Mendeli 3 seadust Mendeli 1. seadus ühetaolisuse e. uniformsusseadus: Erinevate pärivuspuhaste e. homosügootsete (P-põlvkonna) isendite ristamisel on esimese põlvkonna hübriidid (F1) ühetaolised heterosügoodid, sõltumata ristamise suunast. NT- Genotüübiliselt: P: AA x aa F1: Aa või P: aaBB x AAbb F1: AaBb jne. Mendeli 2. Seadus: (Law of Segregation): lahknemis- e. Segregatsiooniseadus, Hübriidide e. heterosügootide järglaskonnas toimub geenipaaride lahknemine, nii et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid. NT- Aa x Aa (1/2A + 1/2a) x (1/2A + 1/2a) 1/4AA + 2/4Aa + 1/4aa. Mendeli 3. seadus sõltumatu lahknemise e. vaba kombineerumise seadus (Law of Independent Assortment): Polühübriidide eri alleelipaarid (ja paljud tunnusepaarid) lahknevad ja kombineeruvad üksteisest sõltumatult, nii et lahknemisrida on eri geenide (tunnuste) lahknemisridade vaba kombinatsioon (korrutis).
homosugootsesse genotuupi: Aa X Aa -> 1/4AA + 1/2Aa + 1/4aa Suguliitelise dominantse defekti korral on defektse emaslooma pooled tutred ja pooled pojad defektiga, defektse isa korral on aga vaid tutred defektiga. Suguliiteline retsessiivne defektgeen parandub heterosugootse emaslooma kaudu, kuid avaldub peaaegu alati ainult isasloomadel: Eri lookuste defektgeenide koostoime korral tekkiv vaararend on polugeenne defekt. Polugeensete defektide paritavuse analuusil tuleb lahtuda geenipaaride inter-ja intrakromosoomse rekombinatsiooni seadustest.
Dihübriidne ristamine on vaadeldav tegelikult 2 sõltumatu monohübriidse ristamisena. 12 kollast : 4 rohelist 3:1 12 siledat : 4 krobelist 3:1 fenotüübi järgi: (3:1) x (3:1) = 9: 3: 3: 1 genotüübi järgi: (1:2:1) x (1:2:1) = 1:2:1:2:4:2:1:2:1 9 genotüübiklassi MENDELI III SEADUS: Kui homosügootsed ristatavad vanemisendid erinevad rohkem kui ühe tunnuse poolest, siis moodustub F2 hübriidpõlvkonnas nende tunnuste kõikvõimalikud kombinatsioonid vastavalt geenipaaride vabale ja sõltumatule kombineerumisele. M III s kehtivus on piiratud: korraga saab sõltumatut pärandumist jälgida põhimõttel 1 geen 1 kromosoom süsteemis. Sõltumatult päranduvate tunnuste arv = homoloogiliste kromosoomipaari arvuga genotüübis. Geneetika 9 GEENIDE KOOSTOIME
Dihübriidne ristamine on vaadeldav tegelikult 2 sõltumatu monohübriidse ristamisena. 12 kollast : 4 rohelist 3:1 12 siledat : 4 krobelist 3:1 fenotüübi järgi: (3:1) x (3:1) = 9: 3: 3: 1 genotüübi järgi: (1:2:1) x (1:2:1) = 1:2:1:2:4:2:1:2:1 9 genotüübiklassi MENDELI III SEADUS: Kui homosügootsed ristatavad vanemisendid erinevad rohkem kui ühe tunnuse poolest, siis moodustub F2 hübriidpõlvkonnas nende tunnuste kõikvõimalikud kombinatsioonid vastavalt geenipaaride vabale ja sõltumatule kombineerumisele. M III s kehtivus on piiratud: korraga saab sõltumatut pärandumist jälgida põhimõttel 1 geen 1 kromosoom süsteemis. Sõltumatult päranduvate tunnuste arv = homoloogiliste kromosoomipaari arvuga genotüübis. Geneetika 9 GEENIDE KOOSTOIME
piisa ainult visuaalsest hinnangust, vaid tunnust tuleb moota ning arvuliselt valjendada, sest piirid kindlate fenotuubivariantide vahel puuduvad. Seeparast nimetatakse neid tunnuseid arvutunnusteks ehk kvantitatiivseteks tunnusteks. Isendid populatsioonis jaotuvad polumeerse tunnuse jargi pideva reana, vastavalt monele jaotuskoverale (tavaliselt normaaljaotusele). Olgu siinjuures lisatud, et enamus pollumajandusloomade joudlusomadusi on polumeersed, kusjuures joudlusomadusi maaravate geenipaaride arv ei ole tapselt teada. Geenide toime ule saab otsustada ainult kogu genotuubi moju tulemuse joudluse jargi. Tunnust intensiivistavaid geene nimetatakse efektiivseteks (plussalleelid) ja vastandalleele mitteefektiivseteks (miinusalleelid). Domineerimist polumeersuse korral tavaliselt ei esine, mistottu tunnusele mojuvaid geene tahistatakse samade tahega, kuid erinevate alaindeksitega. Efektiivseid geene tahistatakse suurte ja ebaefektiivseid vaikeste tahtedega. Polumeersete
piirid kindlate fenotüübivariantide vahel puuduvad. Seepärast nimetatakse neid tunnuseid arvutunnusteks ehk kvantitatiivseteks tunnusteks. Populatsioonis jaotuvad isendid polü- meerse tunnuse järgi pideva reana, vastavalt mõnele jaotuskõverale (tavaliselt normaal- jaotusele). Olgu siinjuures lisatud, et enamus põllumajandusloomade jõudlusomadustest on polümeersed, kusjuures jõudlusomadusi määravate geenipaaride arv ei ole täpselt teada. Geenide toime üle saab otsustada ainult kogu genotüübi mõju tulemuse jõudluse järgi. Tunnust intensiivistavaid geene nimetatakse efektiivseteks (plussalleelid) ja vastandalleele mitteefektiivseteks (miinusalleelid). Domineerimist polümeersuse korral tavaliselt ei esine, mistõttu tunnusele mõjuvaid geene tähistatakse samade tähega, kuid erinevate alaindeksitega. Efektiivseid geene tähistatakse suurte ja ebaefektiivseid väikeste tähtedega
osanud ta seletada, siis jäi selletõttu LV seletus puudulikuks. 10. Mis on Mendeli ühetaolisuse seadus? Homosügootsete isendite ristamisel on F1 põlvkonnas kõik ühetaolised heterosügoodid (vahet pole mis suunas ristata). Hübriidide fenotüüp sõltub hübriidide vastastikmõjust vanemate tunnused võivad olla vahepealsed (mittedominantsed), vanemate tunnused võivad ühenduda (kodominantsus). 11. Mida näitab Mendeli lahknemisseadus? Hübriidide järglaskonnas toimub geenipaaride lahknemine kindlates sagedussuhetes homo-ja heterosügoodid. Genotüüpide 1:2:1 suhe tuleneb alleelide lahknemisest meioosis eri gameetidesse ja nende vabast paardumisest viljastumisel. Fenotüüp sõltub alleelide interaktsioonist 3:1 või 1:2:1. 12. Mis on oluline meeles pidada Mendeli sõltumatu lahknemise seaduse juures? Kuidas seda asjaolu kasutatakse tänapäeva geneetikas? Polühübriidide eri alleelipaarid lahknevad ja kombineeruvad üksteisest sõltumatult, nii et
geneetiliselt erinevad. Ristandjärglastel on tähendatud suuremat varieeruvust, kuid peamine on, et neil on tugevam tervis, suurem vastupanuvõime haigustele, eluvõime ja kasvukiirus ning parem sigivus. Need avalduvad varavalmivuses ja nimetatakse heteroosiks. Heteroos põhineb: 30 KALAKASVATUSE ERIALA 1. lookuste ja geenipaaride heterosügootne seisund tagab looma valmisoleku paremini kohaneda keskkonna tingimustega ja efektiivsemalt kasutada sööda toitaineid, sest neil on kiirem ainevahetus 2. varem homosüügootses seisundis olnud retsessiivsed geenid satuvad heterosügootsesse ning nende toime lakkab. Eduka ristamise eelduseks on lähtetõugude sihipärane puhasaretus! Ristamine jaguneb: 1
annaabi.ee 
