Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kartograafiline generaliseerimine Referaat Koostajad: … Juhendaja: … Tartu 2015 Sisukord Table of Contents Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Generaliseerimine ja selle kasulikus........................................................................................... 4 Kriteeriumid näitamaks generaliseerimise vajadust....................................................................4 Generaliseermise meetodi........................................................................................................... 6 Generaliseerimine GIS-i programmides..................................................................................... 7
ajejõud (drive) tunnus (cue) vastus (response) sarrustus (reinforcement) II Hirm (fear) oluline ajejõud - kohanemine/mittekohanemine · hirm - sekundaarne ajejõud (drive) · hirmu reaktsioon - tingitud (conditioned fear reaction) valu / hirm M-D: käitumises hirmu, mitte valu vähendamine hirmutavad mõtted - karistus III Stiimuli generaliseerimine (stimulus generalization) · stiimulite sarnasuse määr generaliseerimine: S(1) või S(2) R(1) õpitud reaktsioon generaliseerub vastandprotsess: diskrimineerimine (discrimination) S generaliseerumine kogemus S diskrimineerimine selektiivsus · primaarne generaliseerimine füüsiline sarnasus kaasasündinud · sekundaarne generaliseerimine verbaalne ( semantiline) kultuur IV Konflikt 1
ajejõud (drive) tunnus (cue) vastus (response) sarrustus (reinforcement) II Hirm (fear) oluline ajejõud - kohanemine/mittekohanemine · hirm - sekundaarne ajejõud (drive) · hirmu reaktsioon - tingitud (conditioned fear reaction) valu / hirm M-D: käitumises hirmu, mitte valu vähendamine hirmutavad mõtted - karistus III Stiimuli generaliseerimine (stimulus generalization) · stiimulite sarnasuse määr generaliseerimine: S(1) või S(2) R(1) õpitud reaktsioon generaliseerub vastandprotsess: diskrimineerimine (discrimination) S generaliseerumine kogemus S diskrimineerimine selektiivsus · primaarne generaliseerimine füüsiline sarnasus kaasasündinud · sekundaarne generaliseerimine verbaalne ( semantiline) kultuur IV Konflikt 1
VII Kognitiivsed vead otsustamises ja muljes Mõjustamisviisid on efektiivsed vaid siis, kui nad toetuvad psühholoogilistele reeglipärasustele käitumises, emotsioonides ja kognitsioonides 7.1 Heuristikud (H. Simon) Automaatsed reeglid (heuristikud) , mille alusel tehakse järeldusi: · baas-taseme ignoreerimine · representatiivsuse kalle · illusoorne seostamine · kättesaadavuse fenomen · esilekerkivuse fenomen · generaliseerimine ( halo efekt) · ankurdamine (raamimine) · häälestumine (priming) 7.2 Väljavaadete (prospect theory) teooria (D.Kahneman, A.Tversky) · riskide vältimine · kaotuse ja võidu väärtusfunktsioon kaotuse väärtus on ca 2 korda suurem kui võidu väärtus · omamise efekt - eelistatakse seda, mida omatakse; selle äraandmise hind on oluliselt suurem kui see hind, millega asi omandati
erinevatel aegadel, jooksvate paranduste sisseviimine lihtne, andmete kaasaegsus hinnatav üksiku objekti tasandil) g. Arhiveerimine: digitaalarhiivindus lapsekingades, andmeformaat, adnmekandjate säilivus. 34. Põhjendage lauset, et ,,Digitaalkaart on tootmisvahend teiste kaartide tootmiseks." a. Digitaalkaart on oma olemuselt andmebaas. b. Digitaalkaardil toimub automaatne generaliseerimine. c. Esitusmudelid on paindlikud. 35. Milles seisneb digitaalkaardi sisu kihtide lahusus? a. Iga kiht on omaette kaart, sest sisaldab matemaatilise aluse informatisiooni (geodeetilist alust, projektsiooni, mõõtkava, mõõtühikuid). 36. Kirjeldage digitaalkaardi mõõtkava vastuolu? a. Puudub sest: saab zoomida, on võimalik koordinaate ülitäpselt sisestada. b
Valmimisaeg on dünaamiline (online kaardid, erinevad piirkonnad kaasajastatud erinevatel aegadel, jooksvate paranduste sisseviimine lihtne, andmete kaasaegsus hinnatav üksiku objekti tasandil) Arhiveerimine: digitaalarhiivindus lapsekingades, andmeformaat, adnmekandjate säilivus. (Digitaalkaart on oma olemuselt andmebaas. Digitaalkaardil toimub automaatne generaliseerimine. Esitusmudelid on paindlikud.) Iga kiht on omaette kaart, sest sisaldab matemaatilise aluse informatisiooni (geodeetilist alust, projektsiooni, mõõtkava, mõõtühikuid). 23. Milles seisneb digitaalkaardi mõõtkava dilemma? Dilemma seisneb selles, et digitaalkaardil on ja samas ka ei ole mõõtkavat. Mõõtkavat ei ole, sest kaarti on võimalik suurendada ja vähendada ning koordinaate on võimalik ülitäpselt sisestada. Mõõtkava on
Uued visualiseerimise võimalused: 3D efektiga, ruumiliste kaartid (vaadatavad spetsiaalsete prillidega), animeeritud kaardid. Dünaamiline valmimisaeg (on-line kaardid, erinevad piirkonnad kaasajastatud erinevatel aegadel, jooksvate paranduste sisseviimine lihtne, andmete kaasaegsus hinnatav üksikuobjekti tasandil). Tootmisvahend teiste kaartide tootmiseks: olemuselt andmebaas, automaatne generaliseerimine, esitusmudelite kaardid). 23. Milles seisneb digitaalkaardi mõõtkava dilemma? MK Puudub sest: saab zoomida, on võimalik koordinaate ülitäpselt sisestada. MK On sest, koordinaatide täpsus=mõõtmise täpsus, on määratud lähtematerjalide täpsusega, on määratud generaliseerimisastmega, mis tuleneb mõõtmiste klassist. 24. Mis on topoloogia? Kuidas on andmed PAIGUTATUD kaardil. Kuidas kujutatada 2 asju 25. Milliste parameetritega topoloogiat defineeritakse? 26
genereerimine punkte ühendades, vajalike lisaandmete sisestamine. o Topoloogilised vead 1. Digitaalkaardile esitatavad (formaalsed) nõuded. 2. Geomeetrilised tipp puudub; serv puudub; serv on totra kujuga. 3. Topoloogilised esineb ühendamat servi; servad ei sulge polügooni Protseduure veaotsinguks: 1. Topoloogiline toimetamine 2. Polügoonide ühendamine 3. Reaalsushinnangud ja loogika kontroll Loeng 10 Generaliseerimine, Interpoleerimine Generaliseerimine 1. Nähtuse ja nähtuste klasside valik, üldistamine ja lihtsustamine reaalsusmudeli lihtsustamiseks või andmemahtude vähendamiseks (AB) 2. Nähtuste valik, üldistamine ja lihtsustamine vastavalt mõõtkava, kaardi sisu ja kaardistatava territooriumi iseäradele kaardil kujutamise detailsuse/resolutsiooni muutmiseks (kartograafiline) 3. Joone punktide arvu vähendamine ilma joone üldise kuju muutmiseta 4
kõlviku piirid) o Sisu täpsus valesti kirjas või süstemaatiline määramisviga o Andmete varieeruvus nt satelliidipildil võivad ühte pikslisse sattuda mitut liik objektid. 2 2 12 Ruumiandmete generaliseerimine (üldistamine): o Kaardil kujutatavate objektidevalimine, kuju lihtsustamine, nihutamine, liitmine, silumine, harvendamine, võimendamine jmt lähtuvalt kaardi mõõtkavast, otstarbest jmt o Loominguline protseduur, aeganõudev o Automatiseerimiseks loodud mitmeid algoritme (tuntuim joonte lihtsustamise algoritm on Douglas-Peucker'ialgoritm), head tulemust raske saavutada. 13
Eksamiteemad Vektor rasteriseerimine raster Vektoriseerimise probleemid: Andmed peavad olema võimalikult puhtad Kaart peab olema lihtne Arvestama peab andmekadudega Raster ja vektor andmemudeli võrdlus Raster andmemudeli plussid: kiire andmete kogumine, suur andmete hulk, hea pindade analüüs, lihtne generaliseerimine. Raster andmemudeli miinused: väike geomeetriline täpsus, vilets võrksüsteemi analüüs Vektor andmemudeli plussid: hea graafiline käsitlus, suur geomeetriline täpsus, hea võrksüsteemi analüüs 25. Ruumianalüüsi meetodid: kaardialgebra ja kartomeetria Geograafiliste andmete analüüsi meetodid Analüüsi teostamise eeltingimused: Algandmete täpsus ja usaldusväärsus peavad olema piisavalt suured Hüpotees, mida hakatakse kontrollima
· Iseloomulike omaduste omavaheline seos 30. Eesti põhikaart ja Eesti baaskaart (olemus, tootmise tehnoloogia, otstarve) Eesti põhikaart: Digitaalkaart mõõtkavas 1:10 000, trükitud kaart mõõtkavas 1:20 000. Eesmärk: Olla aluseks riiklikele teemakaartidele ning ruumiinfot sisaldavatele registritele. Kaardil kujutatud topograafiline info: ca 118 nähtust, digitaalkaardil puudub reljeef Koostamis- ja kirjastamistööd: · Generaliseerimine 1:10 000 mõõtkavast mõõtkavasse 1:20 000 · Reljeefi lisamine · Kohanimede korrigeerimine ja täpsustamine · Korrektne ja loetav info paigutamine kaardile · Trükiks ettevalmistamine ja trükkimise organiseerimine Eesti baaskaart: Kaardiseeria sisaldab 103 trükitud lehte 1:50 000 mõõtkavas. Vektorinfo taustaks on trükitud satelliitpilt. Eesmärk: Toota digitaalne kaart, mis sisaldab baasilist topograafilist infot (peamised teed,
Andmete hulk suur väike Graafiline käsitlus Keskmine hea Andmete strukutuur lihtne keeruline Geomeetriline täpsus väike suur Võrksüsteemi analüüs vilets hea Pindade analüüs hea keskmine Generaliseerimine lihtne Keerukas GNSS: GNSS-i funktsionaalsed osad: • Satelliitide süsteem • Maapealne korrektsioon • Keskne juhtimine • Andmete vastuvõtu ning väljastamise seadmed • Andmete kogumise ja edastamise seadmed BEIDOU • on Hiina satelliitnavigatsioonisüsteem, mis hetkel koosneb 5-st satelliidist (esimene saadeti orbiidile oktoobris 2000) ja on Hiina Kaitseministeeriumi kontrolli all.
paremaid oletusi pakume, seda lähemal reaalsusele oleme. Tõde on kusagil kindlas punktis olemas. Me peame eemdalama vigu. Vastuväited, et on teadusajaloos olnud käsitlusi, kus kogu süsteem kokku kukub. Teooria ütleb, mida saab eksperimendis teha, mida saab mudelites luua. II seminar TEOORIA JA VAATLUS Rudolf Caranp: Viini koolkond Univeersaalne seadus e teaduslik teadmine – eksisteerib vaadeldav reeglipärasus (kõikides kohtades ja igal ajal). Generaliseerimine. Teaduse eesmärk: ennustamine ja seletamine; empiirilised seadused, edasi teoreetilised seadused. Saame kõigepealt üldised empiirilised seadused, mis võimaldavad prognoosida mingi sündmuse aset leidmise. Seadus: universaalne ja statistiline, omadused, mis ilmnevad teatava regulaarsusega. Regulaarsuse kinnitused, korrelatsioonid. Teaduses seletamine: seadus kui üldväide (kõik A-d on B-d) – eeldus, ja konkreetseted tingimused, järeldus – mingi sündmuse aset leidmine. Üldiselt
KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK PARADIGMA BIHEIVIORISTLIK LÄHENEMINE. NEAL ELGAR MILLER (1909-2002), JOHN DOLLARD (1900-1980). ÕPPIMISE 4 ELEMENTI: Ajejõud (drive). Tunnus (cue). Vastus (response). Sarrustus (reinforcement). HIRM: Oluline ajejõud – kohanemine/mittekohanemine. Hirm – sekundaarne ajejõud. Hirmu reaktsioon – tingitud valu/hirm. M-D: käitumises hirmu, mitte valu vähendamine. Hirmutavad mõtted- karistus. STIIMULI GENERALISEERIMINE: Stiimulite sarnasuse määr. Generaliseerimine: S(1) või S(2) – R(1). Õpitud reaktsioon generaliseerub. vastandprotsess: diskrimineerimine. S generaliseerumine – kogemus – S diskrimineerimine – selektiivsus. Primaarne generaliseerimine. Füüsiline sarnasus. Kaasasündinud. Sekundaarne generaliseerimine. Verbaalne. Kultuur. KONFLIKT: Lähenemine – lähenemine. Võrdselt atraktiivsed eesmärgid, objektid. Lahendus: järjestus.
annaabi.ee 
