BIOLOOGIA: PÄRILIKKUS Geneetika teadus, mis tegeleb pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusega Geen kromosoomi osa, tunnuste osa kodeerib Genoom 24. kromosoomi. Liigile omases ühekordses kromosoomikomplektis olevad geenid. Genotüüp ühele isendile omased geenid ja geenivormid kokku. Geenivorm (alleel) Geeni esinemise vorm Fenotüüp Isendi kõik aaldunud tunnused kokku ORGANISMI TUNNUSED MÄÄRVAD geenid ja keskkond Transkriptsioon mRNA süntees, info maha kirjutamine DNA-lt. RNA süntees toimub tuumas Transkriptsiooni kulg: 1) Keeratakse DNA lahti 2) seostumine promootoriga 3) transkriptsioon 4) Lõppeb terminaatorpiirkonnas 5) DNA taastab kuju (A-U; T-A; G-C;) VALGU SÜNTEES e. TRANSLATSIOON mRNA- määrab ara valgu aminohappelise järjestuse
PÄRILIKKUS LK 130-140 Geneetika- teadus, mis tegeleb geenide uurimisega Genoom(24 kromosoomi) liigile omases ühekordses kromosoomikomplektis olevad geenid XX XY Naine mees Genotüüp ühele isendile omased geenid ja geenivormid kokku(genotüübist sõltub isendi pärilike tunnuste esinemine) Geenivorm alleel(ühe geeni erivorm) Fenotüüp kõik isendi avaldunud tunnused kokku(fenotüüp on sõltuvuses genotüübist) ORGANISMI TUNNUSED MÄÄRAVAD GEENID JA KESKKOND! Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. REPLIAKTSIOON TRANSKRIPTSIOON VALGUSÜNTEES · Ühest DNA · Ühest DNA molekulist · mRNA määrab ära
Pärilikkuse seadused 1. Geen on DNA lõik, mis määrab ära ühe tunnuse (pärilikkuse alge) 2. Homoloogilised (paarilised) kromosoomid - ühesuguse kuju ja suurusega kromosoomid, mis sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene 3. Alleelid (geenivormid) on homoloogilistes kromosoomides paiknevad ühte tüüpi (ühte ja sama tunnust määravad) geenid 4. Homosügootsus (-ne) - alleelid määravad tunnuse täpselt ühte moodi 5. Heterosügootsus (-ne) - alleelid määravad tunnuse erinevalt 6. Dominantne alleen (valitsev) - alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootsuse korral avaldub, tähistatakse suure tähega (A) 7. Retsessiivne alleen (varjatud) - alleel, mille poolt määratud tunnus jääb
Jäävad püsima organismirühmade kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. Kohastumused on pärilikud (nt. Kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks). Siseehituses: ujupõis. Välisehituses: varje-ja hoiatusvärvus. Füsioloogias: talveuni. Käitumises: ränne. Paljunemises: innaaeg. Kombinatiivne muutlikkus-alleelide kombineerimine sugulisel paljunemisel. Meioosis-kromosoomide ristsiire; viljastumisel-alleelide kombineerumine. Mutatsiooniline muutlikkus-uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel. Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need, mis avalduvad, on enamasti kahjulikud, kuid vahel esineb ka kasulikke mutatsioone. Geenitriiv-juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult (nt. Looduskatastroofid: tulekahju, üleujutus, reostus jms).
Mikroevolutsioon (Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Populatsioon - üks liik (harku metsa jänesed). Kooslus - mitu liiki (harku metsa jänesed, hundid jne.). Geenifond - liigi geenide kogum. Genotüüp - organismi geenide kogum) On populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus, mis tuleneb: · Mutatsioonilisest muulikkusest · Kombinatiivne muutlikkus · Geenivoolust · Geneetilisest triivist · Looduslikust valikust Mutatsiooniline muutlikkus · Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonid teel · Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need mis avalduvad on enamasti kahjulikud, kuid vahel esineb ka kasulikke mutatsioone. Kombinatiivne muutlikkus · Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. · Meioosis - kromosoomide ristsiire · Viljastumisel - alleelide kobineerumine Geenivool · Erinevate populatsioomode isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivas sattuda uued, varem seal puudunud alleelid.
hadaikum (esimesed kivimid) 4500 kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Populatsiooni geenifond ja geneetiline struktuur ei püsi muutumatuna. Mikroevolutsioon on populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus. Mutatsiooniline muutlikkus- uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel. Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need, mis avalduvad on enamasti kahjulikud, kuid vahest esineb ka kasulikke mutatsioone. Geenivool- erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. Migratsioon ( tuul, tolmlejad, putukad, loomade ränded jm ). Geenitriiv juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Uue põlvkonna
Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismi rühm on populatsioon. (Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil). Genofond = geenifond populatsiooni kõik geenid ja alleelid. Populatsiooni geneetiline struktuur populatsiooni geenide ja alleelide arvuline suhe 14 R ja 6r EHK 14:6 MIKROEVOLUTSIOON: 1.) Mutatsiooniline muutlikkus - Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel. Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need, mis avalduvad on enamasti kahjulikud, kuid vahest esineb ka kasulikke mutatsioone. 2.) Kombinatiivne muutlikkus - Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. Meioosis - kromosoomide ristsiire; Viljastumisel - alleelide kombineerumine 3.) Geenivool e geenisiire sisse- ja väljarändega seotud populatsiooni geneetilise struktuuri muutus
Peale imetajate arenesid ja mitmekesistusid ka putukad ja linnud. Ka nemad on tihedalt seotud õistaimedega. 5. 1) Populatsiooni geneetiline struktuur sõltub: • Mikroevolutsioon -On populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus, mis tuleneb: Mutatsioonilisest muutlikkusest Kombinatiivne muutlikkus Geenivoolust Geneetilisest triivist Looduslikust valikust • Mutatsioonile muutlikkus -Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel. Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need, mis avalduvad on enamasti kahjulikud, kuid vahest esineb ka kasulikke mutatsioone. • Kombinatiivne muutlikkus tuleneb: 1. gameetide tekkel toimub ristsiire. 2. meioosis lahknevad paarilised kromosoomid juhuslikult. 3. sugurakud kohtuvad juhuslikult • Geenivool - ühe pop. Geenid tulevad teise. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem
Peale imetajate arenesid ja mitmekesistusid ka putukad ja linnud. Ka nemad on tihedalt seotud õistaimedega. 5. 1) Populatsiooni geneetiline struktuur sõltub: · Mikroevolutsioon -On populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus, mis tuleneb: Mutatsioonilisest muutlikkusest Kombinatiivne muutlikkus Geenivoolust Geneetilisest triivist Looduslikust valikust · Mutatsioonile muutlikkus -Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel. Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need, mis avalduvad on enamasti kahjulikud, kuid vahest esineb ka kasulikke mutatsioone. · Kombinatiivne muutlikkus tuleneb: 1. gameetide tekkel toimub ristsiire. 2. meioosis lahknevad paarilised kromosoomid juhuslikult. 3. sugurakud kohtuvad juhuslikult · Geenivool - ühe pop. Geenid tulevad teise. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem
Evolutsiooni tõendid · Evolutsiooni võrdlusmetoodika võrdlev anatoomia mida sarnasemad olendid seda rohkem on põhjust arvata et tegemist ona samade esivanematega Homoloogilised elundid näiavad ühtset põlvnemist Rudimendid on kaotanud oma algse eesmärgi · Molekulaarsella printsiip ühised esivanemad · Biogeograafilised tõendid · Kultuurtaimed ja koduloomade aretuse andmed Mikroevolutsioon · Toimub liigi-populatsiooni tasandil · Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsiooni teel · Kombinatiivne muutlikkus: Alleelide kombineerumine suhulisel palunemisel, mitoosis, viljastumisel Looduslik valik Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdsuses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest. Kohastumine Kohanemine- individuaalne adaptsioon, isendi fenotüübi otstarbekas muutumine
annaabi.ee 
