liigub uss maksa ja hakkab sellest toituma. Tähtsus Parasiidid, Mulla Vees ja mullas Osa Osa Osa nõrgestab kobestajad, elavad. toiduahelast, toiduahelat, toiduahelast, peremeesor lgundajad, osa Lagundajaad, söögiks väärisehted, inimesed ganismi, kui toiduahelast parasiidid iniemstele, toiduks, vee söövad neid. organism loomasdes ja parasiitusside filtreerijad, noor, siis taimedes. vastsed kaltsium ja võib ka arenevad lubi söögiks surra. tigudes, kanadele,
- ümbrisega -> sulandub raku sisse ümbrise abil 8. Võrdle viiruste lüütilist ja lüsogeennset paljunemist. Vt 4. 9. Kuidas võitleb organism sissetunginud viirusosakeste vastu? hakkab tootma lümfotsüüte, mis omakorda toodavad antikehi (mis nõrgestavad haigustekitaja )või hävitavad haigestunud raku 10. Kuidas tekib immuunsus viiruste suhtes? - vaktsiin - nõrgestatud haigustekitajad viiakse organismi ja haigus põetakse kergel kujul läbi, or- ganismi tekivad antikehad - vastsündinu saab emalt rinnapiimaga anitkehi 11. Nimeta kolm viirushaigust? Kuidas need viirushaigused levivad? Millised on nende viirushaiguste sümptomid? - herpesviirus -> kontaktnakkus; villid huultel - leetrid -> piisk, kontaktnakkus; nahalööve, kurgupõletik, palavik - B-hepatiit -> seksuaalkontakt või veri; maksakahjustus, nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks 12. Milliseid viiruste omadusi kasutatakse geenitehnoloogias?
ribonukleiinhape nhaPe (DNA) ja
DNA ehit.ses on ,uribo,ukreotii
CH 3 L-Laktaat 32 Malaat Joon. 33 Malaat (õunhape, 2-hüdroksübutaandihape) on inimor- C OO- CO O- ganismi metaboliit. Malaadi dehüdrateerimine annab fuma- CH2 CH raadi (fumaarhape, transbuteendihape). Malaat ja fumaraat HO CH HC (joon. 33) on inimese metabolismi keskse raja tsitraaditsükli C O O- C O O- komponendid. M a la a t F u m a ra a t
Ühest organist otsene või kaudne, aga alati tähtis ülesanne. Ühest organist loobumine või isegi loobumine või selle töövõime ajutine häirumine kajastub alati organismi kui terviku koha- isegi selle töövõime nemisvõimes. Normaalsete tingimuste ulatuses ja normaalseks elutegevuseks ajutine häirumine kajastub alati or- piisavad võimed vastavad normaalsele tervislikule seisundile. Patoloogia kajas- ganismi kui terviku tab võimetust nendes oludes kohaneda. Mõnikord võib väga hea sportlase mõni kohanemisvõimes funktsioon oluliselt erineda normaalsest. Tavaliselt ületab see normiks vaja mi- nevat ega ole seega patoloogiline. Loomulikult on sportlase väga hea töövõime kergesti haavatav, kui mõni esialgu väheolulise organi töövõime kas või ajutiselt häirub.
hingamisteede põletused. Kergete I jär- gu nahapunetusega põletuste korral kiiret arstiabi tavaliselt ei vajata. Külmumine ja alajahtumine Külmakahjustused tekivad sageda- ning antakse juua sooja magusat joo- mini sõrmedel ja varvastel, näol ja ki. kõrvadel. Nahk muutub valkjaks, var- bad ja sõrmed on külma või valu suh- Alajahtumise all mõeldakse kogu or- tes tundetud. ganismi temperatuuri langemist alla 35 kraadi Celsiuse järgi. Alajahtumist Esmaabiks vabastatakse külmunud kehaosad riietest ja jalanõudest, kae- soodustavad verekaotus, stress, ala- takse külmunud kehaosa soojalt ja toitlus jms. Alajahtunud kannatanu on pehmelt, hõõrutakse külmunud ke- apaatne, pulss on aeglane ja vaevu taju- haosa, viiakse kannatanu sooja ruumi tav, hingamine on aeglane ja pindmine. 148
,ȱQuamme,ȱG.,ȱTucker,ȱK.,ȱHaigney,ȱM.,&ȱResnick,ȱL.ȱ(2005).ȱPotassium,ȱmagnesiumȱandȱ electrolyteȱ imbalanceȱ andȱ complicationsȱ inȱ diseaseȱ management.ȱ Clinicalȱ andȱ Experimentalȱ HyperȬ tension,ȱ27(1),ȱ95–112.ȱ 184 2. valdkond: toitumine Valmisolek vedeliku piisavaks tasakaaluks (00160) (2002, LOE 2.1) 2. valdkond: toitumine 5. klass: vedeliku tarvitamine Definitsioon Vedelikukoguse ja kehavedelike keemilise koostise tasakaalustatus, mis on or- ganismi vajaduste rahuldamiseks küllaldane ja mida saab parendada. Määravad tunnused Väljendabȱsooviȱvedelikuȱtasakaaluȱ Väheseȱvedelikukoguseȱriskȱ parendadaȱȱ Uriiniȱerikaalȱonȱnormaalväärtusteȱ Heaȱkudedeȱturgorȱ piiridesȱ Tarvitatudȱvedelikukogusȱrahuldabȱ Stabiilneȱkehakaalȱ igapäevaseȱvajaduseȱȱ Helekollaneȱuriinȱ
annaabi.ee 
