metsapiirkondade kütisalgad jäid kohalike naiste juurde paikseks. Olid head kalastus- ja küttimisalad. Põllumajandus muutus peamiseks elatusallikaks. Siberi kütigeen Euroopa pool väga harva (Poolas, edasi mitte). Läänemere kirdepiirkonnas vene mõjud Keskajal saksa mõjud, hiljem rootsi, vene. Poliitilised muutused tegid Balti rahvaste geenivara kirjuks. Geenid ja keel Geneetiliselt eurooplaste kujunemislugu selge. Vaidlus: kas geenivariante saab siduda keelkonnaga? Arvamused Euroopas 2 tsooni: · Kesk- ja Ida-Euroopast Uuraliteni soomeugrilaste eellaste asustusala Ukraina refuugiumist, · Atlandi-äärne Euroopa ja Vahemere maad kuni Kaukasuseni baski- kaukaasia keelte ala Ibeeria refuugiumist + indoeuroopa keeled olevat saabunud Euroopasse alles põlluharimise levimisega. Siberi geenivariandi kandjad olevat olnud soome-ugri keelte kõnelejad.
Immuunsüsteem tunneb võõrained ära ja asub neid hävitama vaid siis, kui nad esitatakse immuunsüsteemi rakkudele koos HLA-valkudega. Rakvere Ametikool I tüüpi diabeedi puhul on leitud, et teatud MHC-geenide variandid tõstavad diabeeti haigestumise riski. Näiteks on enamusel (95 %-l valgesse rassi kuuluvatest diabeetikutest) olemas geenivariant HLA-DR3 või HLA-DR4. Mittediabeetikutel leitakse neid geenivariante vaid 50 %-l. Seega on ilmne, et HLA-DR3 ja DR4 tõstavad diabeediriski. Mõned valgud, mida HLA-süsteem I tüüpi diabeedi puhul immuunsüsteemile esitab, on teada (nt. seesama insuliin). Samas on selgusetu, miks ja kuidas immuunsüsteem aktiveerub ning organismi enda kudet hävitama asub. On alust arvata, et protsessi käivitav faktor pärineb väliskeskkonnast. 5. Haiguse kulg Tihti peetakse 2. tüübi diabeeti 1. tüübi diabeedist kergemaks. Haigus algab
alleelsete variantide) sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades juhuvaliku tõttu. Järglase alleelide kombinatsioon on vanematelt juhuslikul moel pärandunud, mistõttu see, kas üks või teine isend jääb ellu ning saab järglasi, oleneb mingil määral juhusest. Mingi alleeli sagedus (alleelisagedus) populatsioonis on selle alleeli eksemplaride osatähtsus selle alleeli eksemplaride hulgas. Geneetilise triivi tagajärjel võib osa alleele (geenivariante) kaduda, nii et geneetiline mitmekesisus väheneb. Geenitriivi mõju on seda suurem, mida väiksem on populatsioon. Teadlased vaidlevad ägedalt selle üle, kui suur roll võrreldes loodusliku valikuga on evolutsioonis neutraalsetel protsessidel, sealhulgas geenitriivil. Ronald Fisher oli seisukohal, et geenitriivi roll evolutsioonis on tagasihoidlik või olematu, ja see vaade jäi mitmeks aastakümneks valdavaks. Vaidlus läks uue hooga käima, kui 1968
k. lühend) ja valke inimese leukotsüütide antigeenideks (HLA, ingl. k. lühend). Immuunsussüsteem tunneb võõrained ära ja asub neid hävitama vaid siis, kui nad esitatakse immuunsussüsteemi rakkudele koos HLA-valkudega. I tüüpi diabeedi puhul on leitud, et teatud MHC-geenide variandid tõstavad diabeeti haigestumise riski. Näiteks on enamusel (95 %-l valgesse rassi kuuluvatest diabeetikutest) olemas geenivariant HLA-DR3 või HLA-DR4. Mittediabeetikutel leitakse neid geenivariante vaid 50 %-l. Seega on ilmne, et HLA-DR3 ja DR4 tõstavad diabeediriski. Mõned valgud, mida HLA-süsteem I tüüpi diabeedi puhul immuunsussüsteemile esitab, on teada (nt. seesama insuliin). Samas on selgusetu, miks ja kuidas immuunsussüsteem aktiveerub ning organismi enda kudet hävitama asub. On alust arvata, et protsessi käivitav faktor pärineb väliskeskkonnast.
ideaalses variandis. Ideaalne populatsioon diploidsete võrdse edukusega suguliselt sigivate organismide panmiktiline populatsioon, kus põlvkonnad ei kattu, on püsiv arvukus ja võrdne sugude suhe, puuduvad ränne, mutatsioonid ja looduslik valik. Geenitriiv - iga järgnev generatsioon kannab endas koopiaid vaid teatud osast eelmise generatsiooni geenidest. - alleelisageduste juhuslik muutus populatsiooni uutes põlvkondades. Geneetilise triivi tagajärjel võib osa alleele (geenivariante) kaduda, nii et geneetiline mitmekesisus väheneb. Geenitriivi mõju on seda suurem, mida väiksem on populatsioon. Populatsiooni pudelikael - Populatsioonis on toimunud järsk arvukuse langus (näiteks haiguse, loodusõnnetuse vms tõttu) ja populatsiooni geneetiline mitmekesisus väheneb, sest osasid (enamasti haruldasi) alleele kandvad isendid on kas surnud või ei saa paljuneda. Lähiristumissurutis - lähiristumisest põhjustatud isendite kohasuse langus, millega kaasneb
tõenäosust. ME. 5. Kuidas mõjutab (kasvatab või kahandab) juhuslik geenitriiv geneetilist diversiteeti populatsioonide sees ja vahel? [Katre] Mida väiksem geneetiline diversiteet (st väga erinevad alleelisagedused), seda väiksem on triivi mõju. Triiv aga on juhuslikud muutused alleelisagedustes põlvkonnast põlvkonda, mis on tingitud populatsiooni suuruse lõplikusest. Geneetilise triivi tagajärjel võib osa alleele (geenivariante) kaduda, niiet geneetiline mitmekesisus väheneb. Geenitriivi mõju on seda suurem, mida väiksem on populatsioon. 6. Seleta mõistet molekulaarne kell. Kui konstantne üldiselt selle kiirus on eri organismide vahel ja millest see sõltub? Molekulaarne kell on molekulaarse evolutsiooni konstantsus. Tegelikkuses eri liikide vahel päris konstantne ei pruugi olla. Sõltub näiteks paljunemisviisist (suguline või mitte-suguline). ME.
k. lühend) ja valke inimese leukotsüütide antigeenideks (HLA, ingl. k. lühend). Immuunsüsteem tunneb võõrained ära ja asub neid hävitama vaid siis, kui nad esitatakse immuunsüsteemi rakkudele koos HLA-valkudega. I tüüpi diabeedi puhul on leitud, et teatud MHC-geenide variandid tõstavad diabeeti haigestumise riski. Näiteks on enamusel (95 %-l valgesse rassi kuuluvatest diabeetikutest) olemas geenivariant HLA-DR3 või HLA-DR4. Mittediabeetikutel leitakse neid geenivariante vaid 50 %-l. Seega on ilmne, et HLA-DR3 ja DR4 tõstavad diabeediriski. Mõned valgud, mida HLA-süsteem I tüüpi diabeedi puhul immuunsüsteemile esitab, on teada (nt. seesama insuliin). Samas on selgusetu, miks ja kuidas immuunsüsteem aktiveerub ning organismi enda kudet hävitama asub. On alust arvata, et protsessi käivitav faktor pärineb väliskeskkonnast. Välis- ehk keskonnafaktorite rolli ilmestab kõige paremini juba nimetatud fakt, et ühemunakaksikutel
annaabi.ee 
