Oma referaadis käsitlen täpsemalt kahte baltisaksa kunstnikku - Eduard Karl Franz von Gebhardtit ja Karl Ferdinand von Kügelgeni, nende elulugusid, loomingut ja teoseid. Eduard von Gebhardt Elulugu Eduard Karl Franz von Gebhardt sündis 13. juuni 1838 Järva-Jaani ja suri 3. veebruar 1925 Düsseldorfs. Ta oli baltisaksa päritolu Eesti historitsistlik maalikunstnik ja Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor. Gebhardt sündis Järva-Jaani kirikuõpetaja Ferdinand Theodor von Gebhardti pojana ning Tallinna Niguliste koguduse ülemõpetaja, Ida-Preisimaalt pärit Johann Bernhard von Gebhardti pojapojana. Ta õppis Võrus, Tallinna Toomkoolis ja Tallinna Kubermangugümnaasiumis. Aastatel 1855 1857 õppis ta Peterburi Kunstide Akadeemias, reisis seejärel kaks aastat ning 1859 jätkas umbes aasta aega õpinguid Karlsruhe kunstikoolis. 1860. aastal sai temast Wilhelm Sohni eraõpilane Düsseldorfis, kuhu ta ka alaliselt elama asus. 1873
Oma referaadis käsitlen täpsemalt kahte baltisaksa kunstnikku - Eduard Karl Franz von Gebhardtit ja Karl Ferdinand von Kügelgeni, nende elulugusid, loomingut ja teoseid. Eduard von Gebhardt Elulugu Eduard Karl Franz von Gebhardt sündis 13. juuni 1838 Järva-Jaani ja suri 3. veebruar 1925 Düsseldorfs. Ta oli baltisaksa päritolu Eesti historitsistlik maalikunstnik ja Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor. Gebhardt sündis Järva-Jaani kirikuõpetaja Ferdinand Theodor von Gebhardti pojana ning Tallinna Niguliste koguduse ülemõpetaja, Ida-Preisimaalt pärit Johann Bernhard von Gebhardti pojapojana. Ta õppis Võrus, Tallinna Toomkoolis ja Tallinna Kubermangugümnaasiumis. Aastatel 1855 1857 õppis ta Peterburi Kunstide Akadeemias, reisis seejärel kaks aastat ning 1859 jätkas umbes aasta aega õpinguid Karlsruhe kunstikoolis. 1860. aastal sai temast Wilhelm Sohni eraõpilane Düsseldorfis, kuhu ta ka alaliselt elama asus. 1873
kunstikoolis ajaloomaalija Louis Des Coudres'i juures. 1860. aastal sai temast Wilhelm Sohni eraõpilane Düsseldorfis, kuhu ta ka alaliselt elama asus. 1873. aastal (teistel andmetel 1875[1] ) sai Gebhardt Düsseldorfi Kunstiakadeemia professoriks. Ehkki akadeemia oli tema õpingute ajaks allakäinud, tõstis ta koostöös kaasmaalaste Eugen Dückeri ja Gregor von Bochmanniga õppeasutuse taas moodsa kunsti keskuste sekka Paljud Gebhardti pildid on usulistel teemadel. Neid iseloomustab sügav ja jõuline, kuid varjundirohke usutunnetus. Sageli matkis ta neis 15.-16. sajandi Hollandi ja Saksamaa meistreid mitte üksnes keskkonna ja rõivastuse, vaid ka figuuride kujutuslaadi poolest. Tema maalide ilu ja idealiseeritus tõid talle nii imetlejaid kui ka vastaseid. Gebhardt maalis ka palju suurepäraseid portreid (osa neist on eksponeeritud Firenzes Uffizi galeriis), muuhulgas XV-XVI sajandi usureformaatoritest ja
Koolijuhataja J. Ripke vahendusel sattus ta Tartu Ülikooli filosoofiaprofessori Teichmülleri perekonda, kus nägi esimest korda baltisaksa kunstnike Oskar Hoffmanni ja Julius Kleveri töid[1]. Õppis Tartu ülikoolis pool aastat kunstiajalugu. 1888, pärast aastast armeeteenistust, tutvus ta kunstihuvilise parunessi Natalie von Uexkülliga, kes otsustas toetada Paul Raua kunstiõpinguid Düsseldorfi Kunstiakadeemias[1]. Aastatel 1888–1894 õppis Düsseldorfis professor Eduard von Gebhardti käe all maalimist[2]. Paul Raud lõpetas akadeemia heade tehniliste oskustega ja enese suhtes nõudliku kunstnikuna. Professor Gebhardt pakkus talle võimalust jääda Saksamaale tööle ja kunstnikku ennast oleks huvitanud enesetäiendamine Pariisis, kuid siiski loobus kunstnik nii ühest kui teisest ja naasis 1894. aastal Eestisse. Põhjuseks antud lubadus portreteerida paruness Uexkülli ja tema pereliikmeid, mille avansiks olid olnud majanduslikest muredest vabad õpinguaastad[3]
Nii Paul kui ka Kristjan Rauda ühendas huvi evangeelsete teemade vastu. Viimaste lähendamine kaasaegsele vaatajale, milles neile eeskuju andvalt võis mõjuda mitte ainult Eduard von Gebhardt, vaid usulise maali areng ja vaimne atmosfäär üldse, eeskätt Saksamaal. Seltskonnaelu Juba Düsseldorfis avaldus Rauas seltskonnainimene ja elav vestleja intiimsemates ringides. Kaasmaalasena võeti teda vastu Gebhardti, samuti Bochmanni koduses seltskonnas. Karmide puulõiget meenutavate näojoontega kaksikvennast Kristjanist täiesti erinev kaunis ja pehmeloomuline Paul suutis oma Toompea nõlval Taani kuninga aias Neitsitornis asuvas ateljees luua temale sobiva väikese maailma. Tema seltskondlik suhtlusringkond oli enamasti saksakeelne. Pärast ootamatut südamerabandust ja äkksurma ateljee väravas 1930. aastal
Uus sajand tõi kunstnikule altaripildi maalimise Pärnu-Jaagupi kirikule. Kuna Laikmaa maalikavand teemal Tulge minu juurde... ei leidnud kiriku-eestseisjatelt piisavalt poolehoidu, siis tuli kunstnikul leppida koopia tegemisega Tallinna Toomkiriku altarimaalist. Juba ammu algatatud mõte - korraldada ka Laikmaa töödest näitus - suudeti lõpuks realiseerida mai alguses. Provintsiaalmuuseumis avatud näitusele oli välja pandud kaks portreed (Tserkessi poiss ja A. Rosenwaldi portree), Gebhardti altarimaali koopia, Laikmaa enda algupärase kompositsiooni kavand, väiksemaid skitse pastellis ja joonistusi. Kuna samaaegselt oli Börsisaalis üleval Saksa kunstnike rändnäitus ligi viiekümne maalija teosega, siis jäi noore kunstniku esimene näitus viimase varju ega äratanud elavamat tähelepanu. Elades poolteist aastat Haapsalus, püüdis ta vabaneda Düsseldorfi koolituse kammitsaist ja anda kuju omaksvõetud uutele kunstitõekspidamistele.Ta töötas palju ja hoogsalt,
aastal ilmunud artiklis avaldatud seisukohtadega, ometi süveneb nüüsotsiologiseerimine. Loeme: "Moeller kuulus sünnilt kõrgemasse seltskonnaklassi ja tema kui kunstniku tee võis minna ainult akadeemilistel traditsioonidel..., kuid jäädes ustavaks oma klassile ei olnud Moelleril teis teed kui see, mida mööda läksid teised tema kaasaegsed". (G e n s s, J. Näitus "XIX sajandi Kunst" Riiklikus Kunstimuuseumis // Sirp ja Vasar. 1946. 23. nov. ) Eduard von Gebhardti looming on zanriliselt mitmekesine - ta viljeles ka ilmalikku figuraalkompositsiooni, maastikumaali ja portreed, muu hulgas lõi eesti talupoegade portreid -, kuid esmatähtsal kohal on tema loomingus usuline temaatika. E. von Gebhardt oli XIX sajandi teisel poolel saksa usulise maali uuendaja evangeelsel alusel. Teda mõjutas seejuures nii tolleaegne piibliuurimine kui ka ajalooteadus. Et lähendada pühakirja sündmustikku kaasaegsele publikule ja rõhutada
2000.a. Rahvaloenduse andmeil oli külas 85 elanikku. ( ) (http://www.eestigiid.ee/?CatID=93&ItemID=1170) 1.4. Jalgsema algkool (1850-1963) Jalgsema Algkool oli Praeguse Järva-Jaani Gümnaasiumi (2008/2009) koolipiirkonna üks vanemaid koole.. Kooli asutas kohalik pastor Ferdinand Gebhardt (1803-1869) umbes 1850.a. Esimeseks koolmeistriks oli olnud Rumberg 1861.a. tuli Jalgsemale õpetajaks Madis Kokk, kes oli olnud enne Võhmuta valla Tõrvaaugu koolis õpetajaks ja õppinud pastor Gebhardti poolt asutatud õpetajate ettevalmistamise koolis Puka karjamõisas. Algul asunud Jalgsema kool temale kasutada antud suitsutares (maja asus hilisema põlenud koolimaja krundi idapiiril vastu heinamaad). Õpetaja palgaks oli koolimaade kasutamine. Lisakohustusena tuli õpetajal igal laupäeval pidada Seliküla mõisas palvetundi. Tasuks sai ta pärast palvetundi süüa mõisa pereköögis tanguputru ja koju kaasa matt rukkeid (Anu Annuk ja Rein Puks. Jalgsema algkool. Uurimistöö, 1981
annaabi.ee 
