpitud reaktsioon generaliseerub vastandprotsess: diskrimineerimine (discrimination) S generaliseerumine kogemus S diskrimineerimine selektiivsus · primaarne generaliseerimine füüsiline sarnasus kaasasündinud · sekundaarne generaliseerimine verbaalne ( semantiline) kultuur IV Konflikt 1. Lähenemine- lähenemine (approach-approach) võrdselt atraktiivsed eesmärgid, objektid .. Lahendus: järjestus 2. Vältimine-vältimine (avoidance-avoidance) võrdselt ebameeldivad eesmärgid, objektid ..
- tsirroos: parenhüümi ümberehitus vohavast sidekoest tingituna; - kavernid e. tühikud b) õõneselundites: - stenoos: õõneselundi valendiku ahenemine armkoe kootumisest; - limaskesta atroofia; - limaskesta hüpertroofia; - polüübid; c) serooskelemetel: - adhesioonid e. liited - obliteratsioon e. umbumus d) sünoviaalmembraanidel: - anküloos e. liigesjäikus 7) Põletiku tüsistused: - põletiku levimine, generaliseerumine, sepsis; - Kahheksia (kõhnumine); - sekundaarne amüloidoos (teatud haiguste korral kudedes ladestuv valk, mis sisaldab immunoglobiliinifagmente); Fibrooskoe moodustamine- armi teke A.Fibroblastide ja veresoonte endoteelrakkude migratsioon B. Granulatsioonkoe moodustumine C. Kollageenkiudude maturisatsioon Põletiku levik Põletiku levikuteed: a) vahetu levik (per contingentatem); kohevas sidekoes, või parenhüümilt kapslile;
Vastus (response). Sarrustus (reinforcement). HIRM: Oluline ajejõud – kohanemine/mittekohanemine. Hirm – sekundaarne ajejõud. Hirmu reaktsioon – tingitud valu/hirm. M-D: käitumises hirmu, mitte valu vähendamine. Hirmutavad mõtted- karistus. STIIMULI GENERALISEERIMINE: Stiimulite sarnasuse määr. Generaliseerimine: S(1) või S(2) – R(1). Õpitud reaktsioon generaliseerub. vastandprotsess: diskrimineerimine. S generaliseerumine – kogemus – S diskrimineerimine – selektiivsus. Primaarne generaliseerimine. Füüsiline sarnasus. Kaasasündinud. Sekundaarne generaliseerimine. Verbaalne. Kultuur. KONFLIKT: Lähenemine – lähenemine. Võrdselt atraktiivsed eesmärgid, objektid. Lahendus: järjestus. Vältimine - vältimine. Võrdselt ebameeldivad eesmärgid, objektid. Lahendus: otsustamisest loobumine; põgenemine (reaalne, näit unistused). Lähenemine – vältimine
annaabi.ee 
