Accountant - raamatupidaja. Finance rahandus. Department puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik. Pikad silbid on need, millel on osakond. Company ettevõte. Receptionist administraator. Occupation elukutse. olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut. Silbipiir läheb Insurance kindlustus. Division jaotus. Conference konverents, nõupidamine. geminaatsulghäälikuga sõnades geminaadi liikmete vahelt. Eesti keeles Manufacturing tööstus, tootmis. Deputy asetäitja. Arrangements ettevalmistused, on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust. Kõnetakt on keele väikseim korraldused. Section osakond. Industry tööstus. Assistant Manager abijuhataja.. I am rütmiüksus. Häälikupikkus ja välde on erinevad nähtused. Välde an engineer. I work for an insurance company. Do you work in the sales department? I am
a) Astmevaheldus astmevahelduslikul sõnal on mõned vormid tugevas (alles k, p, t, g, b, d või s või on need häälikud kahekordsed) ja mõned vormid nõrgas astmes. Jaguneb: 1)laadivaheldus- *sarnastumine (lamba:lammas-t) *asendumine (selja:selga) *kadu (sea:siga) 2)vältevaheldus-vaheldub II ja III välde (põlve:põlve) 3) geminaadi vaheldus- muutub geminaat glusiil või s-üksikhäälikus(aita-n:aida-ta, poisi:poissi) Võrdled käändsõnade juures ainsuse omastavad ja osastavat vormi. A-tüvi (ainsuse omastav) lamba (tugev aste, sest siin on alles klusiil b). B-tüvi (ainsuse osastav) lammas-t (nõrk aste, sest siin on klusiil b kadunud). Võrdled pöördsõnade juures mina-vormi ja nud-vormi. A-tüvi (mina-vorm) hüppa-n (tugev aste, kaks p-d). B-tüvi (ta-vorm) hüpa-ta (nõrk aste, üks p).
häälikukadu: apokoop • Sõna lõpul (*k >) > * > ךØ (*laula > ךlaula) häälikukadu: konsonandi kadu sõna lõpust • Sisekadu (*kastanut > *kastnut) häälikukadu: sünkoop • Järgsilpides *V > V (*viskan > viskan) kvantiteedi muutus, lühenemine 1500 Eesti keele häälikumuutused (3) 1500 • Laadivahelduse teke (*jalγan > *jalan) häälikukadu: konsonandi kadu sõna keskelt • Geminaadi nõrgenemine (*võttan > *võttan) kvantiteedi muutus: lühenemine • Vältevahelduse teke (*laulua > laúlu : *laulun > laulu) kvantiteedi muutus • Klusiilide ja s-i nõrgenemine (*sapa > saBa) (osaline progressiivne lähiassimilatsioon? 1600 spontaanne muutus?) Eesti keele häälikumuutused (4) 1600 • Sõna lõpul *n > Ø (*jalan > *jala) häälikukadu: konsonandi kadu sõna lõpust 1700
Enne 1900 AD järgsilpides o > u. 15. Peamised konsonantide muutused eesti keele ajaloos. Enne 1300 AD palatalisatsioon i ja j ees. K kadu sõna lõpul. K kadu oli alanud ilmselt juba aastatuhande esimestel sajanditel. Esialgu säilis vaheastmena sõnas kõrisulghäälik. Seepärast ei kadunud seoses lõpukaoga k-eelne vokaal. Arvatavasti 14. saj kadus põhjaeesti murdealal ka see k jäänus. Nt laulak > laula' > laula, elättek > elätte' > elätte. Geminaadi nõrgenemine üksikhäälikuks pika esisilbi järel kinnise silbi alguses. Nt kooppas > koopas. See toimus ilmselt 15. sajandil. Sulghäälikute ja s-i nõrgenemine helilise hääliku järel sõna sees silbi algul leenishäälikuks. Nt sapa > saba, selkä > selg. Muutuse täpsemat aega on raske määrata. Sõnalõpulise n-i kadu. Nt seemen > seeme, matalan > madala. Põhjaeesti murretes jäi kadu ainsuse 1. pöörde lõpus toimimata. Muutus sündis 15.-16. sajandil. 16
2. Teise silbi vokaali pikenemine: majà, imè. Tekkinud tõenäol. koos vältevaheldusega seotud taktiisokroonia tekkega! 3. Geminatsioon – nähtus, kus üksikkonsonant muutub geminaadiks: *külähän > *külään > *küllä; *tupahan > *tupaan > *tuppa (eL murretes on eriti palju geminatsioone!). 4. Lühikeste geminaatide teke – kui teine silp oli kinnine: *päkkän > Q2 päka, *seppän > Q2 sepa, *tammessa > Q2 tammes, *lillelta > Q2 lillelt 5. Geminaadi muutumine üksikkonsonandiks – toimunud kindlatel tingimustel 1. ja 2. silbi piiril pika esisilbi puhul ja järgsilpides, eriti sufiksites: a) ll > l, mm > m, nn > n, rr > r (*toomme > toome, *käänne’ > kääne); b) kk > G, pp > B, tt > D, kui teine silp oli kinnine (*lauttˇan > lauda, vrd lautta > laut – teine silp on lahtine, leenisklusiili ei teki –; *pilppas > pilbas). 17. Eesti keele grammatiliste käänete kujunemine.
k > u: *kakl > kaul ‘kael’, *nakr > naur(is) ‘naeris’; Rannikumurde murrakurühmad (1)Läänerühm (Jõe, Kuu, HljLä): - süömme, tulette - tulid ‘tulivat’ (2) Keskrühm (HljI, VNg): - süömmä, tuletta - tuliva, süönü (3) Idarühm e Vaivara: - süömmö, tuletto - tullet ‘tulevat’, tullit ‘tulivat’ - opeDan ‘õpetan’ (2) kirde- e Alutaguse murre: - rohkesti õ-häälikut: õli ‘oli’, õtsib ‘otsib’ - tugeva astme geminaadi üldistus: seppäd - kontraktaverbides pole astmevaheldust: karGaDa - st > ss: mussad ‘mustad’, issub ‘istub’ - Vu-, Vü-diftongide nõrgas astmes > Vv : jõvvan ‘jõuan’ Kirde- e Alutaguse murre Lüganuse – kõige vanapärasem ja omanäolisem; Jõhvi – lõunas tugevad keskmurde mõjud; Iisaku – põhjaosa kuulunud kokku Jõhviga, kesk- ja lõunaosas eesti-vene-vadja-isuri mõjud, loodeosa Viru-Jaagupi mõjudega. Siirdemurre: o ühisjooned rannamurdega,
Sõnade silbitamise tuleb meeles pidada järgmisi asju: 1. Pika kaksiktäishääliku järel kirjutame ühekordse tähe, kuid silbipiir läheb tegelikult sulghääliku vahelt, sest häälduses tekib topelt kaashäälik ehk geminaad. Näide: lui|ke [luik-ke], paa|ti [paat-ti]. 2. Analoogne on see juhtum ka teise vältelistes sõnades. Näide: nu|pu [nup-pu], ko|ti [kot-ti]. Reegel! Silbitamisel läheb geminaad sulghäälikuga sõnades geminaadi vahelt/keskelt. RÕHK 5 Rõhk on keele nähtus, mille puhul sõnas teatud silpe hääldatakse suurema intensiivsusega kui teisi silpe. Rõhku tagajärjel muutub kõne rütmiliseks. Rütmilisus väsitab inimest ja tema kõnet vähem. Keeles on rütmil peale kõne rütmistamise ka muidu funktsioone. Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna või sõnade algust
annaabi.ee 
