veelgi enam gastriini ja histamiini sekretsiooni. Nii gastriin kui ka histamiin stimuleerivad parietaalrakus happesekretsiooni. 3) Soole faas – stimuleerivaid mõjusid on vähe; suuremalt jaolt käivituvad juba pidurdusmehhanismid edasise happe sekretsiooni pidurdamiseks. Soole faasis on stiimuliteks peensoole seinavenitus ja peensoolde jõudnud HCl ning osaliselt lõhustatud lipiidid – rasvad ja valgud. Rasvade mõjul vabaneb hormoon – gastroinhibeeriv polüpeptiid (GIP: gastro – magu, inhibeeriv – pidurdav). HCl mõjul vabaneb sekretiin ja HCl’i mõju pidurdub. Ealised iseärasused Vastsündinu maomahl on ainult 30-50ml, edasi suureneb 20-25ml võrra kuus. Kolmekuuselt on maomahl u 100ml Aastaseks umbes 200ml Kolmeaastaseld 600 10-12 a 1,5 l Täiskasvanul ligikaudu 3l Mao limaskesta rakud kujunevad lapseeas järk-järguliselt ja see tingib ka sekretsioonis iseärasusi ja nõre koostises. HCl on enam-vähem välja kujunenud
Käivituvad pidurdusprotsessid. happesekretsiooni stimulatsioon on tagasihoidlikum. Stiimuliteks on peensoole seinas olevad gastriini produtseerivatest rakkudest. Soolefaasis on põhiline juba happesekretsiooni pidurdus ja pidurdus tekib tänu peensoole seinas vabanevatele pidurdavatele hormoonidele. Üheks nendeks on sekretiin (hakkab pidurdama maohappe sekretsiooni). Teisteks pidurdavateks hormoonideks on peensoole seinas vallanduvad hormoonid nagu GIP (gastroinhibeeriv polüpeptiid) ja neurotensiin. Need 3 hormoonid vabanevad eriti rasvarikka ja süsivesikuterikka toidu mõjul. Soolefaas on põhiliselt pidurdava mõjuga. Pidurdus algab tegelikult juba maofaasis (kui pH hakkab happeliseks muutuma), aga see on minimaalne. Ealised iseärasused: Vastsündinu maomaht on ainult 30-35 ml, edasi suureneb 20-25 ml võrra kuus. Kolmekuuselt u 100 ml, aastaselt u 300 ml, kolmeaastaselt 600, 10-12aastasel 1,5 l,
sekretsiooni. Happe sekretsiooni pidurdab antrumi piirkonna pH<3. Kui hapet on rohkesti produtseeritud ja pH < 3, hakkab pidurduma gastriini produktsioon, pH<1 => gastriini produktsioon lakkab täiesti. Soolefaas: happesekretsiooni pidurdus. Hormoonidest on oluline sekretiin, mille vallandab S-rakkudest pH langus. Sekretiin mõjub D-rakule ja stimuleerib somatostatiini teket, mis pärsib juba otse parietaalrakku, aga pärsib ka gastriini ja histamiini teket. Gastroinhibeeriv polüpeptiid (GIP) vabaneb peensooles K- rakkudest lipiidide ja süsivesikute mõjul, vallandab D-rakkudest somatostatiini ja seeläbi pärsib samuti HCl teket. 7.4 Mao motoorika ja selle regulatsioon. Küümuse liikumine maost kaksteistsõrmiksoolde Mao motoorika digestiivses perioodis Joogid ja vedel toit lähevad tühjast maost kiiresti läbi. Ka näiteks supp läheb maost kiiresti läbi, aga mitte tahked osakesed. Seedimise ajal hakkab maosisaldis
Maohappe regulatsioon on mitmekesine aga täpne. 3. Soolefaas happesekretsiooni stimulatsioon on tagasihoidlikum. Stiimuliteks on peensoole seinas olevad gastriini produtseerivatest rakkudest. Soolefaasis on põhiline juba happesekretsiooni pidurdus ja pidurdus tekib tänu peensoole seinas vabanevatele pidurdavatele hormoonidele. Üheks nendeks on sekretiin (hakkab pidurdama maohappe sekretsiooni). Teisteks pidurdavateks hormoonideks on peensoole seinas vallanduvad hormoonid nagu GIP (gastroinhibeeriv polüpeptiid) ja neurotensiin. Need hormoonid vabanevad eriti rasvarikka ja süsivesikuterikka toidu mõjul. Soolefaas on põhiliselt pidurdava mõjuga. Pidurdus algab tegelikult juba maofaasis(kui pH hakkab happeliseks muutuma), aga see on minimaalne. Seedimine peensooles Peensoolde tulevad mitmed erinevad seedenõred, mis kõik mõjutavad peensoole protsesse. Nendeks on maonõre (mis toob sinna happelist maosisaldist), kõhunäärmenõre, sapp ja
hõõrumine, sõtkumine) kindlustatakse mao motoorikaga- mao seinas asuvate tugevate silelihaste kontraktsioonidega. Selle tulemuseks on pulsatsioon(segamine, et ensüümid pääseksid läbisegamise käigus toidule ligi). Keemiline töötlus toimub maomahla mõjul, mida nõristavad mao limaskestas asuvad näärmed. Mao limaskesta G-rakkudes tekkiv gastriin ning peensoole limaskestast pärinevad motiliin ja koletsüstokiniin avaldavad mao motoorikale stimuleerivat toimet, sekretiin, gastroinhibeeriv polüpeptiid( GIP ) ja glükagoon on pidurdava mõjuga. Inimesel tekib ööpäevas 1,5-2,5 l maomahla. Maomahl sisaldab fermente, soolhapet, lima. Maomahlas leiduvad peamised ensüümid e. fermendid on proteaasid ja lipaas. Proteaaside hulka kuuluvad pepsiinid, mida mao näärmerakud väljutavad mitteaktiivsete pepsinogeenidena. Pepsinogeeni aktiveerib HCL (soolhape). Pepsiinid lõhustavad toidu valke polüpeptiidideks. Lipaasi on maomahlas vähesel hulgal, kuna
tugevate silelihaste kontraktsioonidega. Selle tulemuseks on pulsatsioon(segamine, et ensüümid pääseksid läbisegamise käigus toidule ligi). Keemiline töötlus toimub maomahla mõjul, mida nõristavad mao limaskestas asuvad näärmed.Mao limaskesta G-rakkudes tekkiv gastriin ning peensoole limaskestast pärinevad motiliin ja koletsüstokiniin avaldavad mao motoorikale stimuleerivat toimet, sekretiin, gastroinhibeeriv polüpeptiid( GIP ) ja glükagoon on pidurdava mõjuga. Inimesel tekib ööpäevas 1,5-2,5 l maomahla. Maomahl sisaldab fermente, soolhapet, lima. Maomahlas leiduvad peamised ensüümid e. fermendid on proteaasid ja lipaas. Proteaaside hulka kuuluvad pepsiinid, mida mao näärmerakud väljutavad mitteaktiivsete pepsinogeenidena. Pepsinogeeni aktiveerib HCL (soolhape). Pepsiinid lõhustavad toidu valke polüpeptiidideks.